RAHVUSLANE

Rahvuslane

laupäev, 2. november 2019

2. röövsamba sisust

Kuigi nn kogumispensioni ehk 2. pinsisamba lammutamiskatsest on parajalt palju räägitud ja näidatud, on seni kõik uppunud vahtu, kumbki pool pole välja käinud üheseltmõistetavaid arve, palju on sundpanustanud saanud kasu või kahju. Seda lünka järgnev täita püüabki.

Elu korraldavad meil valitsus ja sellele alluv riigikogu. Tavaks on küll kuulutada vastupidist, ent elu tõestab, et rahva rahakoti manu ja selle ümberjagamist toetavaid seaduseelnõusid valmistavasse valitsusse poevad just poliitjõukude ninamehed, kes siis suures saalis alamatele pastakat näitavad.

Kui 2. samba ehitajatel Kalda Siimul ja Nestori Eikil (peaministri Laari Mardi õnnistusel!) õnnestus riigikogus läbi suruda seadus kogumispensionist, maaliti üliahvatlevaid pilte sundpanustajate helgest tulevikust. Omavahel kisklevad rahahaistvad rahastud ei unustanud ohvrite meelitamiseks ka nänni.
Ent aeg hakkas oma karmi sisu näitama ning õnnetud sundpanustajad taipasid, et lubatud lilled pole sugugi rahapaberist.

Nüüdne kolmevalitsuse kava 2. sammast murendama hakata kutsus esile eeskätt valitsusest väljajäänute ja sambast elatuvate pangajõmmide vihaste vasturünnakute laine. Kihutati allkirju andma isegi vastupidist taipama pidavat karja majandusteadlasi.
Viimaseks kogurünnakuks oli Mülleri Madise juhtimisel Eesti Panga ninameeste rahva musta tulevikku kujutav kunstiteos, mis meenutab segu Kandinsky ja Picasso naljakatest, kuid segastest piltidest. Veelgi jubedam segu ootavat rahvast ees.

Veel 3 aastat tagasi meenutas riikliku petmise ajalugu ja suhtumist sellesse Pealinn (30.05.2016.): "Pensionifondidel on väga kõrged reaaltootlused," meelitas Siim Kallas omal ajal kogumispensioni süsteemi läbi surudes. Eiki Nestor seevastu rõhutas, et inimene ei saaks enam fondist väljuda. Keskerakonna ja Rahvaliidu poliitikud leidsid, et tegu on kolmekordse pettusega, mis võib jätta tulevased pensionärid purupaljaks. Ka ekspankur Indrek Neivelt on öelnud, et tänane pensionifondide süsteem on hullem kui pärisorjus.

Pensionikeskuse lehel tegi Nestori Eiki 2015.a veel katse petetuid lohutada, astudes suurest kasumilubadusest sammukese tagasi: "Teine pensionisammas pole mõeldud selle jaoks, et pensionit suurendada, vaid selle jaoks, et säiliks selle praegune suhe keskmisesse palka".

Võtan Eikit sõnast ning vaatan, kuidas see suhe keskmisesse palka on "säilinud". Võte on põhjendatud, sest pinss ja palk peavadki kaasas käima eelarvega, mis kajastab ka elatustaset, majanduslikku edukust ja masulikkust.

Kuna ise olen surmaeelik (69) ning oli õnne sellest röövsambast keelduda, siis enda näitel pole mul mingeid arve esitada. Soovisin abi mujaltki, nt esitasin väljakutse mitmele pankurile (sealhulgas endasõnutsi tulusaimat sammast ehitavatele LHV rahamänguritele) ja sambalammutamise vastasele, et nemadki oma andmetega kaasa lööks, kuid kõik eelistasid pugeda rukkisse. Olid siis vargsi arvutatud tulemused neile ebameeldivad, ei tea. Ühe tuntud lehe toimetaja julges keeldudes siiski avalikustada, et pangad ei peagi rahvale kasu tooma! Mis on ka kibe tõde. Sest kui ringluses on n ühikut, siis ei aita ka Buratino rahapuu, üks saab oma osalust suurendada ikkagi teist pettes või röövides.
Vaid üks näide pankade "heategevusest" ja liitkasvikust kui kivide kullastamise imevitsast: Kui panna LHV panka tähtajalisele hoiusele 10000€, siis pank lubab 10 aastaga tagasi maksta 10101,47€. See annab hoiustanule kokku "kasumit" 1,0147%. 30 aastat annaks "kasumit" 3,0439%. Et summa topelduks, kuluks lausa 694 aastat! Kuid palju on selle ajaga kasvanud eelarve ja palk, ei sõnagi. Pettus küll, kuid meil igati seaduslik.

