( : ) kivisildnik: Homoseksualism on nõrkadele?

Ma loomulikult ei eelda, et vasaklimukate agitatsioon ja hale kiunumine oleks mingil kombel arukas või loogiline tegevus. Kaugel sellest, aga eksperimendi korras ja meelelahutuslikel eesmärkidel võib ju üritada mõne pjjdriideoloogi väitest ratsionaalset uba otsida.
Me oleme sageli kuulnud mantrana korratavat, et omasooiharad on nõrgad, nõrgad, nii nõrgad… Nii nõrgad, et mine või appi ja aita üle tee. Viimati lasi selle kiunatsi kuuldavale kodanik O. Loone: “Jah, Kuusik Silver, Sina oled praegu si**pea ja ründad nõrgemaid.”

Mida tähendab eesti keeles sõna nõrk? Eesti keele seletav sõnaraamat oma 150 000 märksõnaga on üks autoriteetsemaid allikaid ja toob ära neli sõna nõrk kasutusviisi ja tähendust: 1. nõrk ehk mitte tugev nt Jää on alles nõrk. Sild, tala on liiga nõrk. 2. nõrk (intensiivsuselt, tõhususelt, võimsuselt) vähene, väike. Päike on suhteliselt nõrk täht, suhteliselt nõrga heledusega. Nõrk raadiosaatja. Nõrga suurendusega luup. 3. kehv, vilets; ebarahuldav, küündimatu. Keskpärased ja nõrgad õpilased. XII c oli lõpuklassidest kõige nõrgem. Matemaatikas on ta nõrk, vaevalt veab nõrga kolme välja. 4. Nõrk hinne, mitterahuldav hinne üldse. Poisil oli tunnistusel mitu nõrka.

Ilmselt peetakse pjjdrite nõrkuse all silmas kahte esimest sõna ‘nõrk’ tähendust, nõrk ehk mitte tugev ja väikese võimsusega. Viletsust, ebarahuldatavust ja halba hinnet ehk vaevalt mõeldakse, kuid meie keele mehhanism ajus tahes tahtmata neid kõrvaltähendusi arvestab, seega pole sõna nõrk sugugi parim retoorika haleda vähemuse õilistamiseks.
Nõrk inimene loomulikult ei ole tavateadvuses sümpaatne ega täisväärtuslik, nõrk ei saa olla ka seksikas. Loomalik vaist hindab terveid ja tugevaid – elujõuline on paaritumise esimene ja ainus valik. Üht seksualistide gruppi ebaseksikaks ja seega ka konkurentsivõimetuks nimetada on minu arvates solvav ja ülekohtune. Aga kuni te vastu ei vaidle, siis olete te ka minu jaoks nõrgad, ehkki eelkõige nõrgad loogika, looduse tundmise ja keelevaistu poolest.
Kui inimene on tõeliselt nõrk, siis ta ei saa minna tööle ega kooli, teda kas ravitakse või kui tema nõrkus ei allu tänapäeva meditsiini pingutustele, siis paigutatakse ta hooldekodusse või määratakse talle toimetulekutoetus. Ma ei julge väita, et nõrgad oleks meie ühiskonnas täiesti looduse ja turujõudude meelevalda jäetud.

Pjjdrinõrkus näib olevat aga hoopis teisest puust, me ei näe anaalparaadidel ratastooliinimesi, karkudega sante ega elu ja surma piiril vaaruvaid düstroofikuid. Kui võrrelda anaalaktiviste laste ärakasutamise vastu protesteerivate vanemate inimestega, siis on ilmselge, kes on nõrgad ja kes on härga ja elujõudu täis parimas eas loodrid, kes tööpäeval üksteist avalikus kohas lakuvad. Muide, mu meelest on avalikus ruumis kiimlemine vastuolus heade kommetega.
Pjjdrinõrkus ei takista tööl ega koolis käimist, see ei sega paraadidel ja meeleavaldustel töllerdamist, probleemid näivad ilmnevat ainult magamistoas, sest igal pool mujal ilmutatakse ülimalt kõrget intensiivsust: kui on vaja lapsi osta, alaealisi keemilise kastreerimise asjus teavitada või koolides anaalkoosolekuid pidada või klubides hullata, siis nõrkus välja ei löö.

Kuid ärme hakka ometi peast nõrgematega vaidlema, kui nad ennast nõrkadena identifitseerivad, siis nad on nõrgad. Olgu pealegi, aga tehku oma nõrkusest mõned lihtsad järeldused. Kui oled nõrk ja seda teadvustad, siis ürita nõrkusest üle saada. Olgu tegemist vaimu või keha nõrkusega, kõigest sellest ülesaamiseks on vahendid, on ka eneseabi raamatud. Neid raamatuid on lademetes.
Kehaliselt nõrgad lähevad trenni ja saavad tugevamaks, vaimult nõrgad loevad ja õpivad – raamatukogud on meil tasuta, internetis saab kuulata väljapaistvate teadlaste loenguid. Võib minna kas kutsekooli või ülikooli, soouuringutesse suhtun ma muidugi põlgliku üleolekuga nagu kõike sooroslikku, aga ka see on ajule parem trenn kui vikerkaareplaguga vehkimine.

Puht intellektuaalselt on huvitav arutlusteema, miks just homoasjandus huvitab nõrku või miks tugevaid kejkogukonda vastu ei võeta. Või on küsimus hoopis selles, et see kejndus on nii raske, et käib üldse kõigil üle jõu? Ja kui kejndus ongi selline jõu ja ilu number, et sellega keegi mitte mingil kombel hakka ei saa, mis tast siis kasu on? Mingeid erilisi bioloogilis-anatoomilisi raskusi ma küll ette kujutada ei oska, pole raketiteadus, aga eks eksperdid kommentaarides räägivad oma raskused detailselt lahti.

Kui see asi on tõesti nii raske, siis tuleb teha trenni, tuleb rohkem harjutada. Ma ei usu, et kiiksuga seksualism läheb palju lihtsamaks maksumaksja raha eest või laste seltskonnas, lapsed on sageli väga põikpäised, kiuslikud, rumalad ja teravate hammastega.
Mõistagi läheb Issanda päev enne looja, kui me kõik anaalfilosoofilised totrused jõuame üles lugeda. Kui aga progressiivne inimkond kangekaelselt väidab, et homoseksualism on nõrkadele, siis ma ei hakka nendega vaidlema. Igal juhul olge nõrgad, tugevad või pooletoobised – hoidke lastest eemale. Meeleheitel vanemad võivad olla ettearvamatud.

( : ) kivisildnik
05.11.2019
Pärnus, vandenõulaste peakorteri lähistel

Allikas: https://uueduudised.ee/arvamus/kivisildnik-homoseksualism-on-norkadele/