Rahvuslane

esmaspäev, 25. august 2014

Mis mõtted tekivad, kui ütlen „Õpilasühistu“?

Tänases Ühistulehes käsitleme esimese Eesti Vabariigi aegse õpetaja Karl Kideri teose „Vestlusi ühistegevusest“ 19. ja 20. peatükki, mis selgitavad üht omapärast ühistegevuse vormi – õpilasühistut ehk õpilaskooperatiivi. Sellist ühistegevust täna Eestis ega mujal Euroopa Liidus palju ei kohta. Kui maailmas toimuvaid protsesse objektiivselt hinnata, pole selles faktis tegelikult midagi imekspandavat.

Tänane noorte ühistegevus on pigem koondatud organisatsioonide alla, mida nimetatakse õpilasomavalitsused ja nende liidud, noorte liidud, vahetusõpilaste- ja üliõpilaste programmid, noortekeskused, üliõpilasesindused, noorteparlamendid, integratsiooni- ja võrdõiguslikkuse seltsingud, õpilasfirmad, noortekogud jne jne. Nimetatud asutuste sisuks on peamiselt nende täiskasvanud „õdede ja vendade“ – parlamentide, parteide, ametiühingute, esindusliitude, MTÜ-de jne – tegevuse matkimine. Ka õpilaskooperatiivid ja –ühistud endisaegses Eestis matkisid täiskasvanute ühistuid ning seltse. Eestit on kodanikuühiskonnaks nimetatud nii täna kui toona ja ka vahepealses nõukogude riigis. Eks see ole ju defineerimise küsimus ja las igaüks mõtestab kodanikuühiskonna ja selle juurde kuuluvate organisatsioonide mõistet lähtuvalt talle teadaolevast infost ning tõekspidamistest.

Käesolevaga toon teieni aga Karl Kideri mõtteid õpilaskooperatiividest. Selguse mõttes teen seda veidi tänapäevastatud sõnastuses, et asja sisu ei läheks kaduma. Hea lugeja saab siis ise otsustada, milles seisneb praeguste ja toonaste noorteühingute vahe, kes on kasusaajateks, milles väljendub konkreetse noorteühingu vormi loodav „toode“ ning kas ja milline kodanikuühiskonna vorm väärib edasiarendamist.

Erilist tähelepanu soovin juhtida leheküljel 3 toodud toonase õpilase Hilda Tamme mõtetele ühistegevusest ning riigikodaniku rollist ja vastutusest. Sellega esitan väljakutse lastevanematele, õpetajatele ning koolide huvijuhtidele – võtke järgmise lastevanemate koosoleku päevakorda järgnevate küsimuste selgitamine: Mis kasu võiks meil olla sellest, kui asutame oma koolis õpilasühistu? Millistes valdkondades saaks meie õpilasühistu tegutseda? Kuidas mahutada see mõistlikult õppekava raamesse? Mõistlike plaanide korral rakendan ka oma nõu ja jõu nende elluviimise toetamisele.

Nüüd aga, jälgigem diskussiooni!

Andro Roos

Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse esimees, teadusmagister

Õpetaja diskussioon õpilastega õpilasühistu teemal

Õpilased: Kui otsustame luua ettevõtte või ühistu, on esimeseks küsimuseks, kust saame asutamiseks tegevuskapitali, mille eest ostame kaubad ja katame esialgsed kulud?

Õpetaja: Esialgne tegevuskapital koguneb osamaksudest.

Õpilased: Kui suur peaks olema osamaks, see tuleb meil enestel otsustada, seda põhikiri ei ütle?

Õpetaja: Meie õpilaskooperatiivides on osamaks väga mitmesugune. Mõnedes on ainult 10 senti, teistes 1 kroon. Tuleb ette igasuguseid osamaksu suurusi nende kahe arvu vahepiirides — 25 s., 50 s. jne.

Peame loomulikuks osamaksuks määrata vähemalt 50 senti või 1 kroon. Hoolekogus või vanematekogus tuleb kooperatiivi mõte võtta selgitamisele, siis ei tule vastuseismisi ega arusaamatusi. On kasutatud niisuguseid mooduseid, et hiljem, kui on kogunenud ülejääkidest küllaldane kapital tegevuseks, makstakse osamaks tagasi. Teine moodus on — vanem maksab koolitarvete ostuks teatud summa ette. Selle summa arvel hakkab laps kohe saama tarbeid. On makstud summa ära kasutatud, makstakse uus summa jne. See sünnib, kuni ülejääkidest ehk jooksvast kasumist jällegi on kogunenud tarvilik tegevuskapital. Kolmas moodus on — õpetaja annab esialgse tegevuskapitali laenuks, kuni ta ühistu jooksvast tegevusest tekkivatest ülejääkidest saab selle tagasi.

Soovitakse siiski asja korraldata nii, et osamaks oleks makstud õpilaste poolt, nagu seda nõuab põhikiri. Õpilane peab õppima hindama osamaksu ja osakapitali tähtsust, mitte neist kuidagi lohinal ja hooletult mööda pääsema. Samuti on lugu ka teiste kapitalidega. Ärgem unustagem, et õpilaskooperatiiv – see on riik/ühistu miniatuuris. Tähtsam kui otsene majanduslik kasu on õpilasühistu kasvatuslik külg ja õpilaste varustamine praktiliste kogemustega. Kooperatiivi asutamine jääb siit peale omaette tööks, mis hargneb järk-järgult. Kui ühistu asutatud, jätkub praktika jooksva tegevuse korraldamisega.

