MATTI ILVES: HARIDUSE ALLAKÄIGUST EESTIS

2014. aasta keskel kirjutasin artikli "Mis saab meie haridusest?", SIIN. Artiklist tuleneb, et meil hakatekse gümnaasiumides tootma lauslollust ja seda kõige ehtsamas mõttes.

 Aga nüüd selgub, et see pole kaugeltki veel piir. Samasugust lollust asutakse entusiastlikult tootma ka kõrgkooli lõpetanute hulgas.

Juba praegu ülikooli esmakursuslastest pooltel puudub funktsionaalne lugemisoskus (vaid 49% esmakursuslastest sooritas funktsionaalse lugemisoskuse ülesanded rahuldavale või heale tulemusele, vt. uuring „Kõrgkoolide üliõpilaste eesti keele oskuse tase“). Funktsionaalne lugamisoskus tähendab seda, et loetust ka aru saadaks ja loetud teksti mõistetaks. Arusaamatu, kuidas sellise lugemisoskusega üliõpilased on üldse võimelised kõrgkoolis õppima.

Pealegi kaob järk-järgult juba emakeelne kõrgharidus ja teadus. Kui see kaob, kaob ka täisväärtuslik eesti keel,"Sirp" kirjutab: "Keele säilimise ja arengu üks võtmevaldkondi on kindlasti kõrgharidus ja teadus. Briti sotsiolingvistilt David Crystalilt pärineb mõte, et isegi sellised keeled, mida kõnelevad emakeelena kümned miljonid inimesed, ei pruugi end tuleviku suhtes pikas perspektiivis sugugi turvaliselt tunda, kui selles keeles kõrgharidust ei anta.      
Eesti keel kõrghariduse ja teaduse keelena on Euroopa mastaabis muidugi nooruke ja ühtlasi unikaalne: vaevalt võiks Euroopas peale islandi keele nimetada eesti keele kõrval veel mõnda nii väikese kõnelejaskonnaga keelt, milles on välja arendatud emakeelne kõrgharidus ja teadus."

Nüüd aga kuulsin raadiost sellist plaanitavat hullust kõrgkooli astujatega seoses mida ma ei tahtnud uskuda ja helistasin "Vikerraadiosse", küsimaks kas see on tõesti tõsi. Paraku see vastas tõele.
18.01.2016 kella üheksases uudissaates esines Haridus- ja Teadusministeeriumist kutsehariduse osakonna juhataja Helen Põllo ja teatas, et kõrgkoolidesse plaanitakse edaspidi vastu võtta ka noori kellel puudub GÜMNAASIUMIHARIDUS!!

Siin on tegemist ilmselt jälle mõne ELi direktiiviga, sest midagi sellist ei oleks osanud ega julgenud meie haridusametnikud iseseisvalt vastu võtta. Nüüd läheb elu eesti kõrgkoolides huvitavaks, millist haridust sealt saab, see juba ametnike ei huvita.

Vähe sellest, et nüüd lausa oodatakse sinna nn. 1. punktiga gümnaasiumilõpetajaid, vaid tee on avatud ka täielikult harimatutele. Ma ise arvasin, et võib-olla lubatakse selliseid "üliõpilasi" mõnele üksikule erialale rakenduskõrgkoolides, kuid asi võetakse märksa laiemalt ette. Sellest räägiti ka AK-s: 22.01. - SIIN.
Kuulake alates 09.12. Milliseid ilusaid sõnu nad selle otsusega seoses räägivad pole tähtis. Tähtis on vaid selline teguviis.

Edasi uute võitude poole hariduspõllul! Elagu Euroopa Liit, meie innustaja ja teejuht!