Sirgu Eesti

Et järgmisel aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi sünnist, on paras aeg meenutada  ka  üht  Lehtsest  sirgunud  Suurt  meest,  kes  juba  koolipoisina  oli  astunud  Eestile  kriitilisel  hetkel  Kaitseväkke  ja  võitles  soomusrongi  rügemendis Eesti Vabadussõjas kuni selle võiduka lõpuni.

Artur Sirk oli sündinud 1900. aastal Lehtse  vallas,  Pruuna  külas  paljulapselises perekonnas. Alghariduse sai ta Pruuna vallakoolis (1908–1911). Tema kooliõe, samast külast pärit Ida Risti mälestuste järgi oli Arturi väga elava iseloomu  tõttu  koolijuhatajal  Hans  Tischil temaga palju tegemist. Poiss  õppis  aga  hästi  ja  seetõttu  otsustas isa oma ainsale pojale rohkem haridust anda.
Edasi õppis ta Ambla Haridusseltsi  koolis  (1911–1914)  ja  Tallinna Reaalkoolis (1916–1919). Siit astuski A.Sirk lõpuklassi õpilasena vabatahtlikult Eesti rahaväkke ja saadeti soomusrongi nr 2 dessandi koosseisus rindele,  tegi  kaasa  taandumislahingu  Kehrani  ja  hilisema  pealetungi  üle  Tapa, Tartu ja Valga Petserini välja. Enne  pealetungi  Tapa taasvallutamiseks seisis aga soomusrong nr 2 („Onu  Tom“)  Lehtse  raudteejaamas,  kust  Artur  Sirk  käis  siis  oma  kodust (umbes  1  km)  verivorste  kaasvõitlejatele  toomas.  Viimased  aga  meisterdasid  Arturist  vemmalvärsi,  mille  esimene salm oli umbes nii:
Meie Sirk on nagu nirk,
jooksis rongiga võidu,
tõi kodust verivorste toiduks,
juhvalleraa...

Kuigi  noormees  oli  sõjalise  väljaõppeta,  ilmnes  tema  taiplikkus  lahinguolukorras ja sõja lõpetas nooremleitnandina.  Pärast  sõda  siirdus  A. Sirk Tartu Ülikooli juurat õppima. Selle eduka lõpetamise järel (cum laude) eelistaski ta sõjaväelase karjäärile advokaadipraksist. 1924.  aastal  valiti  aga  A.  Sirk  Vabadussõjalaste  Keskliidu  juhatusse, 
oli liidu aseesimees, selle tegelik liider. Tema  juhtimisel  koostati  siis  ka  uus  radikaalne Eesti Vabariigi põhiseadus, mis  loonuks  stabiilse  riigikorraga  Eesti.

Kaasaegsete  mälestuste  kohaselt  oli Artur Sirk väga intelligentne, kõrge lauba  ja  tumedate  kulmudega  ning  hea  kõneanniga. Teda  peeti  Eesti  parimaks  oraatoriks.  Ta  käis  ka  mitu  korda Lehtses ja Tapal kõnelemas, rahvast ja endisi sõjakaaslasi agiteerimas astuma Vabadussõjalaste Liitu. Liit oli 1934. aastal seadnud oma riigivanema
kandidaadiks kindral Aleksander Larka.  Toimunud  rahvaküsitluse  põhjal  Larka  võidus  polnud  kahtlust.  Peaministri  ametikoht  kuulunuks  nüüd  Artur  Sirgule.  Selle  peadpööritava  poliitilise  karjääri  katkestas  aga  Pätsi  ja  Laidoneri  riigipööre  12.  märtsil  1934. aastal, millega keelustati kõikide poliitiliste  erakondade  tegevus.  Üle  400 vapsi, nende hulgas Larka ja Sirk võeti vahi alla.

12. mail 1936. aastal peetud kohtuistungil  mõisteti  neist  154-le  karmid  karistused.  Nii  mõisteti  ka  vabadus sõjalaste  ideoloogilisele  juhile  Artur  Sirgule 12 aastat vangistust. Ta oli küll jõudnud juba pärast 8kuulist  istumist Patarei vanglast välismaale põgeneda.Pärast  mitmetes  Euroopa  riikides  pagenduses  viibides,  suri  Artur  Sirk 1937. aasta suvel Luksemburgis. Väideti, et tegemist oli poliitilise mõrvaga. Ta  on  maetud  Helsingi  Hientaniemi  kalmistule.
Artur  Sirgust  mälestuste  jäädvustamiseks oli initsiatiivgrupil, eesotsas Riigikogu  liikme  Jaak  Madisoniga,  plaan  püstitada  tema  sünnikohta  Lehtses (praegune Helgi Moksi kodu) mälestussammas,  ligi  nelja  meetri  kõrgune  kõnepult.  Mälestusmärgi  ideekavandis  oli  öeldud,  et  „Artur  Sirgu ideede pärijaina tuleb meil Artur Sirku tunnustada kui poliitikut, mõtlejat, suuna näitajat, suure rahvajuhina“.
Et see projekt teatavatel asjaoludel ei realiseerunud, tuleb nüüd Artur Sirk ikkagi  kodukohale  lähemale,  istuma  Ambla  surnuaiale,  Vabadussõjas  ja  Esimeses  maailmasõjas  langenute 
monumendi jalamile. Pronksi valatud Artur  Sirk  paigaldatakse  sinna  2018.  aasta suvel.

Tegelikult on Artur Sirgul oma sünnikohas juba olemas mälestusmärk – tema kodu lähedal asub trafo-alajaam, millele  omal  ajal  kohalike  nõukoguaegse  „näpuveana“  on  paigaldatud silt „SIRGU“.
Artur  Sirgu  elust  ja  vaadetest  kirjutas  Aare  Toika  näidendis  „Sirgu  Eesti“, mida etendati Rahvusraamatukogus oktoobris kümme korda.
Meil  aga  jääb  üle  Eesti  Vabariigi  100 aastapäeva eel mõtiskleda, milline oleks  võinud  olla  Sirgu  Eesti,  Eesti kuhu me aga mitte kunagi ei jõudnud.

Jüri Freiman

Allikas: http://www.tapa.ee/documents/100755/14815702/sonumed_11_2017.pdf
TAPA  VALLA  AJALEHT