Lähme nüüd tagasi oma ülejäägi ja kokkuhoiu juurde. Oletame, et meil kooperatiiv juba töötab ja kauplemine on käimas. Igapäev teeme sealt oma vajalikud ostud koolitarveteks. Iga ost annab meile väikese osakese kokkuhoidu, mis jääb kooperatiivi kassasse, kuni kevadeks kasvab ilusaks summaks. Kuidas siis kasutame lõpuks seda ülejääki?

Õpilased: Ülejäägiga talitame nii, nagu põhikiri käsib.

Õpetaja: Tõsi küll, põhikirja järgi jätame 20% kasumist tagavaraks, kuni see kasvab tegevuskapitali suuruseks. Siis ei tarvitse me enam jätta tagavaraks. Aga mis teeme 80%-ga?

Õpilased: Sellest võib osa liikmete vahel ära jagada, osa jääb õpilaste ühisalgatuste toetamiseks.

Õpetaja: Suurte ühisettevõtete põhikirjad lubavad liikmetele ülejäägist maksta mitte üle 8% osamaksu pealt. Kui meie osamaks on 1 kroon, siis saaksime paremal juhul selle pealt ülejäägist 8 senti. Seda võime meiegi teha, kui ülejääk lubab ja kui üldkoosolek seda nii otsustab. Seda nimetatakse jaotatavaks kasumiks. Peale selle näeb põhikiri ette ostupreemia. Kes on kuulnud, mis asi on ostupreemia ehk — nagu teda veel nimetatakse — ostuboonus?

Õpilased: Ostupreemia on väljamaks liikmetele, samuti kasumist ehk ülejäägist vastavalt ostusummadele.

Õpetaja: Seletame seda kohe arvudes. Oletame, et meie kasum on 20 krooni. Sellest läks reservi tagavaraks 20%, s.o. — 4 krooni. Järel on 16 krooni. Meil on sada liiget, igaühe osamaks 1 kroon, kokku osakapital 100 krooni. Jaotatavaks kasumiks 8% osamaksu summast = 8 krooni. Veel on järel 8 krooni. Selle võib üldkoosolek määrata nüüd ostuboonuseks. Kõik liikmed kokku on ostnud kaupa 200 kr. eest. Jagamata ülejääki oli meil veel 8 krooni. Sellest jätkub nüüd ostusumma iga ühe krooni peale 4 senti ehk — 4% ostusummast. Oletame, et üldkoosolek otsustas kõik 8 kr. ostupreemiaks välja maksta. Kes on ostnud 2 krooni eest kaupa, see saab 2 x 4 senti = 8 senti. Kes on ostnud 3 krooni eest, — saab 3 x 4 senti = 12 senti. 5 krooni eest ostja saab juba 20 senti jne. Mida suurema summa eest keegi on ostnud kaupa, seda enam ta saab raha ostupreemia näol. See tähendabki — vastavalt ostusummale. Mida suurem ost, seda suurem preemia.

Vaatame nüüd, kuipalju saab meie arvestuse kohaselt liige kasu selle eest, et ta on oma ostud teinud oma kooperatiivist, kui ta on maksnud 1 kr. osamaksu ja ostnud 10 krooni eest kaupa. Ta saab 8 senti jaotatava kasumina ja 40 senti ostuboonust, kokku 48 senti.

See ongi tema kokkuhoid. Peale selle on ta osanik ka selles 4 kroonis, mis jäi tagavaraks reservi. Ta on võinud oma soove avaldada üldkoosolekul kauplusse ostetava kauba sortimendi ja kvaliteedi kohta ja kaasa rääkida kaupluse üldises juhtimises. Ta on kaupluse osanik, peremees, kes osa saab kaupluse tulust.

Oleme siis ka tõesti korralikud peremehed, ärgem raisakem ega jagagem kõike kasumit ära, ärgem määrakem kasumit jaotamisele ega ka ostuboonust, vaid jätame selle kooperatiivi ehk ühistu kasutada. Meie ühistu oleks korraga tervikuna 20 kr. rikkam. Meie igaühe raha seisab ühistus ikka meie oma nimel, ainult ta ei ole meie isiklikus rahakotis, vaid ühises kassas. Hoiame kokku tänavu 20 kr., ka tuleval aastal, aastaaastalt kasvatame seda kokkuhoidu, kuni ta lõpuks on ilmatu suur summa.

Õpilased: Aga kui suureks me ta siis kasvatame, mis me sellega siis ükskord lõpuks ikka teeme?

Õpetaja: Täiesti õige küsimus! Meie võime ju, nagu meie põhikiri ütleb, kasutada selle ühiseks otstarbeks: korraldada ekskursioone, muretseda sporditarbeid, aidata oma kehvemaid kaasõpilasi jne. Aga suured ühingud panevad selle raha looma uusi väärtusi — ehitavad ise vabrikuid, umbes nii nagu meie õpilasühistuna teeksime endale lõpuks näiteks vabriku pastakate või vihikute tootmiseks. Tarbijad loovad selle kokkuhoiu varal ise oma tööstuse, et pakkuda iseendale läbi ühistöö järjest parema kvaliteediga tooteid.

