Poliitiliste valikute ja otsustega saaks teha nii mõndagi, aga
meie ühiskonnas juurutatud väärastunud vabadusekäsitlusest lähtuv
haiglane ja inimvaenulik ideoloogia ei luba sündimuse kasvuks eeldusi
loovaid valikuid ja otsuseid langetada, nendib Objektiivi toimetus selle
nädala juhtkirjas.
Eelmise nädala kolmapäeval ETV eetris olnud
saatest “Foorum” jäi kõlama õiguskantsleri juures töötava
Külli Taro välja öeldud (alates 2:45) ja saate kokkuvõttes ka saatejuht
Andres Kuuse
poolt justkui ümberlükkamatu järeldusena ülekorratud väide (alates
57:19), et riikliku poliitika tasandil ei ole mõtet rääkida sündimuse
tõstmise eesmärgist, kuna selle saavutamine olevat nii ehk naa võimatu.
Paraku on see sõnum mitte ainult vale, vaid ka äärmiselt kahjuliku mõjuga. Tuleb nõustuda Postimehe arvamustoimetaja
Martti Aavikuga, kes
kirjutas
kõnealuseid väiteid kommenteerides, et “see on just täpselt see märkus,
mida meie poliitikutele ja nende valijatele ütlema ei peaks.”
Poliitiliste valikute ja otsustega saaks teha nii mõndagi, aga meie
ühiskonnas sihiteadlikult juurutatud väärastunud vabadusekäsitlusest
lähtuv haiglane ja inimvaenulik ideoloogia ei luba sündimuse kasvuks
eeldusi loovaid valikuid ja otsuseid isegi mitte sõnastada, rääkimata
nende langetamisest ja elluviimisest.
Ent mida tuleks siis teha, et sündimus võiks Eestis kasvule pöörduda?
Mingit imenippi selleks ei ole ja seda polegi tarvis. Vaja on lubada
tervel mõistusel juhatada teed lihtsate ja selgete järeldusteni ning
julgust seada need järeldused riikliku poliitika aluseks, neid nö
poliitiliselt korrektseks kohitsemata.
Esmalt tuleks riikliku poliitika lähtekohaks võtta tõdemus (
Indrek Neivelt,
saates „Foorum“, alates 2:05), et Eestis on võtnud maad sügav ja tõsine
rahvastikukriis, mis on meie rahva, keele, kultuuri ja omariikluse
püsimajäämisele ühemõtteliselt kõige suuremaks ohuks. Kui see tõesti on
nii, siis tuleks sellele lahendamiseks eraldada oluliselt rohkem kui
2,17 protsenti SKP-st ehk summa, mis paigutatakse igal aastal
kaitsekulutustesse.
Meie ühiskonnas
sihiteadlikult juurutatud väärastunud vabadusekäsitlusest lähtuv
haiglane ja inimvaenulik ideoloogia ei luba sündimuse kasvuks eeldusi
loovaid valikuid ja otsuseid isegi mitte sõnastada, rääkimata nende
langetamisest ja elluviimisest.
Parteideülesest põhimõttelisest otsusest, et rahvastikukriisi
leevendamine ja ületamise eesmärk on riiklik prioriteet number üks
peaksid lähtuma kõik majandus-, kultuuri-, õigus-, haridus- kui ka
regionaalpoliitilised otsused. Kuna Eesti riigi eesmärk ei ole rahvaarv,
vaid kultuuri ja rahvuse säilimine, tuleb resoluutselt hukka mõista
igasugused sõna otseses mõttes nõmedad jutud sellest, kuidas
rahvastikukriisi tuleks asuda leevendama immigratsioonile väravate
avamisega.
Majanduspoliitika peaks lähtuma mitte pseudoliberaalsest,
individualistlikust, feministlikust ja egalitaristlikust ideoloogiast,
vaid tõdemusest, et laste saamine ja kasvatamine on kõige olulisem asi,
mida inimesed saavad Eesti rahva, kultuuri ja riigi püsimajäämiseks
teha.
Laste saamist ja kasvatamist tuleb premeerida ulatuslike
privileegidega alates suurtest maksuvabastustest, riigi poolt tagatud,
intressita ja laste saamisel järk-järguliselt kustutavatest noore pere
kodulaenudest ning lõpetades noorte perede maale kolimise toetamise ning
mitmesuguste muude soodustustega.
Valitsus peab lõpetama mantra, et naised veaks end pärast laste sündi
võimalikult kiiresti tööturule ega jääks lastega koju. Vastupidi,
pühendumist kodule ja perekonnale tuleb kõigiti soosida ning
majanduspoliitiliselt peab töötama selle nimel, et lasterikkad pered
saaks vaesusesse langemata hakkama ka ühe tuluteenija sissetulekuga.
Loomulikult tuleb koheselt ja resoluutselt lõpetada kõik
ideoloogilised rünnakud abielu ja perekonna ning nende aluseks olevate
väärtuste, põhimõtete ja normide vastu. Lõpetada tuleb sellistest
rünnakutest omale elatusallika teinud ametkondade ja ühingute riiklik
rahastamine.
Abielu ideaal tuleb ka avaliku võimu tasandil au sisse tõsta.
Ülistada tuleb selle keskmes olevat vastastikusele armastusele ja seda
kinnitavale elukestvale avalikule abielutõotustele rajatud pühendumist
luua perekond ning saada ja kasvatada üles lapsi. Nii perekondades kui
ka lasteaedades ja koolides tuleb lastele õpetada, et abieluline ja
perekondlik eluviis ning lasterikkus on ühiskonna seisukohast ülimalt
oluline ja tänuväärne.
Lisaks eelnevale tuleb lõpetada sündimata laste massilise tapmise
riiklik soosimine ja toetamine ning kuulutada jõuliselt, et iga laps on
hindamatu kingitus, kelle elu tuleb hoida ja austada. Välja tuleb
juurida kontratseptiivne ja abortiivne mentaliteet, milles
seksuaalsuhted on lahutatud nende loomulikust ülevusest ja vastutusest
ning taandatud meelelahutuseks.
Mõtlemis- ja teovõime
kaotanud poliitikutel ja ametnikel tuleb leida endale mingi muu
rakendus ning vabastada koht neile, kes usuvad võimalusse luua ühisel
pingutusel eeldused Eesti rahva, keele, kultuuri ja riigi
püsimajäämiseks.
Lastele tuleb juba maast madalast sisendada austust inimelu vastu
ning pakkuda neile igas vanuseastmes moraalset ja vooruslikku kasvatust,
mis selgitab tõelise armastuse, inimseksuaalsuse ülevuse ja kõlbelise
puhtuse ideaale ning aitab kasvatada nende ideaalide teostamiseks
vajalikke vooruseid. Samast eesmärgist peab lähtuma avalikult rahastatav
meedia.
Lõpetada tuleb hooramist propageerivad riiklikud kampaaniad, nagu
näiteks Tervise Arengu Instituudi poolt elluviidud rõve kampaania
“Kumm on seks”.
Avaliku võimu juurest tuleb aga lahkuda sellistel inimestel, kes
annavad oma moraalselt lodeva, truudusetu ja ebaväärika eluga kogu
ühiskonnale halba eeskuju.
Need on vaid mõned näited sammudest, mis tuleks rahvastikukriisi
leevendamise ja ületamise eesmärgi poole liikumiseks astuda. Kui need
võimuerakondadele ei sobi, siis nii tulekski öelda, selle asemel et
valetada, nagu poleks riikliku poliitika abil demograafilise kriisi
lahendamisele kaasa aidata. Mõtlemis- ja teovõime kaotanud poliitikutel
ja ametnikel tuleb leida endale mingi muu rakendus ning vabastada koht
neile, kes usuvad võimalusse luua ühisel pingutusel eeldused Eesti
rahva, keele, kultuuri ja riigi püsimajäämiseks.
Rahvastikukriisi leevendamine ja ületamine on võimalik, ent üksnes
dominantsete ideoloogiliste ahelate purustamise ja kõrvaleheitmise
hinnaga. Ümberpööratult tähendab see, et kuni meie ühiskonnas ja eriti
just võimutasandil otsustavat ja radikaalset ideoloogilist pööret ei
toimu, ei maksa loota ka rahvastikukriisi ületamisele.
Illustratsioon: Bigstockphoto.com
Allikas:
http://objektiiv.ee/juhtkiri-tohus-rahvastikupoliitika-voimalik-aga-see-eeldab-ideoloogilistest-krampidest-vabanemist/
Read more...