Võimuerakondadel on piirileppega kiire

  Pole täpselt selge, mis kannustab võimuparteisid kiirustama venemaaga piirilepingut sõlmima. Pole välistatud, et teatud osa selles kiirustamises on hirmul, et taas venima jäädes võib selle lepingu sõlmimise küsimus sattuda perioodi, kus võimu juurde on pääsenud isamaa sõltumatust austavad, tõeliselt rahvuslikud ja konservatiivsed jõud ning ENSV piiride tasuta tunnistamise lepingu sõlmimine REF/IRL poolt võib minna vett vedama koos kõikide hüvedega, mis asjaosalistele kaasneksid sellega Brüsselist ja Moskvast. On see nii või mitte, kuid BNS teatas Marko Mihkelsoni sõnadele tuginedes, et vene-Eesti konsultatsioonid piirilepingu küsimuses võivad alata juba järgmisel nädalal. Mihkelsoni sõnul ei arutata piiriküsimust üksnes valitsustevahelisel tasandil, riigikogu ja Vene ülemkoda föderatsiooninõukogu taastavad samuti poliitilise dialoogi, vahendab BNS.
"Loodame, et esimene kohtumine leiab aset järgmisel nädalal, kui me räägime piirileppest," ütles Mihkelson, lisades, et Vene kolleegidega kohtumise viis on tehniline küsimus ning kohtutakse niipea, kui mõlemal poolel aega on.
Eesti välisminister Urmas Paet ja tema Venemaa kolleeg Sergei Lavrov allkirjastasid Eesti ja Venemaa piirileppe 18. mail 2005 Moskvas. Riigikogu ratifitseeris Eesti ja Venemaa piirilepingu 2005. aasta 20. juunil 78 poolt- ja nelja vastuhäälega, lisades lepingule preambuli. 2005. aasta juuni lõpus teatas Venemaa, et võtab oma allkirja Eestiga sõlmitud piirileppelt tagasi.Venemaa sammudest tulenevalt ei ole rahvusvahelise tava kohaselt enam see leping allakirjutatav või ratifitseeritav. Ilmselt otsivad osapooled formaalset vormi, kuidas oleks siiski võimalik sama leping, millega Eesti kingib tasuta venemaale oma territooriumi (või alternatiivsena tunnistab ennast ENSV järeletulijaks ka faktiliselt), ikkagi alla kirjutada. Võimalik, et see saab toimuma erinevate lepingu osade/aktide ühendamise või ümbernimetamise abil või kasutades mõnda muud formalistlikku võimalust ilma varasemalt ette valmistatud lepingu sisu muutmata.
Õigusteadlane Tanel Kerikmäe arvab samas, et me vajame selle lepingu osas mitte kiirustamist vaid õiguslikku analüüsi. Kerkimäe leiab, et protsessi puhul, kus esineb palju erinevaid arvamusi nii Venemaal kui Eestis, tuleks teha riskianalüüs, kas meil on vaja rohekm uut piirilepingut või status quod.

Allikas: http://bhr.balanss.ee/