Õpilased: Meil on siin juhus meelde tuletada, et meie vanematel seisab igal sügisel ees suur mure — lapsed tuleb kooli saata! Ega see pole niisama, et — saada uksest välja ja las läheb. Raamatud ja koolitarbed nõuavad palju raha, eriti raamatud, sest neid läheb palju tarvis ja nad on väga kallid. Väikesearvulise rahva kirjandus on kallis. Pealegi astusid meie kirjastajad, s.o. raamatute trükkijad ja väljaandjad, paari aasta eest kartelli, see tähendab — nad tegid omavahelise lepingu, et keegi ei tohi müüa raamatuid odavamini kui ühiselt kokkulepitud hinnaga ja keegi ei tohi teha ka suuremat hinnaalandust. Sellepärast astusid pealinnas mitmed õpetajad ja ühistegelased Eesti Ühistegelise Liidu algatusel kokku ja asutasid oma kirjastusühingu nimega ,,Kooperatiiv”. See seadis oma peamiseks eesmärgiks — kirjastada kooliraamatuid ja välja anda laste ja noorsoo huvi kohast kirjandust, püüdes seda teha soodsamate hindadega. See ühistegelik kirjastusühing ongi juba kirjastanud mitmed huvitavad raamatud. Poleks midagi iseäralikku, kui meie õpilaskooperatiiv näiteks astuks selle kirjastusühingu liikmeks. Siis oleksimegi nii kaugel, et ise „teeme” endile raamatuid.

Õpetaja: Me oleme seni teeninud koolivälise kaupmehe huve, tegutsenud erakaupmehe hüvanguks. Õpilasühistu saab oma liikmetele osta hulgi aga täpselt sellist kaupa, mida liikmed vajavad ning määrata sellele õiglane müügihind. Konkurentsi tingimustes ei saa erakaupmees nüüd ka müüa halvemat või kallimat kaupa kui ühistu. Aga vahe jääb isegi siis, kui nii erakaupmees kui ühistu pakuvad sama kvaliteedi ja sama hinnaga kaupa. Nimelt tekib ärikasum. Kuhu paneb selle erakaupmees?

Õpilased: Ta võtab selle endale müümise eest.

Õpetaja: Õigus! Kui kaks või kolm ärimeest teevad endile aktsiaseltsi, siis jagavad nad kasumit üksnes omavahel. Tarbija, kes aitas ärimeestel ülejääki koguda, ei saa aga midagi. Ärimees, kui talle on kogunud kasumina palju raha, teeb vabriku, aga ka selle kasumid ja ülejäägid jäävad ikkagi temale. Nii ta lähebki rikkaks — neist kasumitest, mis ostjad talle lihtsameelselt aitavad koguda.

Iga tarbija, kui ta teadlik on oma huvidest ja kasudest, peab ka seda kindlasti teadma, miks ja kust ta oma tarbed ostab.

Õpilased: Kuid palju on meie kodumaal neid õpilasi ja koole, kes on aru saanud ühistegevuse kasust ja asutanud endale kooperatiivi?

Õpetaja: Meil oli 1934. a. sügiseks 90 õpilaskooperatiivi. Tähendab — noorte ühistegelaste pere on meil juba õige arvukas. Ja see pere kasvab kiiresti. Seesugune hulk vajab juba oma keskset korraldust ja ühist juhtimist. Suurtel on ju igal liigil oma keskorganisatsioonid. Ons keegi kuulnud midagi ka õpilaskooperatiivide keskkorrastisest?

Õpilased: Tallinnas Eesti Ühistegelise Liidu juures asub õpilaskooperatiivide kesktoimkond.

Õpetaja: Õigus! Õpilaskooperatiivide kesktoimkonna juhatusse kuuluvad kogenud ühistegelased ja kasvatusteadlased koolipõllult. Kesktoimkond on õpilaskooperatiivide vaimne keskkoht, kuid töötab kooperatiivide majanduslikkudes huvides käsikäes Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisuse (ETK) koolitarvete osakonnaga. Viimasel on peale rikkaliku koolitarvete lao ka koolitarvete omatööstus, kus toodetakse tinti, vihikuid, paberiliimi, plokke jne. Omatööstuse alalt lastakse müügile järjest uusi artikleid. See annab kooperatiividele võimaluse pakkuda kaupa odavamini.

Arvestades lisaks veel seesuguseid asjaolusid, et meie õpetajaskond oma rõhuvas enamuses suhtub väga heatahtlikult ühistegevusse, järelikult ka ühistegelikku kasvatusse, et õppekavades viimasel ajal hakatakse rohkem ruumi andma ühistegevusele, et õpilaskooperatiivide asutamine leiab lastevanemate poolt kas toetavat või vaikivat nõusolekut, et õpilased ise ühistegevuse suhtes muutuvad järjest aktiivsemaks, tuleb ühistegelikule kasvatustööle koolides anda pidurdamatu vaba tee õiglase, hoolika ja heatahtliku juhatuse all.

Pean ühistegeliku kasvatuse kui ka kasvatustöö huvides üldse vajalikuks pedagoogide tähelepanu juhtida võimalikule väärnähtele õpilaskooperatiivide elus: paljud õpilaskooperatiivide tegelased — ärijuhid ja juhatuse liikmed, eriti keskkoolides, toimetavad kauba sisseoste iseseisvalt, omapead ilma hooldaja kontrollita ja juhatuseta. Nad käivad ärist ärisse, valivad, kauplevad ja tingivad. Nende ridade autoril on kahjuks olnud juhuseid veenduda, et mitmed sellistest noortest ühistegelikkudest ärimeestest asetavad kaubapakkujale ettevaatamatu küsimuse: „Palju maksate, kui teilt kauba võtan?“ See ei vaja enam kommentaare. Hoiatab aga: „Hooldajad olgu valvel, mitmekordse hoolega valvel!“

Õpilased: Milline on õpilaskooperatiivide ajalugu?

