RAHVUSLANE

Rahvuslane

reede, 29. detsember 2017

MATTI ILVES: VLADIMIR PUTIN´IST

Olin kuulnud et Putin on soomeurilane. Nüüd on selgunud, et Vladimir Putin on koguni rahvuselt ingerlane, sest Vello Leito kirjutab raamatus "Eesti & geopoliitika II osa" järgmist:

"VF ja selle president - ingerlasest suurmees Vladimir Putin (tema isa oli ingerlane, ema on vepslane, Putin on kasuvanemate nimi) ning tema doktriin, et maailmarahu päästab üksnes seaduslike valitsuste toetamine, sest nendega saab pidada vähemalt läbirääkimisi, punguvad "demokraatiad" aga rahu ei too."
Olgu selle maailmarahuga siin toodud tsitaadis kuidas on. Aga meid huvitab peamiselt Putini rahvus, kuna ta on ingerlane, siis on kaduvväike võimalus, et tema sugulased võisid kunagi olla koguni Eesti kodanikud. Jaanuaris 1919 läks Eesti Ingeri Eesti Vabadussõja käigus Eesti Vabariigi kontrolli alla ning Nõukogude Venemaa tunnustas seda ametlikult Tartu rahulepingus (1920).

Mingit kasu meile sellest aga ei tõuse, sest võimule tõusnud väikerahva esindajad püüavad varjata enda tegelikku rahvust Venemaal kõigiti ja neist kujunevad tegelikult välja "suurvenelased".
Soomlased võrreldes eestlastega on muidugi venelaste silmis (kes austavad ainult jõudu) märksa paremas seisus, kuna nad sõdisid vabaduse eest vapralt ja säilitasid lõpuks oma riigi. Meie aga vana Pätsi hääletu alistumisega ei vääri nende silmis mingit sõjalist lugupidamist. Samuti andis säärane alistumine meie rahvale moraalse löögi, mis annab siiani tunda. Mina tunnen sellise riigi loovutamise pärast siiamaani häbi.
Aga pikemas perspektiivis see ka Soomet ei päästa.

Putin teatavasti on nimetanud NSV Liidu kokkuvarisemist suurimaks globaalseks katastroofiks. Näib, et ta tahab isegi taastada Vene tsaaririigi piirid ja aega tal selleks on.
President seal võib olla ametis kuni kaks ametiaega järjest. Viimastel presidendivalimistel (4. märtsil 2012) võitis Vladimir Putin, nüüd kandideerib teiseks ametiajaks, kokku neljandaks. Siis aga võib korrata jälle trikki Medvedjev´iga ja lasta tal ka ühe ametiaja valitseda.

Paistab, et sõjad meie regioonis (arvan, et siiski vaid lokaalsed) on tulemas varem või hiljem ja siis pannakse kaalukausile ka meie NATO liitlsaste ustavus. Arvatavasti vaid mõned NATO riigid võivad meid mingil määral abistada, sest vastasel korral (kogu jõudu rakendades) vallanduks koguni tuumasõda, seda aga ei soovi mõlemad suured mängurid Venemaa ja NATO.

1 kommentaari:

Anonüümne 29. detsember 2017 22:48  

2. detsember 1939. Soome valitsuse väliskomisjon otsustas pöörduda Rootsi poole palvega teatada Nõukogude Liidu valitsusele, et Soome on valmis jätkama katkenud läbirääkimisi ja tegema uusi konstruktiivseid ettepanekuid. Rootsi sõjaväeatašee Kempfi hinnangul oli välisminister Väinö Tanner sõja lõpetamise nimel nõus enam-vähem mistahes tingimustega.

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP