KIRIKLIK VAATLEJA: Kölnis rünnati meie kultuuri

Agnieszka Ewa Wolska

Sensatsiooniline intervjuu kunstiajaloolase ja arhitekti Barbara Schock-Werneriga, mis avaldati Franfurter Allgemeine Zeitungi veergudel, pöörab pea peale meie senise tõlgenduse Kölni sündmustest.

Kölni katedraali kunagise järelvalvearhitekti (sks k Dombaumeisterin) veendumuse kohaselt selle pühamu pildumine ilutulestikurakettidega vana-aastaõhtul kujutas endast muhameedlastest immigrantide sümboolset rünnakut enamuse eurooplaste jaoks meie mandri religioosse ja kultuurilise identiteedi tähtsale sümbolile.

Vana-aastaõhtu sündmuste tõlgendusega tegelevad juba enam kui nädal aega tähtsaimad Saksa meediaallikad, mis peale esialgset proovi vähendada või lausa maha vaikida vägivallategude ulatust, püüavad nüüd üksikasjaliselt taastada sündmuste kronoloogiat, et vähemalt sel kombel taastada kaotatud ühiskondlikku usaldust. Ettevaatlikult formuleeritakse ka analüüse Kölni raudteejaama ja katedraali lähistel toimunud naiste massilise ahistamise toimepanijate võimalike motiivide kohta.

Standardtees selles valdkonnas kõlab: “Sündmuste toimepanijad, peamiselt Põhja-Aafrikast pärit migrandid ja varjupaigataotlejad, väljendasid niiviisi oma frustratsiooni, mille põhjuseks oli kas halvasti õnnestuv lõimumine Saksamaa ühiskondlike oludega või varjupaigataotluste läbivaatamise pikaleveniv ning tegevusetu ootamisaeg. Igavusest leppisid nad kokku võtta uut aastat vastu Kölnis ning siin, kaotanud liigse alkoholi tarvitamise tulemusena pidurid, samuti innustatud väärkujutlustest kontaktide kohta naistega, mille nad tõid kaasa oma islamiusuliselt kodumaalt, alustasid jahti noortele sakslastele, käsitledes neid saakloomadena.”

Hoopis teistsugust tõlgenduslikku võtit kasutasid ajalehe Frankfurter Allgemeine Zeitung ajakirjanikud, kes palusid rääkida mälestusväärse õhtu muljetest rääkida Barbara Schock-Werneril, arhitektil ja kunstiajaloolasel ning kunagisel katedraali järelvalvearhitektil, kes paljude aastate jooksul juhtis monumentaalse objekti restaureerimisega seotud töid. Tema hinnang on kõikide immigrandi- ja islamisõbralike kommenteerijate suhtes hävitav.

Vastupidiselt sellele, mida üleüldiselt väidetakse, kujutas araablastest immigrantide ja varjupaigataotlejate esimest rünnakuobjekti, veel enne kui kesköö paiku toimusid naiste massilised ahistamised, Kölni katedraal, mida eesmärgipäraselt tulistati ilutulestikurakettidega. Seda mälestist, mis asetseb UNESCO kultuurimälestiste loetelu tipus, külastab iga päev rohkem kui 20 tuhat külalist, terve aasta jooksul enam kui 5 miljonit välismaalasest turisti.

Välismaise päritoluga noored meesterahvad, keda juba hilisel pärastlõunal oli hulgaliselt näha katedraali-esisel väljakul, tegid seda ilma igasuguste takistusteta, ning nende ülbe käitumine, mida panid tähele paljud Kölni põliselanikud, ilmestab seda asjaolu, et juba kella 19.00 paiku kaotas politsei täielikult kontrolli olukorra üle. Barbara Schock-Werneri tunnistuse kohaselt segasid ilutulestikurakettide plahvatused tõsiselt katedraalis vana aasta lõpetuseks pühitsetud püha Missa käiku.

“Katedraali põhjapoolsed aknad lõid vahetpidamata põlema lähedal põlema süttinud ilutulestikust, oli niivõrd kärarikas, et ligi kaks tuhat vana-aasta lõpu jumalateenistusele kogunenud usklikku ei suutnud selles rahulikult osaleda. Mõnel hetkel kartsin ma, et puhkeb paanika, kuna midagi sellist polnud me siiamaani läbi elanud, ehkki ka minevikus olid vana-aastaõhtul toimunud mitmed vahejuhtumid”, kirjeldas FAZ-ile šokeeritud arhitekt.

Küsimusele, kas see võis olla eesmärgipärane aktsioon, vastas ta kõhklemata: “Minu veendumuse kohaselt olid need ettekavatsetud rünnakud katedraali, eelkõige kui kristliku religioosse kultuse sümboli ning ka meie linna sümboli vastu”. Tema arvates, juhul kui juba siis, umbes kella 19:00 paiku, oleks politsei õieti reageerinud noorte sisserännanute skandaalsele käitumisele, poleks tõenäoliselt hilisemate äärmuslike juhtumiteni üldse jõutud.

Veelgi kaugemale vana-aastaõhtul Kölni katedraali ees toimunud sündmuste tõlgendamisel läheb sõltumatu parempoolne följetonist Klaus Jürgen Gadamer, kes kinnitab, et saksa meedia ei suutnud üldse mõista asetleidnud sündmuste olemust. “Ma viibin praegu Birmas ning siinsed massiteabevahendid ei jõua ära imestada, kuidas on see võimalik, et Kölni elanikud ja sealsed avaliku korra kaitse teenistused ei reageerinud üldsegi eurooplaste jaoks püha paiga olemuslikule teotamisele, seda pealegi sakslaste poolt külalislahkelt vastu võetud tulnukate poolt,” kirjutas publitsist. Hilisem saksa naiste seksuaalne häbistamine, kes, nagu rõhutab autor, araablaste vaatenurgast on ainult rikutud Lääne ja seega kristliku tsivilisatsiooni väheväärtuslik produkt, kujutas endast ainult järeldust politsei tegevusetusest sisserännanute rünnaku ajal katedraalile.

Gadamer küsib ka, kust said araabia immigrandid, kes on üldjuhul sõltuvad Saksa riigi poolt antavast rahalisest abist, niipalju raha, et osta endale sellisel hulgal narkootikume, alkoholi ja lõpuks märkimisväärse hulga ilutulestikurakette, mis Saksamaal on väga kallid. “Asjaolu, et Saksa ühiskond ei mõista enam pühamu sümboolset tähendust ning seetõttu ei suuda mõista ka selle provokatsiooni olemust, mis toimus vana-aastaõhtul Kölnis, kujutab endast ainult ajaloo irooniat,” võtab kokku Gadamer.

Raske on mitte nõustuda saksa följetonistiga. Kölni katedraali, mis on kuulus selles hoitavate kolme kuninga reliikviate tõttu ja mis võeti sihtmärgiks kristliku religiooni ja Euroopa kultuuri sümbolina, ründamine ilutulestikurakettidega võib endast kujutada ettekuulutust islamistide peatsest lõplikust arveteõiendamisest Euroopa ja tema vaimse pärandiga.

Veebiportaalist Euroislam.pl poola keelest tõlkinud isa Ivo Õunpuu

Allikas: http://katolikuopetus.ee/kiriklikvaatleja/kolnis-runnati-meie-kultuuri/