Õpetaja: Meie õpilaskooperatiivide ajalugu ei ole vana. Esimene õpilaskooperatiiv, mida meil teatakse, tekkis Amblas 1909. a. tolleaegses haridusseltsi kõrgemas algkoolis koolijuhataja J. Rüüsi algatusel, kes praegu juhatab meie esimest rahvaülikooli Kundas ja on tuntud sooja südamega ühistegelasena. Juba tol ajal võis nimetatud kool suurel määral täiendada kooperatiivi kasumite arvel oma spordi- ja õppevahendite kehva tagavara.

Esimene õpilaskooperatiiv üldse teatakse tekkinud olevat Pariisis juba 50 aasta eest. Prantsusmaal levisid need noorte ettevõtted õige kiiresti, nii et praegu teatakse neid seal olevat tervelt 8000 kokku 2 miljoni üksikliikmega. Kuid ka teistes maades — Venes, Poolas, Lätis, Itaalias, on õpilaskooperatiivide levik olnud võrdlemisi kiire.

Meil on õpilaskooperatiivide tegevus suuremat hoogu hakanud võtma kolmel-neljal viimasel aastal ja kasvanud sedavõrd, et kesktoimkond 1933. a. 29. dets. võis ära pidada Tallinnas Ühistegevuskooli ruumes õpilaskooperatiivide esindajate päeva, millest osa võttis üle 70 õpilase alg- ja keskkoolidest üle riigi. Siin võisid noored otsekohe oma kõrvaga kuulda palju häid soove ühistegelikuks tööks Haridusministeeriumi esindajalt, kasvatusteadlasilt ja vanemailt tuntud ühistegelasilt.

Kuid ka noored ise olid ilmunud sellele päevale tegelikkude töölistena. Oli saadetud terve rida kirjatöid ühistegevuse teemal, milledest paremad auhinnati. Paljudel oli pakkuda ka vanadele ühistegelastele ettekandeid referaatidena, milledest selgus noorte eneste ind ja suhtumine ühistegevuse sihtidesse.

Eriti huvitav on meil selles mõttes tutvuda õpilase Hilda Tamme peetud referaadiga. Ruumi kokkuhoiu mõttes avaldame siin sellest mahlakast referaadist ainult surutud kokkuvõtte.

Milleks koondume õpilaskooperatiivide ümber

Elu on täis unistusi ja sihte, üksik inimene on siiski võimetu saavutama kõike, mida ta leiab vajalikuks, et teha oma elu meeldivaks ja armsaks. Ühisjõuga aga saavutame kõike seda, mis võimatu üksikul, sest „ühenduses on jõud!”

Praegusaja võimsaim massiline, suurim ideeline ja majanduslike ühisjõudude liikumine on ühistegevus. Väikemajapidamistega rahvas ja riik, nagu seda on Eesti, ei saa olla võistlusvõimeline maailmaturul ja suures majanduslikus võitluses, kui tal puudub ühistegelik majandus. Oma põhimõtete teostamiseks, oma aate kandjaiks ja tegelikeks

Allikas: http://www.yhistupank.ee/files/%C3%9Chistuleht_november_2011.pdf

Raivo Orgusaar: Keda nimetakse tibladeks?

Ma olen jõudnud arusaamisele, et eelkõige venelasi, kuid mitte kõiki, vaid ainult neid, kes võõral maal oma poliitikat ajavad ja kohalikku võimu seekaudu õõnestavad.

Kui see nii on, siis paneksin ma tiblade ja viienda kolonni vahele võrdusmärgi, kuid ei eristaks neid rahvuse tasandil, vaid nende tegevuse eesmärkide suunal.
Kes aga kuuluvad viienda kolonni hulka?
Viies kolonn on kildkond, kes tegutseb teatud riigis, sihipärase plaani järgi välismaiste rahastajate toel, selle riigi enese ja selle rahvuse huvide vastaselt, teenides enda tegelike välismaal asuvate ja neid rahastavate peremeeste huve. Kas tuleb tuttav ette?
Ma mõtlen tõsiselt, kas tunnete neid tiblasid, viienda kolonni tegelasi. Kui mitte isiklikult (õnneks), siis vast tv ja ajakirjanduse kaudu ikka. Neid näidatakse seal lausa massiliselt ja igapäevaselt, täiesti avalikult.

Vaadake Toompea ja Stenbocki maja ju lausa kubisevad nendest ja mida kõrgemal kohal nad redutavad, seda suuremad tiblad ka on. Jah, neid on ka Tallinna linnavalitsuses, kuid need ei ole hetkel riigile ohtlikud...

Kas Te siis ikkagi tunnete selliseid ja ka lävite sellistega? Valite vast ju ikka neid?
Sellisel juhul pean teid kurvastama, aga te olete ise viienda kolonni kuues rattake, omaenda kodumaa ja rahva, oma laste, naabrite, töökaaslaste tegelikud vaenlased, aga kas Te ise siis seda veel ei taipagi???

Allikas: Facebook

laupäev, 23. august 2014

Parun Julius Evola: Elu on väeteenistus Maa peal

“Prantsuse revolutsioon ja 19. sajandi liberaalsed pöörded tähistasid demose hämara substantsi esiletõusu ning valmistasid ette kodanlikku materialismi, milles küll helkis veel teatav individualistlik püüdlemine au poole, ja neljanda seisuse tumeda kollektivismi võitu. See on kvantiteedi, masside ja meeletu tootmiskire võim, mis paarikümne aastaga nivelleeris kõik, sealhulgas ka teistel mandritel säilinud traditsiooniliste ühiskondade fossiilsed jäänused. Kõik käsitused kvaliteedist ja eluvormide mitmekesisuse jäljed hääbuvad hulga ja masside demonismis. Euroopa kui vana maailm, mis püsib veel rahvuslike ja alalhoidlike struktuuride najal, lakkab olemast nõukogude-ameerika tangide haardes. On omamoodi saatuse nemesis, et need kaks gigantset vesivõsu on sugenenud Euroopa enda kirest kvantiteedi järele…”

Allikas: Kaspar Rammo, Facebook

Erukindral Urmas Roosimägi: reformarite ajateenistuse-plaaniga saab välja õpetada vaid kahuriliha!