Lihtrahva seast toon näiteks peaaegu keskmise palgaga 55-aastase teenindaja, kel olnud "au" oma raha ohverdada SEB progressiivsesse pensionifondi juba 15,75 aastat. Meil võimutseva salastamismaania tõttu jätan nime igaks juhuks enda teada (küll võin need avaldada riigikohtule). Keskmised palgad võrdluseks sain Statistikaameti lehelt, seega peaks need olema ametlikud. Ainsa erandina tuli omaloomingut kasutada 2019.a keskmise palga sünnitamisel, sest 01.10. seisuga seda teada veel polnud. Kuid võrreldes varasemate aastate erinevate kuude suhteid aastakeskmisesse, sain selleks tinglikult 1410€. Mõneeurone lahknemine käsiteldava olemust ei muuda.

Mis siis selgus?
2004.a oli keskmine kuupalk 461€, 2019.a tinglikult 1410€. Suhe seega 1410/461 = 3,0586×. 15,75 aastaga (01.01.2004...30.09.2019) sundpanustas ohver oma pinsirahastusse 12734,23€, seisuga 01.10.2019. oli arvel 14476,02€, suhe 1,13678×, ehk selle ajaga lasid "heategijad" ohvril "jõugastuda" ainult 13,6%, aastas alla 1%. Arvestades sama suhet keskmisse palka 2019.a, oleks ohvri arvel pidanud aga olema 38914€!
Nüüd neid suhteid omavahel võrreldes ehk jagades (3,0586/1,13678) saamegi teada, et näidisohver on saanud oma sambas petta 2,69×. Nestorlikust "säilinud" suhtest (100%-st) on alles vaid (100/2,69 =) 37,2%. On õige koht küsida, kuhu ehk kelle tengelpunga kadusid ülejäänud 62,8% ehk 24438€? Ning kui rahva puhul on jutt miljarditest, siis kuhu on haihtunud terve aasta eelarve? Vastutamatud rahaliigutajad ehk teakski, ent nemad on tummast tummemad. Ehkki sihipäraselt mädade seaduste tõttu on kõik nagunii JOKK.
Meil on "murest" isekorraldamisvõimetuse pärast musterkujuks toodud külajota, kes tulevikule mõtlemata kogu oma raha kohe maha jooks. Muuseas hea näide, sest kuidas see külajota suhtuks tehingusse, kus ta viib panka varuks iga nädal 3 pudelit kärakat, pinsile jäädes saab tagasi aga ainult 1 pudeli? Kas mittejotad suhtuks teisiti? Pole liigne vahele torgata, et isegi loteriipiletitega mängides oleks lihtsureliku kahjum väiksem.

Ei eita, et see on näide vaid ühe mittejota varal ega saa seetõttu laieneda kõigile. Kindlasti erinevad oma kahjumitootluselt erineva riskiastmega pinsikasiinod, nt võib saada kahju 1,52× või isegi kasu 1,01×, ent kahtlen, kas nende tulemused suudaks väärata eeltoodut tõdemust, et pank ei peagi rahvale kasu tooma ehk oma kirikus saab peksa ka Nestor.

Kutsungi üles igaüht, kes oskab arvutada ja keda pettasaamise aste huvitab, tegema sama arvestus läbi ka oma sundpanustatuga. Valem on lihtne ning lollikindel, tuleb vaid 4 arvu läbi jagada 3 korda. Tulemus alla 1 kinnitab kasumit, üle 1 aga kahjumit.

Eelmisele ehk lihtsustatud arvutuskäigule tuleb siiski eelistada täpset arvutuskäiku, sest sundpanustamisaastad pole võrdelised ega võrdeliselt muutuvad. Siis tuleks arvutada iga aasta sundpanuse suhe vastava aasta keskmisse palka eraldi ja lõpuks need kokku liita. Nii on võimalik teada saada, palju peaks ajaga kaasas käies arvel olema, samuti täpse röövimissuhte. See peaks olema juba pankade ja rahastute esmane ülesanne.
Kohati isegi suured erinevused lihtsustatud ja täpses arvutustulemuses tekivad sundpanustatu erinevusest aastati, kord rohkem, kord vähem, kord mitte midagi, nt töötaoleku korral. Kuid röövimise olemust see ei väära.
Arvestades, et kuni pangad isikuandmed salastavad ega lase tülitegevaid urgitsejaid ligi (udutades on lihtsam petta), saab oma kahjumi- või kasumisuhte arvutada ennekõike sundpanustaja ise.

Jätkuks mõni ärritav küsimus sambakallistajatele:
1) Kuidas suhtuda Reformierakonna rahanduse A&O Ligi Jürgeni pädevusse, kui ta 27.03.2019 Esimese Stuudio saates kuulutas, et kui teine pensionisammas kaotada, jääb tulevane pensionär ilma kolmandikust oma pensionist, kuid nüüd hoopis vastupidise tulemuse korral Jürgen eksib isegi pulkadega rehkendades? Kas seda pole isegi Jürgeni kohta liiga palju?
2) Kui keegi püüab lõpetada rahva petmist pankurite poolt, siis miks endine Eesti Panga president Ardo Hansson peab seda koguni vandalismiks? Või ei oska Ardo enam või üldse arvutada?
3) Sama küsimuse esitan ka Viisemanni Andresele, kes kuulutab ette liitkasvikuga 45 aasta jooksul rikkaks saamist, kuid ei suuda ega julge pakkuda, palju on aastal 2064 keskmine palk ja euro või muu rahaühiku väärtus ning arveloleva suhe tollasesse keskmisesse palka, rääkimata LHV elujõust ja tema enda vastut(amat)usest 96-aastasena. Isegi sm Hruštšov andis lootusi 7 aasta kaupa.
Kas 1884.a osati ette näha, milline on Eesti aastal 1929, või 1929.a, milline on Eesti aastal 1974, või 1974.a, milline on Eesti aastal 2019? Miks aeg just nüüd seisma jääb? Või oleme jõudnud Lameda Maa äärele, et edasi ei saagi meid midagi oodata? Kas poleks rahva vastu aus selline silmatorkavalt omakasupüüdlik "selgeltnägemine" lõpetada ning maa peale rahva juurde laskuda?
4) LHV lehelt leidsin erinevate röövsammaste tootlused. Need kõiguvad (kirjutamise hetkel) 1,4% ja 4,8% vahel ehk ~3,5× (tulusamad on LHV ja Luminor), kuid miks nad palga ja eelarve kasvust selgelt maha jäävad? Rahvasuitsi: Millal maksad rahva vaeva?
5) Tegin veel ühe arvutuse. LHV pakub oma lehel arvutada ka tootluse mõju pinsile. Sisestasin sinna ühe tuttava (kes on LHV L ohver) ligikaudsed andmed: vanus 32a, mustpalk 1500€, tänaseks kogunenud 5500€, tootlus 5%. Sain 33 aasta pärast eeldatavaks pinsiks 2438€. Täna tuleb lausa õud peale, kui sellise rahahunniku saaks (paljud riigiametnikud varastavad sellest juba täna enam), kuid minu nõrkuseks on mitte ainult pimesi uskuda, vaid ka iva leida.
Võttes 2019.a keskmiseks pinsiks 485€ (nagu avalikult kuulutatud), kasvab pinss aastaks 2052 ~5×. Ajavahemikus 2002...2018 on palk kasvanud 1310/390 = 3,36×, kuid teine pool 33-st ootab veel ees! Samamoodi edasi arvutades peaks palk olema kasvanud ~6,7×. 6,7/5 = 1,34× ehk kolmandik pinsist jääb ikkagi ajast suhteliselt maha ning kingitakse kellelegi teisele. Muidugi on see vaid luul, ent sugugi mitte minu oma. Ei korralda ju mina EL-i rahaasju ega pea kiivakiskuvate rahandussuhete korrastamiseks katmata lisaraha käibele laskma.
6) Selleks et ülaltoodud kehva näite põhjal jõuaks lisaraha 1,14 korrast pettuse nulliajamiseks 2,69 korrani, peaks liitkasvik olema 2,9% ehk 2× senisest suurem. Millise ime abil järgmised 30 aastat see ameerika ärimägedel saavutataks? Ning kui see ime on teada ja olemas, miks seda seni kasutatud pole? Või rahuldab panku samasugune lõpp nagu Põit Emajõge ületades?

