Millal Aksjonovi vale saab tõeks?
Venemaa, kasutades ära oma vennasrahva riigi ajutist nõrkust, haaras 2014. aastal reeturlikult ja nuga selga lüües enda kätte Ukraina riigile kuuluva Krimmi poolsaare. Nüüd on Ukrainal tekkinud venemaaga samasugune suhe kui Eestil venemaaga. Vahe on muidugi selles, et Eestilt on venemaa ära rebinud kaks tükki, Ukrainalt aga veel ühe tüki, kuid teise tüki - Donbassi pärast nad veel murravad piike.
Ukraina loomulikult ei tunnista Krimmi hõivamist ja inkorporeerimist venemaa külge õiguspäraseks nagu ei tunnista ka eesti rahvas meie Ingerimaa ja Petserimaa sidumist venemaa külge seaduspäraseks.
Kogu maailma progressiivne üldsus, sealhulgas konservatiivse loomuga rahvusvaheline õigus lähtub nimetatud asjaoludele hinnangu andmisel printsiibist, et õigusrikkumisega ei saa luua õigust. Seega pole sõjakal venemaal lootustki, et nad saaksid nimetatud territooriumid päriselt endale. On vaid aja küsimus, kui saabub sobiv hetk ja nii Krimm, kui Ingeri- ja Petserimaa saavad taas kuuluma oma seaduslikele omanikele. Venemaa räpane poliitiline tegevus aga ei too muud kui loob vaid külmutatud konflikti. Seepärast on ainuõige süüdistada venemaad kurjuses ja pahatahtlikkuses.
Küll aga on üks võimalus, millal venemaa sõjakas naabruspoliitika võib saavutada ka tegelikku edu. Seda siis, kui vallutatud maade pärisomanikud ise vabatahtlikult nendelt ära kistud territooriumid annavad venemaale. Seda saab teha rahvusvaheliselt tunnustatud ja rahvusvahelise õiguse normidega kooskõlas olevate lepingute kaudu.
Eestis on aastakümneid võimutsenud selles küsimuses kartellierakondlus - reformierakondlaste, isamaarespublikaanide (välja arvatud üksikerandid), sotsialistide/sotsiaaldemokraatide ja keskerakondlaste kokkulepe, et Eesti riik peab venemaale ära kinkima oma ida-territooriumid. Seda loomulikult tasuta, saamata midagi vastu. Siinjuures on eriti hämmastav see asjaolu, et Eesti riigi valitsejad on valmis heaks kiitma stalinliku vallutuspoliitika tulemused, tühistama Vabadussõja tulemused, muutma varjatult Põhiseadust jne..., hoolimata eesti kodanike enamuse mittenõustumisest sellega. Enamgi veel - Eesti valitsejad on valmis Eesti riigi nimel astuma sobingusse Moskva režiimiga hoolimata sellest, et rašistlik venemaa ei tunnista isegi selle riigi juriidilisi aluseid, kes talle üllameelset kingitust soovib teha.
Viimatinimetatu on kummaline, kuid tõsi. Venemaa pole mitte üheski dokumendis, kokkuleppes või kirjas teatanud Eestile, et tunnistab Eesti riigi õigusjärglust nii nagu me seda oma Põhiseaduses deklareerime. Seega ei tunnista venemaa meie põhiseaduslikku eksistentsi, meie riiklikke aluseid, seega ka meie riiki.
Iga dokument, mille me venemaaga alla kirjutame, omab seepärast kahte osapoolt - venemaad, keda me teame ja tunnustame ning Eesti riiki, keda olemas ei ole.
Liikudes tagasi peamise teema juurde mööda paralleele Ukraina sündmustega, tuleks järgnevalt pisut teritada ettekujutust.
Kujutage nüüd ette, et Mihail TANG, kes oli viimane Eesti Vabariigi võimu alla kuulunud Petserimaa maavanem kuni meie enda vasakintelligents Moskva relvastatud jõudude toetusel riigivõimu enda kätte haaras 1940. aastal ja Eesti iseseisev arengutee peatus, et see Mihail Tang poleks punaste poolt maavandema kohalt lahti lastud.