Allikas: Õhtuleht

22. august 2014 07:45

URMAS ROOSIMÄGI

Foto: Ingmar Muusikus

Reformierakonna tagatoast on välja lekkinud plaan teha riigikaitseõpetus gümnaasiumis kohustuslikuks ja selle võrra lühendada ajateenistust või see üldse vabatahtlikuks muuta.

“Kui räägime lühendamisest, siis siin on oht selles, et igal asjal on kriitiline piir. Gümnaasiumiharidus antakse 12 aastaga. Me võime seda lühendada 11 aasta peale, aga vastu tuleb kriitiline piir, kus ei saa inimesele anda keskharidust, sest lihtsalt ei jõua," ütleb brigaadikindral reservis, Urmas Roosimägi."Ajateenistust ei saa lühendada, sest inimene ei saa neid teadmisi ja see väljendub selles, et me hakkame lahinguväljale saatma kahuriliha.”
Loe edasi Õhtulehest!

Allikas: Õhtuleht


  See leht on trükitud DELFI internetiväravast
Aadress  http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=69586535

KGB Kongide Muuseumis 23. augustil 2014

23. augustil peab KGB kongide muuseum meeles kommunismi ja natsismi ohvreid. Seekord on meil esinejaks vabadusvõitleja ja endine poliitvang Mart Niklus, kes algusega 15.00 räägib Balti apellist. Oodatud on küsimused.

Mart Nikluse ettekande järel vaatame filmi „Balti apell 25“.

23. august on mitmeski mõttes tähenduslik. Sellel kuupäeval sõlmiti 1939. aastal kurikuulus Molotovi Ribbentropi pakt. 40 aastat hiljem avaldati samal kuupäeval Balti apell, mis püüeldes vabaduse poole nõudis pakti ja selle salaprotokollide avaldamist. 2009. aastast tähistatakse sellel saatuslikul kuupäeval kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäeva.

Allikas: Mart Niklus

reede, 22. august 2014

MATTI ILVES: VENEMAA KAALUB IMPORDIKEELDU LÄÄNE AUTODELE

Venamaa valitsus tahab suurendada survet Euroopa Liidule ning USAle ja selleks kaalutakse Lääne autode impordi täiekikku või osalist peatamist.
See oleks oluline löök eelkõige Saksamaa majandusele, sest Vene autoturg on peaaegu sama suur kui Saksamaal. Samuti on saksa autotootjad välisministri teatel investeerinud viimase kümne aasta jooksul umbes viis miljardit dollarit Venemaale, et toetada kohaliku tootmise arengut (koostetehased) ja muid struktuure.
Ainuüksi Group Volkswagen müüb igal aastal umbes 188 000 autot Venemaal ja sattub tõsistesse raskustesse, kui terve see turg ära kaob.

Nagu "Vedomosti" kirjutas, on impordi keelustamine Lääne autodele üks mitmetest ettepanekutest, mida Venemaa president Vladimir Putin on juba esitatud. Praegu see impordikeeld veel ilmselt ei rakendu, kuid võidakse võtta kasutusele, kui lääneriigid jätkavad uute sanktsioonide kehtestamist Venemaa vastu.

See vastastikune sanktsioonide kehtestamine võib viia tõelise kaubandussõjani ja kaugel ei ole siis ka tegelik sõda. Meie ajakirjandus pasundab praegu, et Venemaa jääb nälga ja näitab piltidel tühje poelette. Asjatu lootus, sest uute imporditurgude sissetöötamine ja kodumaise tootmise suurendamine võtab aega. Venelased võivad ajada märksa vähemaga läbi kui läänlased ja seda veel suures ülesköetud patriotismipuhangas, et kõik on meie vastu. Hoopis huvitav saab olema, kui Euroopa Liidu riigid omavahel karvupidi kokku lähevad sanktsioonide ja vastusanktsioonide pärast.

Lääs pole veel aru saanud, et vastastikust sanktsioonide sõda pole neil võimalik võita. Paradoks on just selles, et selle võidab vähemaranenud riik. Lihtsameelne, Venemaad mitte hästitundav Lääs arvas, et sanktisioonid ja piirangud on vaid nende eesõigus. Kus on siis lahendus? Head lahendust ei olegi, kui lääneriigid ei taha kaotada imperiaalset poliitikat ajavale Venemaale, on lahendusks täiemõõduline Vene-Lääne sõda Ukrainas ja annaks Jumal, et see ei kasvaks maailmasõjaks.

Kasutatud allikas: http://deutsche-wirtschafts-nachrichten.de/2014/08/18/russland-erwaegt-importverbot-fuer-westliche-pkw/

HEIDI TAMM: Eile oli Ungari Põhiseaduse Päev!

UNGARI UUS PÕHISEADUS, mis muuhulgas sätestab loote õiguse elule ning abielu kui mehe ja naise vahelise liidu, on koos muude hiljuti vastu võetud ja väidetavalt demokraatiat pärssivate õigusaktidega esile kutsunud rahvusvahelise progressiivse üldsuse pahameeletormi. Briti sekularistide arvates on uue põhiseaduse dikteerinud Rooma paavst.

