ERSP KODULEHELT

ALDO ROOMERE: ALLAKÄIGU ALGUS ON MÄRKAMATU


(29.12.2010) Kõik algab väikestest, esiotsa märkamatutest asjadest. Elu. Armastus. Viha. Kõntsahunnik. Silbist sünnib luule, sõimusõna või kaebekiri, köhatusest kasvab kopsutõbi, hüüatusest hargneb meloodia või masside kakofooniline röökimine.

Viskan prügi maha. Sitta kah! Käegalöömine. Hoolimatus. Keelesolkimine. Aga keel on meie mõtlemis- ja suhtlusvahend, rahva ühisomand ja pidevalt arenev uhkus, ainulaadne ja kordumatu reliikvia. Pühadus ise peaks ta olema! Kuid mis toimub tegelikkuses? Ma ei hakka siin heietama koletu kantseliidi ja poliitilise tühipläma teemadel, ei astu ka ajakirjanike üha jubedamaks ja vigasemaks känguva keele konnasilmadele. Loen suhteliselt palju ilukirjandust, kuigi praegusajal pretendeerib selle hulka üha jõulisemalt kolekirjandus. Bestsellerite kõrval võiks edukalt troonida ka worstsellerid, mille sisuks otsatu vägivalla ja robustse seksi ülistamine, kohmakalt ja vaimuvaeselt tegutsemapunnitatud karakterid – sõnaga – mõttetu paberi raiskamine.

Toitu on imelihtne ära solkida. Liialdad kübeke soolaga ja ongi roog seal, kuhu taevani halleluujatatud euro meid peagi pistab. Eesti keel on ilus ja samas väga loogiline. Tere hommiKUST! No tuleb ikka hommikuti sorinal küll!
Nädalavahetusel lugesin Karen Harperi vaimusünnitist „Pinna all“. Naise soovitusel, et pidi huvitav olema. Veerand tundi ehk oligi, aga seejärel sirvisin puhtast uudishimust edasi, et kaua võib sihukest jura ajada ja millega see lõpeb? Ja asi tasus vaeva, sest 266-ndal leheküljel tegin avastuse, mis mu tükiks ajaks tummaks võttis. Olen juba ammu harjunud (mitte leppinud!) otsatute trükivigadega kõikvõimalikes üllitistes, tõlkeapsud ja jämedad möödapanekud kaasaarvatud, kuid see praak suutis tõeliselt üllatada. Tsiteerin:  „Lahkamisel ilmnes veel muid fakte,“ sõnas mees, tõmmates pudelilt kaane plõksatusega, mis kõlas nagu hüüumärk.

Raamatu on väljastanud kirjastus ERSEN 2008. Inglise keelest tõlkinud Mare Tammark. Toimetanud Tiina Mahler-Jaaniste. Korrektor Inna Viires.
Küsimus: kas eelloetletud naisterahvad on vastava hariduseta, tõlkimisel kasutatud google teenuseid või hoitakse kirjastuses neid lihtsalt palgal, tööd nõudmata? See raamat peaks küll olema nii lollikindlalt kinni korgitud, et isegi Jüri Mõis kohe ostma tormaks!
Kui pillume päev-päevalt enda ümber ükskõiksuse ja käegalöömise kõntsakübemeid, siis kasvab neist peagi koletusuur saastahunnik, mille alt vabaks rabelemine nõuab juba sellist rasketehnikat, mida meie taandarengumaal ei leidu. Siin ei saa ülipalgalised asjapulgad ju lumestki jagu!