Kui hr. Tang oleks seejärel jätkanud ka peale punaste riigipööret oma maavanema kohustuste täitmist peale 15.08.1944, millal venemaa (rikkudes rahvusvahelist õigust nagu ka oma sisemaist õigust) totaalselt ebaseaduslikult rebis Eesti administratiivterritooriumi küljest ära Petserimaa, oleks teatanud avalikult ning ajalehes, et eestlastel tuleb vait olla ja suu puhtaks pühkida Petserimaast, sest see on alati olnud ja jääb venemaa osaks ... siis oleks selline avaldus olnud ka toonaste arusaamade kohaselt absurdne.
Tõenäoliselt oleks Tang siis lihtsalt vait olnud ja lasknud asjadel kulgeda oma rada. Lisaks tuleb fantaasiavaip ära rebida lugeja silmilt ning kinnitada, et hr. Tang poleks ka kõige parema tahtmise juures saanud eeltoodud fantaasiat ellu viia, sest punaste võim kangutas ta kohalt koheselt, kui nad Tallinnas olid kanda kinnitanud - juunis 1940.
Küll aga on nimetatud fantaasialennu reaalsuseks muutnud teine mees - AKSJONOV, endine kurjategija, ühtlasi Krimmis eksisteerinud venelaste poliitilise organisatsiooni "Vene ühtsus" juht ja 2014. aasta veebruarist Krimmi autonoomia juht, kelle vedamisel Krimm poliitiliselt inkorporeeriti venemaa külge. Seega on ta ka oma riigi (Ukraina) reetnud isik.
BNS edastas
Aksjonov ukrainlastele: lõpetage Krimmi teema leierdamine, Krimm on venemaa ja nii jääb
Krimm ühines venemaaga pärast 2014. aasta märtsireferendumit ega muuda iial oma vene staatust, ütles piirkonna juht Sergei Aksjonov ja soovitas Ukraina poliitikutel lõpetada Krimmi teema leierdamine.
«Kõik need parasiidid, kes seda teemat tüütuseni leierdavad, ärge arvakegi, et Krimm ühel päeval oma staatust muudab... Krimm on venemaa ja nii jääb,» ütles Akasjonov usutluses telekanalile Rossija 24.
Ukraina nõudis eelmise aasta lõpus, et tema 2016. aasta lepingus venemaaga Krimmi elektriga varustamiseks osutataks poolsaarele kui Ukraina osale. vene võimud viisid seepeale Krimmis läbi arvamusküsitluse ja said teada, et elanike enamus ei ole Kiievi nõudmisega päri ja on valmis koguni ajutiselt elektrita läbi ajama.
«Tingimused on vastuvõetamatud. Mis läbirääkimisi saab pidada petistega, kellel on pead täis fantaasiaid ja kellele ikka veel tundub, et Krimm tuleb tagasi või saavad referendumil osalenud inimesed tunda mingeid tagajärgi.»
«Kõik see on vale ja lollus. Krimm kuulub vene Föderatsiooni koosseisu,» kuulutas Aksjonov.
Aus vastus
Aksjonovil pole iseenesest võetuna õigust mitte ühegi otsa pealt.
Küll aga see õigus võib tekkida.
Sellise õiguse ehk Aksjonovi väidete õigeks muutumine võib aset leida siis, kui Ukrainas ilmub poliitilisele lavale selline parteide klikk nagu on Eestis REF-KESK-IRL-SOTS, kes saavad endale võimutäiuse nii koalitsioonis kui opositsioonis ja otsustavad üksmeelselt, et venemaa poolt hõivatud Ukraina osa tuleb venemaale tasuta ära anda.
Ja siis nad sõlmivad venemaaga uue piirilepingu ning Aksjonovi vale saab tõeks.
Kuid BHR on täis lootust ja ootust, et ennem, kui Aksjonovi vale saab tõeks, juhtub mitu imet.
Esimene ime on see, et Eesti riiklike- ja rahvuslike huvide vastane uus ning mittevajalik piirileping venemaaga ei saa Riigikogus ratifitseeritud. Ei 2016 ega ka hiljem Vähemalt mitte sellisena nagu see kartellierakondade poolt on tänaseks välja töötatud.
Teine ime, mis pole aga väga suur ime, sest see on üsna reaalne, on venemaa lagunemine. On ju selge, et venemaa vallutusihad ja naabrite kiusamine leiab lõpu vaid siis, kui ta muutub nõrgemaks. Killustatus seda ka annab.
Täna on selge, et maailmarahule on kaks kõige suuremat ohtu - islam ja venemaa agressiivsus.
Mõlemad probleemid tuleb lahendada. Kuskilt peavad asjad alguse saama. Venemaa lagunemine võiks siin olla heaks märgiks.
Allikad
BNS/BHR
Anar Rand
Allikas: http://bhruzzland.balanss.ee/naabrid/ukraina/963-millal-aksjonovi-vale-saab-toeks
6 kommentaari:
Ehk annaks ennem USAs
navahodele, irokeesidele jt oma maavaldused tagasi! Ehk jagakd Hispaania 5 riigiks ja võtaks Poolalt Pommerimaa ära?
Määrav on ainult täna kohapeal elava rahva tahe ja suurus! Lõpetage Sahharovi unelm CCCPist teha 224 riiki!
Maks Maksimovi poeg Maksimov.
Su jutt pole loogiline ega laias laastus isegi arusaadav normaalse mõtlemisega inimesele.
Normaalse mõtlemisega inimene mõtleb taustsüsteemis, milline on piiritletud ajas kehtivate reeglitega. Antud probleemi puhul on oluline kehtiv (ja kehtinud) rahvusvaheline õigus.
Mis puutub navahodesse ja irokeesidesse ja teistesse Põhja-Ameerika hõimudesse, siis laias laastus võib ju õigus olla, et neil on õigus nende maadele niivõrd kui nad pole kokku leppinud teisiti. Kuid siin on asjad üsna keerulised juba ainuüksi seetõttu, et pole olemas kindlaid tõendeid iga hõimu konkreetse maatüki piiride kohta. Ja seda küsimust peaksid arutama/lahendama indiaanlased Ameerika kolonistide järeletulijatega.
EESTI lähtub ja peabki lähtuma nendest kokkulepetest, millised hakkasid kehtima tema kui riigi asutamisest ja tunnustamisest. Seega pole sul mõtet pudrutada selle teema juures ei indiaanlastest ega ka hispaanlastest. Selline jahu on vaid demagoogia või lolluse väljanäitamine, ei enamat.
Sama rumal on väide "Määrav on ainult täna kohapeal elava rahva tahe ja suurus!". Sellisele kontseptsioonile tuginevad anastamishimulised reežiimid ka tänapäeval ja püüavad sellele argumendile tuginedes murda rahvusvahelisi lepingud, vallutades võõraid territooriume. Sellele tugineb Hiina kommunistlik režiim ja eelkõige Moskva rašistlik režiim - need tänapäeva nn fašistlikud riigid.
Ei maksa närvitseda.
Kirjutise loogika järgi tuleks Süürias luua 6-7 riiki, Venemaal 220 "riiki".
Samas Saksamaa ei soovi mingil juhul tagasi Ida-Preisit kui Pommeriimaad. Isegi kui kandikul pakkuda, sest pole enam sakslasi ja need maaalad tuleks siis asustada araablaste või aafriklastega kuna sakslased on kiiresti kahanev ja känguv rahvus.Rahvused mis känguvad kaovad ajalukku ja kaovad riigid.
Rahvusvahelise õiguse alus on USA Presidendi W.Wilsoni ütlus: õigust ja tõde toodab kahuripaat! Tana teeb õigust ja nn demokraatiad US lennukikandja. Nii tehti nn araabia kevadega jm. Soome teeme nn Saami Vabariigi jne.
Vastus Maksimovile
KIRJUTAD: "Kirjutise loogika järgi tuleks Süürias luua 6-7 riiki, Venemaal 220 "riiki"."
Kust selline imeloogika maksikese pähe põrutatakse?
Püüan HÄSTI aeglaselt rääkida ja soovitan Maksimovitšil HÄSTI aeglaselt lugeda.
Kirjutise loogika järgi tuleb lähtuda KONKREETSE riigi tekke hetkest.
Venemaa kui riik sündis 1917. a..
