NSBLOGI: Siim taas hoos
Kohaliku võimu üks patroone Siim Kallas on toiminud suurriikide huvide kaitsjana. Seda vähemalt Euroopa Kontrollikoja endise liikme Maarten Engwirda väiteil, kes oma ametist tulenevalt nägi hulgaliselt sellega seonduvaid dokumente.
See pole aga ainuke skeemitamisele viitav süüdistus Kallase aadressil. Aastal 2000 oli Kallas kohtu all seoses 10 miljoni dollari riisumiskahtlustusega, mis jäi “saladuslikel põhjustel” tõestamata. Ka Kallase päritolu on ajaloos olnud meedia huviorbiidis. Mõningail andmetel on tegu juudi suguvõsast pärit mehega.
2002. aastal viidi tollase peaministri Kallase juhtimisel sisse ka kohustuslik holokausti mälestuspäev Eesti koolides, mis samuti suurt kõneainet pakkus.
_____________________
See on tõesti Kallasele katastroof, et asjad avalikuks tulid, EL-u kõrged ametnikud tegutsevad ikka salastatuse varjus. Jüri Lina kirjutab raamatus "Mida Eesti ajakirjandus pelgab?":
30. oktoobril 1994 avaldas "Dagens Nyheter" Jesus Alcala kirjutise salatsemisest Euroopa liidu võimukoridorides. Materjalid, mida ta tutvustas, tuletavad meelde George Orwelli kirjeldatud olukorda romaanis "1984". Euroopa liidu juhtametnikud tahavad, et ükski ametlik dokument tähtsate otsustega ei lekiks ajakirjandusse. Seepärast vasustatakse iga materjali koopia salakoodiga, et oleks võimalik tuvastada, kes andis dokumendi ajakirjandusele. Ametnikud peavad vastavas eriankeedis teatama ka nende isikute rahvused ja tegevusalad, kellega nad suhtlevad. Lisaks on nad kohustatud ilmutama mismoodi nad suhtlevad. Seesugust jõledat kontrollisüsteemi ei olnud isegi Nõukogude Liidus.
See pole aga ainuke skeemitamisele viitav süüdistus Kallase aadressil. Aastal 2000 oli Kallas kohtu all seoses 10 miljoni dollari riisumiskahtlustusega, mis jäi “saladuslikel põhjustel” tõestamata. Ka Kallase päritolu on ajaloos olnud meedia huviorbiidis. Mõningail andmetel on tegu juudi suguvõsast pärit mehega.
2002. aastal viidi tollase peaministri Kallase juhtimisel sisse ka kohustuslik holokausti mälestuspäev Eesti koolides, mis samuti suurt kõneainet pakkus.
_____________________
See on tõesti Kallasele katastroof, et asjad avalikuks tulid, EL-u kõrged ametnikud tegutsevad ikka salastatuse varjus. Jüri Lina kirjutab raamatus "Mida Eesti ajakirjandus pelgab?":
30. oktoobril 1994 avaldas "Dagens Nyheter" Jesus Alcala kirjutise salatsemisest Euroopa liidu võimukoridorides. Materjalid, mida ta tutvustas, tuletavad meelde George Orwelli kirjeldatud olukorda romaanis "1984". Euroopa liidu juhtametnikud tahavad, et ükski ametlik dokument tähtsate otsustega ei lekiks ajakirjandusse. Seepärast vasustatakse iga materjali koopia salakoodiga, et oleks võimalik tuvastada, kes andis dokumendi ajakirjandusele. Ametnikud peavad vastavas eriankeedis teatama ka nende isikute rahvused ja tegevusalad, kellega nad suhtlevad. Lisaks on nad kohustatud ilmutama mismoodi nad suhtlevad. Seesugust jõledat kontrollisüsteemi ei olnud isegi Nõukogude Liidus.
M.I.
0 kommentaari:
Postita kommentaar