Konservatiivseid väärtusi toetav põhiseadus, mis jõustus 1. jaanuaril, defineerib abielu mehe ja naise vahelise liiduna, välistades seega võimaluse tunnustada abieluna samasooliste isikute kooselu. Ungari homode ja lesbide ühendus palus presidendil jätta põhiseadus jõustamata ning anda „parlamendile uus võimalus koostada tõeliselt modernne, euroopalik konstitutsioon [---] poliitilise pamfleti asemel, mis on motiveeritud homofoobsetest eelarvamustest“.

Seksuaalvähemuste rahvusvahelise assotsiatsiooni Euroopa regiooni juhatuse kaasesimees Martin K. I. Christensen aga palub asjasse sekkuda Euroopa Liidul, kuna tema hinnangul on Ungari uus põhiseadus vastuolus Euroopa põhiõiguste hartaga ning kujutab endast sammu võrdsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtete vastu.

Kuid paljude usuühingute jaoks on problemaatiline hoopis koos põhiseadusega jõustunud religioossete ühenduste tegevust käsitlev seadus. Nimelt jääb riigis tegutsevast rohkem kui 300 usulisest ühendusest ja organisatsioonist riiklik tunnustus alles vaid neljateistkümnele, mille seas on katoliku, ortodoksi, reformeeritud ja luterlik kirik ning mõned juudi usukogukonnad. Paljude idamaiste usundite, uute usuliikumiste ja protestantlike ühenduste kõrval kaotavad ametliku staatuse ka mitmed katoliku kiriku ordud ja liikumised nagu benediktiinid, karmeliidid ja Opus Dei.

Põhiseaduse muutmise taga on paremtsentristlik võimupartei Fidesz, kellele kuulub parlamendis rohkem kui kaks kolmandikku saadikukohtadest. Koos uue põhiseadusega võeti vastu ka mitmed seda toetavad alusseadused. Opositsiooni jäänud sotsialistid süüdistavad peaminister Viktor Orbanit diktatuuri kehtestamise püüdes. Sotsialistide eestvõttel tulid Budapesti tänavatele protestima tuhanded inimesed.

Ungari demokraatia pärast on nüüd mures kogu inimkonna progressiivset üldsust esindavad poliitikud ja inimõigusaktivistid, kes heidavad Ungari valitsusele ette natsionalismi ja kaugenemist euroopalikest väärtustest. Eelmisel nädalal saatsid Ungari peaministrile mureliku kirja USA välisminister Hillary Clinton ja Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso.

Ka inimõigusorganisatsioonid nagu Human Rights Watchs ja Amnesty International ei ole kriitikaga Ungari uue põhiseaduse aadressil kokku hoidnud. Briti sekularistide ühingu kodulehe väitel on aga põhiseaduse dikteerinud koguni Rooma paavst ise ja sellesse on sisse kirjutatud „katoliiklik dogma“.

Allikas: Facebook

NÕMME TV: Arvamusfestivalist

Huvitav, kas keegi võttis vaevaks lugeda selle festivali lehel olevaid materjale ja süüvida ka OLEMUSSE?

Arvamusfestivali eesmärk on luua Eestis avatud, kogu ühiskonda kaasav, poliitiliste ambitsioonideta arvamuskultuuri ja kodanikuharidust arendav kohtumispaik. Meie festival on ühiskonnaülene, isetekkeline ja kõigile avatud. Tahame, et festivalil arutleksid ärksad ja aktiivsed inimesed teemadel, mis on Eesti ühiskonna jaoks olulised.

Ajada segi vahendid ja eesmärgid on ju klassikaline võte tegijate endi tegelike motiivide ja eesmärkide varjamiseks.. ehk siis eksitamine. Misasi on poliitiliste ambitsioonideta arvamuskultuur ja kodanikuharidus? Kodanik tähendabki õigust osaleda poliitilistes protsessides. Ehk siis sisuliselt orjakultuuri, mitte kodanikukultuuri kultiveerimine ja kodanikuhariduse nurjamine

Kõlab õudselt, kui keegi kuskilt tituleerib end ühiskonnaüleseks.. Sellistel tegelastel ei saa minna selle ühiskonna liikmete vajadused ja soovid korda, vaid kava on see ühiskond muuta vahendiks (koloonia vms) oma eesmärkide suhtes!

Loomulikult pole tegemist isetekkelise vaid korraldatud ettevõtmisega!!

Huvitav mis mõte on arutleda ühiskonna jaoks olulistel teemadel ilma poliitiliste ambitsioonideta? Sisuliselt sama kui ehitada lasteaed selleks, et see seisaks tühjalt ilma lasteta!! Muidugi küsime, kui palju oli tegemist aruteluga tegelikult.. arutelu on osa otsustusprotsessist..

tegelikult raisatakse inimeste väärtuslikku aega ja levitatakse prügi, mis vähendab iseseisva mõtlemise ja orienteerumise võimet ning nullitakse nutikalt tärgata võiv kodaniku alge

Kas panete tähele, et välditakse sõna RIIK kasutamist.. selle asemel kasutatakse nutikalt ühiskond või kodanikuühiskond.. Arvate, et see on JUHUS? Sellistes asjade EI OLE juhuseid. kodanike ühendus on riik!!

Näeme, kuidas tegelikult toimub nutikas omariikluse ja kodanliku alge hävitamine läbi masside eksitamise..