Millises mõttes peaks Venemaast saama 220 riiki? Selgita seda imeloogikat.
Süüria riik tekkis 1946, kuid vabatahtlikul ühinemisel Egiptusega ja sealt uuesti lahkumise järgselt (1958 - 1961) on tekkinud paras juriidiline kama, ent sellegipoolest ei näe mingit juriidilist põhjust rääkida Süüriast kui kohast kus TULEKS luua 6-7 riiki. See on nii kummaline loogika, et sellest ei saaks isegi Putin vist aru.
KIRJUTAD: "Samas Saksamaa ei soovi mingil juhul tagasi Ida-Preisit kui Pommeriimaad. Isegi kui kandikul pakkuda, sest pole enam sakslasi ja need maaalad tuleks siis asustada araablaste või aafriklastega kuna sakslased on kiiresti kahanev ja känguv rahvus.Rahvused mis känguvad kaovad ajalukku ja kaovad riigid."
Tea siis, et maade (riigi osade) tagasisaamine, võtmine jms. ei sõltu absoluutselt sellest, kas ja kes mingi rahvas seal elab või tahab elada, pakutakse kandikul või mitte. Saa aru - on REEGLID, on RAHVUSVAHELINE ÕIGUS.
Mõned tolvanid seda ei taha teada ega austada (näiteks Stalin ja Putin), kuid seepärast neid ka maailma rahvad saastaks peavad. Varem või hiljem lendab saast sinna, kus on ta koht - poliitilisele prügimäele. Aga pleki, mille nad oma alamatele panevad, see haiseb veel tuhat aastat.
KIRJUTAD: "Rahvusvahelise õiguse alus on USA Presidendi W.Wilsoni ütlus: õigust ja tõde toodab kahuripaat! Tana teeb õigust ja nn demokraatiad US lennukikandja. Nii tehti nn araabia kevadega jm. Soome teeme nn Saami Vabariigi jne."
See on pastakast välja imetud "rahvusvahelise õiguse norm". Seesugune kirjanduslik viraaž ei muuda maailmas üldkehtivat reeglit - ebaõiglusest ei sünni õigust. MOTT.
Lõpetuseks.
Minu lähenemine on (praktikast lähtuvalt) pisut idealistlik, kuid siiski see rajaneb siiski üldtunnustatud printsiipidele, mitte arutule lahmimisele, mis tugineb sellele, et soovitavat käiakse välja tegelikkuse pähe.
Maaalade tagastamine nn rahvusvahelise õiguse
järgi ja suurriikide jagamine rahvus-keelelise tunnuse järgi iseseisvateks ei ole peale II MS enam aktseptitav kuigi Andrei Sahharov tuli ideega anda iseseisvus kõigile CCCP liduvabariikidele , nn ANSVele , rahvusringkondadele jne Süüria korral just Lääs arutab Süüria jagamist kurdide , turkmeenide, alaviitide jt rahvusrühmade- uskude järgi.
Ma olin koos Saksa teadlastega kes olid 1992.a nn Kaliningradi oblastis ja teatasid, et seda territooriumi EI võta sakslased MITTE kunagi tagasi , oli jutt venekeelsete nn volgasakslaste sinna suunamisega Venest kuid sakslased POLE võimelised seda Saksamaa osa kunagi haldama kuna POLE! sakslasi , nad ei suuda hoida asustust isegi vastu Poola piiri. Pole 1946.a kui 10, 5 miljoni sakslast kihutati põliskodudest välja ja maad- majad anti uutele nn võitjatele. Iga territooriumi kohalike elanike (põlised nn petserivenelased jt seisukohta tuleb arvestada) , vägisi liita ei ole võimalik ja rahvuse järgi deporteerimine ei ole võimalik. Ka need 1, 1 milj kes saabusid Saksasse jäävad sinna alaliselt kuni nad soovivad ja loovad oma paralleelühiskonna-getod. Hiina Xinhua jargi tuleb Euroopasse dekaadil 100 miljoni aafriklast! Mul on selles kohapealsete sugulaste poolt andmed olemas, just Saksas. Maksimovitš
Arulage artikkel,... lõhnab madala ajupesu moodi.
Postita kommentaar