Ungari välisminister: Ungaris ei ole enam ühtegi sisserändajat
Eestisse visiidile saabunud Ungari välisminister Peter Szijjarto ütles täna hommikul "Terevisioonis", et kuigi riiki sisenes käesoleval aastal 391 000 migranti, ei ole Ungaris praegusel hetkel enam ühtegi sisserändajat.
"Praegusel hetkel ei ole Ungari territooriumil sisserändajaid. 391 000 sisserändajat tulid käesoleval aastal Ungarisse, aga nad kõik ka lahkusid, läksid Austriasse ja Saksamaale. Paar kuud tagasi me panime kinni oma lõunapoolse piiri Serbia ja Horvaatiaga. Nüüd on võimalik tulla üle meie piiri ainult läbi piiriületuspunktide," ütles Szijjarto.
Ta lisas, et enam ei ole võimalik reegleid rikkuda ja ületada piiri illegaalselt.
Välisminister selgitas ka miks Ungari kaebas pagulaste kvoodisüsteemi Euroopa kohtusse. "Me pidasime läbirääkimisi selle kohta, kuidas 125 000 inimest ära paigutada, aga meie diskussiooni jooksul tekkis palju rohkem inimesi, kes tulid Euroopa Liitu samal ajal sisse. Ma arvan, et see ei ole rakendatav, see ei ole terve mõistuse kohane ja see on vastuolus ka Euroopa Liidu määrustega," lausus Szijjarto.
Szijjarto ütles, et Euroopa aluslepingud, mis reguleerivad meie elu Euroopas, on loodud täiesti teistes tingimustes.
Saatejuht Urmas Vaino rääkis, et nii mõnedki arvavad, et Eestit see põgenike probleem ei puuduta, sest meie elatustase on nii madal, et tõenäoliselt pagulased ja majanduspõgenikud Eestit oma sihtriigina silmas ei pea.
Szijjarto märkis, et enamik inimestest, kes tulevad Euroopasse mass-sisserände raames, ei ole põgenikud, vaid majanduspõgenikud, kes tahavad leida paremat elu majanduslikus mõttes. "Enamus nendest tahavad minna Saksamaale. Need inimesed, kes asustatakse ümber näiteks Eestisse, Rumeeniasse, Bulgaariasse, siis nad lähevad kõik Saksamaale tagasi ja kuidas me saame sellist teisest rännet takistada, sellele vastust ei ole," sõnas minister. Ta lisas, et teisese rände kontrollimatus on ka üks põhjustest, miks ei ole võimalik rakendada kohustuslikku kvoodisüsteemi.
Suhted Venemaaga peaksid olema pragmaatilisemad
Rääkides Euroopa Liidu ja Venemaa suhetest, arvas Szijjarto, et need peaks olema pragmaatilisemad. "Meie alati peame kinni ühistest otsustest, kui me räägime sanktsioonidest või muudest sarnastest otsustest, kuid me leiame, et Euroopal on vaja praktilist ja pragmaatilist koostööd Venemaaga, mis tugineb vastastikusel austusel ja rahvusvahelisel õigusel," arvas ta.
"Euroopa on viimastel aastatel oma konkurentsivõimest väga palju kaotanud. Selleks, et vähemalt osa sellest tagasi saada, on selge, et siin peab olema tegemist praktilise lähenemisega Euroopa Liidu ja Euraasia majandusliidu vahel. Kuid loomulikult ma mõistan, et tegemist on ka julgeolekuküsimusega, eriti nende riikide jaoks siinses piirkonnas," lausus Szijjarto.
Krimmi annekteerimise kohta ütles välisminister, et rahvusvahelise õiguse rikkumisi ei tohiks kunagi unustada ja seda ei tohiks ka akstepteerida." Ungari positsioon on see, et me toetame Ukraina territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust. Meie huvides tugev ja demokraatlik Ukraina," lõpetas Szijjarto.
Szijjarto kohtub täna välisminister Marina Kaljuranna, peaministri Taavi Rõivase ning riigikogu väliskomisjoni esimehe Sven Mikseri ja Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Kalle Pallinguga. Samuti külastab ta kaubandus- ja tööstuskoda ning e-Estonia showroomi. Lisaks osaleb ta koos Marina Kaljurannaga president Toomas
Hendrik Ilvese kutsel konverentsil "Inimõigused muutuvas ajas".
Toimetaja:
Aleksander Krjukov
0 kommentaari:
Postita kommentaar