Üheks tõsiseks vastukaaluks saabki olla just nimelt kõigi jõudude forsseerimine, et luua vastukaaluks eeldused väga tugevaks kodanikuhariduseks!! Ilma selleta võib lugeda kõik eelseisvad lahingud ja sõja nii Eesti riigi kui kodanike kaitseks ja hoidmiseks kaotatuks!!

neljapäev, 21. august 2014

Manipulatsioonid Riigikogus jätkuvad: õiguskomisjon korraldab kooseluseaduse eelnõu toetuseks propagandaürituse

Varro Vooglaid - 20.08.2014

Riigikogu õiguskomisjon korraldab 27. augustil kell 11.00 Toompea lossis seminari pealkirjaga "Kooseluseaduse tahud ja teravikud".

Kuigi seminari tutvustavas kirjas on öldud, et eesmärgiks on "avatud diskussiooni tekitamine", piisab pilguheidust ürituse programmile veendumaks, et neutraalsuse loori taha on peidetud midagi sootuks muud – mitte objektiivsuse taotlusest lähtuv akadeemiline üritus, vaid ilmselge propagandaprojekt, mille ainsaks tegelikuks eesmärgiks on kujundada kooseluseaduse läbisurumise toestamiseks soosivamat avalikku arvamust.

On lihtsalt hämmastav, millise jultumusega viiakse isegi parlamendis kooseluseaduse läbisurumiseks läbi manipulatiivseid manöövreid ning et seda tehakse täiesti häbitult. Sellega seonduvalt saatsin Riigikogu õiguskomisjoni esimehele, hr Neeme Suurele, alltoodud kirja, mille edastasin ka kõigile õiguskomisjoni liikmetele ning Eesti Kirikute Nõukogu juhtkonnale.

Minu ettepanekule anda "seminari" sõna ka meile kui SAPTK esindajatele, et saaksime selgitada, mil moel mõjutaks kooseluseaduse vastuvõtmine kolmandate isikute õigusi, vastas hr Suur eitavalt. "Seminari ajakava küll ei võimalda eraldi punkti lisamist päevakavasse," võttis õiguskomisjoni esimees oma vastuse kokku, lisades, et "seminaril" kohalviibijatel on soovi korral võimalus osaleda ettekannete järgsel diskussioonil.

Tere, hr Neeme Suur!

Pean tunnistama, et Teie vastus ei hajuta kõige vähemalgi määral muljet, et selle “seminari” näol, mille olete kokku kutsunud, on tegemist tugevalt suunatud üritusega kooseluseaduse läbisurumise toetuseks. Eriti piinlik on asjaolu, et püüate oma ideoloogiliste ja poliitiliste ambitsioonide toestamist maskeerida neutraalsuse looriga. On lausa imekspandav, et meie parlamendis on võimalik nii läbinähtavalt ja ilmselgelt kallutatud viisil asju ajada – olgugi, et mais ja juunis toimunud ulatuslike manipulatsioonide taustal ei saa seda ka enam kuigi üllatavaks pidada.

Siiski palun ma nüüd Teie käest selget vastust järgmistele küsimustele:

Millistele kaalutlustele ja kriteeriumidele tuginedes kutsusite teemabloki “perekond ja õigusruum” raames kooseluseaduse juriidilistest aspektidest rääkima Sven Veltmanni? Mis teeb Teie arvates nimetatud isikust antud teemal kõige kompetentsema ja sobilikuma ettekandja? Kas Te olete teadlik, et antud isik määratleb end homoseksuaalina ning on kooseluseaduse tuline pooldaja (oma poolehoidu on ta väljendanud ka kirjas Riigikogu liikmetele)? Kuidas on Teie arvates tagatud, et tema poolt esitatud nägemus on objektiivne ja tasakaalukas?
Millistele kaalutlustele ja kriteeriumidele tuginedes kutsusite teemabloki “perekond ja ühiskond” raames abielu ja perekonna mõistest rääkima Christian Veske? Mis teeb Teie arvates nimetatud isikust antud teemal kõige kompetentsema ja sobilikuma ettekandja? Kas Te olete teadlik, et antud isik määratleb end homoseksuaalina ning on kooseluseaduse tuline pooldaja (seda positsiooni on ta väljendanud ka oma pöördumises Riigikogu õiguskomisjoni poole? Kuidas on Teie arvates tagatud, et tema poolt esitatud nägemus on mitmekülgne ja tasakaalustatud?
Millistele kaalutlustele ja kriteeriumidele tuginedes kutsusite teemabloki “perekond ja ühiskond” raames teise ettekandjana kõnelema normaalsuse ja võrdsuse teemal kõnelema Marianne Meiorgi? Mis teeb Teie arvates nimetatud isikust antud teemal kõige kompetentsema ja sobilikuma ettekandja? Kas Te olete teadlik, et antud isik määratleb end homoseksuaalina ning on kooseluseaduse tuline pooldaja? Kuidas on Teie arvates tagatud, et tema poolt esitatud nägemus on mitmekülgne ja tasakaalustatud?
Millistele kaalutlustele ja kriteeriumidele tuginedes kutsusite teemabloki “perekond ja teised ühiskondlikud institutsioonid” raames teemal “peremudelid ja kirik” kõnelema Urmas Nõmmiku? Mis teeb Teie arvates nimetatud isikust antud teemal kõige kompetentsema ja sobilikuma ettekandja? Kas Te olete teadlik, et antud isiku vaated homoseksuaalse käitumisega seonduvates küsimustes on vastuolus kõigi suuremate Eestis tegutsevate usuühenduste seisukohtade ja õpetusega, mida on Teie juhitavale Riigikogu õiguskomisjonile väljendanud nii Eesti Kirikute Nõukogu, Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik, Eesti Kristlik Nelipühi Kirik, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu kui ka Eesti Metodisti Kiriku juhtkonnad (vt siit)? Kas Te pöördusite kõige autoriteetsema ja representatiivsema kristliku vaate eestkõneleja leidmiseks Eesti Kirikute Nõukogu juhtkonna poole? Kui ei, siis miks?
Kas Te olete teadlik, et Teie korraldatud “seminari” üheksast kõnelejast on vähemalt kaheksa (võimalik, et kõik üheksa) kooseluseaduse pooldajad? Kuidas Te selliste esinejate valikut põhjendate ja kuidas on Teie arvates sellises olukorras tagatud käsitluse mitmekülgsus, vaatepunktide paljusus ja arutelu tõsiseltvõetavus? Kuidas on selline lähenemine põhjendatud hiljuti TNS Emori poolt väljatoodud uuringu tulemuste kontekstis, mille kohaselt 58% Eesti elanikest ei toeta kooseluseaduse läbisurumise püüdlusi?

Küsimusi on teisigi, aga nende sõnastamine ja esitamine tundub ülearune olukorras, kus Teie poolt korraldatud “seminar” täidab ilmselgelt kooseluseaduse läbisurumiseks positiivse fooni loomise funktsiooni. On väga kahetsusväärne, et Teie juhtimisel parlamendis sellised manipulatsioonid aset leiavad, sest sellega kahjustate mitte ainult iseenda, vaid ka Riigikogu mainet ning kahandate suurte sammudega väga paljude inimeste usku meie poliitilise ladviku valmidusse ja soovi austada demokraatliku riigikorralduse ideaale Eesti Vabariigs.

Hea tahtmise korral oleks Teie korraldatud ürituse programmis võimalik teha veel korrektuure, ent ma kahtlen sügavalt Teie motivatsioonis selle nimel pingutada.

Käsitlen antud kirjavahetust (nagu iga kirjavahetust avalike institutsioonide esindajatega) loomu poolest avalikuna ning edastan kirjast koopia Riigikogu õiguskomisjoni liikmetele ja ka Eesti Kirikute Nõukogu juhtkonnale.

Vankuma löönud lugupidamisega,

Varro Vooglaid

Arvamusseminar „Kooseluseaduse tahud ja teravikud“

Toimumisaeg: 27. august 2014
Koht: Toompea, Lossi plats 1A, Riigikogu konverentsisaal (3.korrusel)
Algus: kell 11.00. Max kestus 4 tundi. Planeeritav lõpp 15.00

Avasõnad: Neeme Suur, õiguskomisjoni esimees

1. Perekond ja õigusruum

1.1. Anne Saaber, notar (Notarite Koja esimees): "Abielu ja kooselu kui tsiviilõiguslike suhete kogumikud. Mida kooseluseadus reguleerib, mida mitte? Millised erinevused säilivad kooseluseaduse ja perekonnaseaduse vahel? Juriidiline ja emotsionaalne vaatevinkel."

1.2. Sven Veltmann, advokaat (AB Thor): "Nõrgema poole kaitse erinevates kooseluvormides. Registreerimata kooselu - kas uus norm või probleem?"

2. Perekond ja teised ühiskondlikud institutsioonid

2.1. Kadri Simm, praktilise filosoofia dotsent (Tartu Ülikool): "Peremudelid ja kool. Kooli roll ja meetodid maailmapildi kujundajana. Sallivus ja normatiivsus. Mudelid ja stereotüübid. Mis vahe on propaganda ja informeerimise vahel?"

2.2. Urmas Nõmmik, Vana Testamendi ja semitistika dotsent (Tartu Ülikool): "Peremudelid ja kirik. Religiooni tähtsus Eesti ühiskonnas, tema roll moraali kehtestamisel. Kiriku roll ühiskonna traditsioonide hoidmisel. Dogmaatilisus, sallivus ja leplikus kristlikus käsitluses tänapäevases kirikus."

3. Laps ja peremudelid

3.1. Dagmar Kutsar, sotsiaalpoliitika dotsent (Tartu Ülikool): "Kooseluseadus ja lapsed. Erinevad peremudelid ja lapsed erinevates peredes. Demograafilised protsessid ja peremudelid."

3.2. Eveliis Kurs, sotsioloog (Tartu Ülikool): "Lapsendamine ja kooseluseadus. Laps samasooliste vanemate peres. Muutused ühiskonna suhtumises erinevatesse peremudelitesse. Mida ja kuidas ühiskond toetab ja taunib?"

4. Perekond ja ühiskond

4.1. Christian Veske, Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituut (EIGE): "Kas ja kuidas mõjutab abielu institutsiooni kooselu registreerimise võimaluse tekkimine? Kuidas defineerida perekonda? Teistsuguse aktsepteerimine. Sotsiaalsed muutused alates naiste õigustest, üksikvanema staatusest ja teistsugusest nahavärvist kuni samasooliste paarideni."

4.2. Marianne Meiorg, võrdse kohtlemise programmijuht (SA Eesti Inimõiguste Keskus): "Normaalsus, võrdsus ja erinevus. Vähemused ja erinormid. Kas vähemused lepivad erisustega? Vähemuse ja enamuse suhted. Mis on tavaline ja mis on erisus? Kas erisuse defineerimine erisusena võib olla diskrimineeriv?"

Lõppsõna: Neeme Suur, õiguskomisjoni esimees

Ettekande pikkus 20 minutit. Igas teemas kaks ettekannet. Kokku ettekandeid 2 tundi ja 40 minutit. Igas teemas 40 min ettekannet, seejärel 10-15 min arutelu. Pärast teist plokki kohvipaus 30 minutit.

Allikas: http://www.decivitate.ee/?news_id=2360