Lahenditest
Miks Ardo ja Andres ja valitsejad-võimutsejadki ei taha tunnistada, et rahamängudest ja ajaloo ettenägematusest tulenevat rahvanöökimist saab vältida nii, et pinss vabastada sahkerdamisest põhimõtteliselt ning seadustada see rahvahääletusega kindlasse suhtesse eelarvega? Koos vajadusega see kindlas vahemikus iga 5 aasta kaupa üle vaadata. Käiks ju pension siis ajaga kaasas, olgu selleks siis rahu-, masu- või sõjaaeg ning arvestataks ka earühmade muutust. Mõttetuks muutuks siis ka riiklik vale rahva elamisea pöörasest kasvust ja põhiseadusvastased jooksvad valimiseelsed altkäemaksulubadused midagi mitte millegi arvel erakorraliselt tõsta.
Paljastamist ootab ka Eesti Panga luulutajate ja ärikate ametiühingu (Tööandjate keskliidu) ässitustöö väljamõeldiste toel tõsta aastate kaupa pinsiiga (2080.a-ks 70,7a). Teab ju EP ise suurepäraselt, et tänane surmaeelikute suhteliselt suur osa hakkab peagi eest välja surema ning earühmade suhted muutuvad oluliselt. Kui palju on aga muutunud elamisiga ehk 100 vanimalt surnu keskmine vanus viimastel aastakümnetel? Võin öelda, et Statistikaameti andmetel viimase 20 aasta jooksul vaid üle 1 aasta, sedagi tänu arstiabi paremale kättesaadavusele ehk tehislikule elushoidmisele hooldekodudes. Kus on meie metuusalad, 130- ja 120-aastased, kui isegi seni enim, 112 aastani elanud Maria Tomson lahkus juba 53 aastat tagasi? EP kõverad ja sirged näitjooned võivad ju kenad välja paista, kuid teenivad nad ainult rahvavaenulikku pettust. Looduslikke ettekirjutisi ei suuda väärata isegi Eesti Pank.

Kui pankurid elatuvadki rahva petmisest ning on vihkamisvabad, siis miks kaldad, ligid, rõivad, sikkutid, saared, raigud, sutid, kaljulaiud, pikhofid jt nendemeelsed meie rahvast vihkavad? Ja kas nad vihkama jäävadki? Sellele saame vastuse vast enne järgmist valimist.

Kuid jutt sambamurendamisest pole veel kõik. Nimelt ei kavatseta seda röövsammast maha lammutada, vaid selle kallal teha silmakirjalikku iluravi. Ometi oleks lihtne 2. sammas tühistada ning soovijatel lubada liituda oma poolvennaga – 3. röövsambaga, jättes nii alles vaid 2 sammast – 1 kolmekihilise sundsamba (mis oma ülesehituselt on samuti mõistusevastane!) ja 1 vabatahtliku annetussamba (mille petusisu avalikustamine seisab veel ees). Las inimene ise otsustab, millisele sahkerdajale ta oma raha annetab. Mõni võib ju loosipiletigagi võita.

Kolmas löök petetute pihta on neile tagasimakstava röövimisest allesjäänu tulumaksustamine. Miks? On ju valitsus ise see, kes selle röövimise algatas ja kuuleka riigikogu vahendusel vormistas, nüüd aga tahab, et rahvas maksaks kinni ka valitsuse kuriteo tema vastu? Teen taas pudelist ette: külajota saab tagasi 3 pudelist 1, kuid enne kulistab valitsus sellestki omale vahelt veel 100 grammi! Kui see pole riiklik kuritegu või samuti rahvavihkamine, siis mis see on? Kus on nüüd Valgu Heinz, kes kõva häälega rahvale ilmutaks: "Petta saate te niikuinii!"

Mõistan, et kolmevalitsus on oma sotsialistlike altkäemaksude tõttu jätkusuutlikus rahahädas ning ahvatleb pealemaksega SMS-laen, kuid röövitute miljardid on ju pankades ja rahastutes olemas, hiilgavast tootlusest ju hõisatakse pidevalt. Las nüüd maksavad tagasi. Kui ei taha, pangu oma pillid kotti ja mere taha adjö!  Ja kui tõesti raha ei leita, siis kas ongi täitunud Eesti Panga nõukogu esimehe Laari Mardi "unistus" likviidsuse likvideerimisest?

Kokkuvõtteks
Kahjuks pidin näidete toomisel leppima nappide andmete ja ligikaudsete arvutuskäikudega, sest pangad ja pinsirahastud keeldusid ja keelduvad oma röövimistööstuse andmete avalikustamisest, kindlaks kaitseks isikuandmete saladus ja ärisaladus. Sambatoetajate ainus väide on seejuures, et mis sest et petta saate, midagi jääb vanurieaks ikkagi järele ning siis tuleb olla õnnelik ja tänulik petistele sellegi pisku eest.
Ma ei mõtlegi eitada, et ka loteriil või kasiinos võib võita, kuid sunniviisiline kogumispension senisel kujul – kantida rahva raha ärikatele sahkerdamiseks – on sihiteadlik riiklik kuritegu rahva vastu ning tuleb lõpetada nii kiiresti kui võimalik. Riiklik eesmärk peab tuginema omaenese loodavale ning selle kasvule, mitte lootusele kedagi teist petta.
Samuti tuleb hüvitada petetuile niipalju kui võimalik. Ning kõike seda teha nii, et mis tahes valitsus ei saaks sentigi kasu lõigata isegi pettuse hukkamisest avalikul tuleriidal.


Enn Oja,
isemõtleja

0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP