Eesti vajab uut valimisseadust!

Tartu Ülikooli professor Jüri Saar on kirjutanud tähelepanuväärse artikli, selgitades miks kehtiv valimisseadus on sügavalt puudulik (mh ebademokraatlik) ning kuidas tuleks seda parandada. Prof Saar kirjutab:

“Tuletame siinkohal veelkord meelde, kuidas saadi eelmistel valimistel riigikogu liikmeks: 10 otsemandaati, 65 ringkonna kompensatsioonimandaati ja 26 üleriigilist kompensatsioonimandaati. Seega üle 90% riigikogu liikmetest on sinna saanud parteikontori otsuse põhjal ja mitte otseselt valijatelt saadud häälte alusel.”

[Täiendus: vt võrdluseks Riigikogu valimise seaduse § 62 lg 3, mille kohaselt "Nende erakondade ringkonnanimekirjades, kelle kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5 protsenti häältest, reastatakse kandidaadid vastavalt igaühele antud häälte arvule."]
Prof Saar mõõnab, et “Põhiseadus ei näe kusagil ette protseduuri, kus kõik saadud hääled liidetakse ja jagatakse parteide poolt omavahel nagu röövsaak” ning lisab:

“Ühiskassasse (slängis obžakki) laekunud häälte jaotuse otsustab partei juhtkond, millega on totaalselt aetud segi üldised (ühiskonna) huvid ja parteilised ehk erahuvid. Inimesed annavad valimistel parteidele sisuliselt blankoveksli lubades oma häälega teha, mida iganes. Pingerea koostamise õigusest tulebki parteikontorite ja eriti nende tagatubade kontrollimatu võim. Niisuguste tagatubade olemasolu lubab muuhulgas suunata Eesti poliitikat läbi mõjuagentide, salarahastajate ja teiste variisikute, kelle tegevuse kohta pole võimalik küsimusi esitada.”

Tekstist, mida võiks tsiteerida päris rohkelt, toon välja veel ühe lõigu:

“Korduvalt on täheldatud, et erakonnad on muutunud Eestile nuhtluseks. Parteidest on tänaseks saanud arengut pärssiv jõud, sest läbi parteilise tegevuse võimendub üha sagedamini omakasu ja ebakompetentsus. Praegune valimiste kord on vastuolus põhiseadusega (või vähemalt põhiseaduse vaimuga), sest teeb tegelikult võimalikuks suurtel parteidel olla huvitatud väikesest valimisaktiivsusest.”

Sellest, kuidas prof Saare arvates peaks valimisseadust muutma, et see vastaks põhiseadusele (jah, tema arvates on valimisseadus vastuolus kui mitte põhiseaduse sätte, siis vähemalt selle mõttega) ja demokraatia põhimõtetele, saab lähemalt lugeda siit:
Jüri Saar: “Vajame uut valimisseadust”
Tõtt-öelda ei piirdu valimisseaduse puudused prof Saare poolt nimetatutega. Nt on väga raske mõista, miks peab erakond Riigikogusse pääsemiseks saama enam kui 5 mandaati (sellega on tehtud väga raskeks uute poliitiliste jõudude Riigikokku pääsemine, sest keeruline on nö jalg ukse vahele saada — veel keerulisemaks on see muidugi muudetud erakonnaseadusega, mille alusel makstakse Riigikogus esindatud erakondadele täiesti arusaamatul põhjusel maksumaksja rahast igal aastal miljoneid kroone toetust).
Siiski on raske ette kujutada, kuidas end riigivõimu juures kindlalt sisseseadnud erakondade toetuseta kehtivat valimisseadust muuta. Mäletatavasti ei ole meie nominaalselt demokraatlikus riigis rahvale seaduseelnõude algatamise õigust usaldatud.
Allikas: http://vooglaid.wordpress.com/