Rootsi politseinikud hoiatavad soomlasi kontrolli alt väljunud kuritegevuse eest
Vägivallalaine alla mattunud Göteborgi
politseinikud räägivad soomlastele, mis Rootsi on teinud valesti ja mis
vigu tuleks vältida. Enim teeb muret ressursside nappus, mistõttu on
Rootsis kuritegevus kontrolli alt väljunud.
Kokku on Rootsis 22 piirkonda, kus vohab
kuritegevus nii, et politsei on seal võimetu midagi tegema. Rootsi
politseinikud on kogenud oma töös ähvardusi ja see on küllalt tavaline.
Kuritegelike jõukude liikmed üritavad mõjutada ja ähvardada politseid
mitmel moel. Näiteks filmitakse ja pildistatakse oma tööd tegevaid
politseinikke ning pannakse pildid veebi üles, vahendab Iltalehti.
Lisaks ähvardustele on politseinikud langenud ise korduvalt vägivalla
ohvriks. Mitmel puhul on relvastatud politseinikud sündmuskohalt
põgenenud. Eriti ohtlikud on kuritegelike jõukude vähem tähtsad liikmed,
kes üritavad politseinikke rünnates teenida plusspunkte.
Lisaks takistab politseinike tööd vaikimise
kultuur, kus inimesed ei julge kuritegevusest rääkida. Need, kes
politseile midagi räägivad, selgitatakse kiiresti välja ja neid
hakatakse ähvardama või nende peal tarvitama vägivalda. Inimesed ei
julge otse politseinikele midagi rääkida, seetõttu ei saa kohtus
kurjategijaid karistada.
Suur probleem on Rootsis politseinike nappus,
mistõttu liigutakse kiiruga ühest kohast teise. Kui politseinikud
lahkuvad, saavad kurjategijad taas tegutseda.
Rootsi politseinikud kurdavad kõige rohkem
ressursside nappuse ja politseinike vähesuse üle. Seetõttu ei suudeta
enam kuritegevust ja vägivalda ohjata ning see on kontrolli alt
väljunud. Rootsi tegi suure vea, kui ei võtnud piisavalt varakult
kuritegevuse kasvu tõsiselt. Probleemsetes piirkondades pole tegeldud
inimeste harimise, sotsiaalteenuste ja töökohtade loomisega. Samal ajal
on politsei ressursid jäänud ajale jalgu.
Soomes on sellega arvestatud ja Antti Rinne
valitsus kavatseb suurendada aastaks 2022 politseinike arvu 200-300
võrra kuni 7500-ni. Nii Rootsis kui Soomes on aga probleemiks see, et
politseikooli pole piisavalt huvilisi. Politseitöö ei köida, sest palgad
on madalad. Võrdluseks: Rootsi eesmärk on saada aastaks 2024 juurde 10
000 politseinikku.
Soome politsei andmetel teevad Rootsi ja Soome
kuritegelikud grupeeringud omavahel koostööd. Soome tuleb rahvusvaheline
kuritegevus teistest riikidest. Soomeski on märgatud ohtlikke
tendentse, kus teatud piirkonnad jäävad teistest maha ning seal kujuneb
soodne pinnas kuritegevuseks. Kui nii läheb, siis korralikud inimesed
enam teatud kohtadesse elama ei lähe. Toimub koolide jagunemine ja
piirkondade eraldumine.
Narkomaania on üha teravam probleem nii Soomes kui
Rootsis. Narkootikumide kaudu seovad kurjategijad inimesi endaga. Rootsi
politseinikud hoiatavad soomlasi, et ei lastaks teatud piirkondadel
eralduda. See tähendab ühtlasi suuremat panustamist koolidesse ja
sotsiaalteenustesse, mille abil on võimalik teatud ühiskonnagruppide
tõrjutust vähendada ja reageerida õigeaegselt noorte narkoprobleemile.
Probleemsetes piirkondades puudub inimestel usk
tulevikku ja seal pole eeskujud mitte üliõpilased, vaid kuritegelike
grupeeringute liikmed, kel on ilusad autod. Rootsi politseinikud
hoiatavad, et probleemide ennetamine on palju lihtsam kui vigade
parandamine. Probleemiks on Rootsi politseinike arvates ka see, et
kurjategijate vanglakaristused on liiga lühikesed.
Suur probleem on Rootsis pagulaste ja varjupaiga
taotlejatega, kel on võimalik omale ise elukoht valida. Nüüd tahetakse
seda korda muuta nii, et kui pagulased lähevad elama probleemsesse
piirkonda, siis jäävad päevarahast ilma. Rootsis tahetakse iga hinna
eest vältida segregatsiooni. Teine suur kuritegevuse kasvulava on
narkokaubandus.
Põhjamaade politseiasutused teevad omavahel tihedat
koostööd. Soomes on juba politseinikele mõista antud, et teatakse, kus
nad elavad. Politseinikke tahetakse mõjutada, et nad oma tööd ei teeks.
Rootsi kogemus räägib aga sellest, et kurjategijatele ei tohi järgi
anda. Rootsi politseinikud hoiatavad Soome kolleege, et nad ärkaksid,
sest veel on võimalik Rootsi-sarnast katastroofi vältida.
Soomes on samuti märke noorte tõrjutusest. Viimase
kümne aastaga on tõrjutud noorte hulk kasvanud, kuigi selle
ärahoidmiseks on kulutatud palju ressursse. Eraldatud teatud
piirkondades kasvab ja noorte pessimism süveneb. Praegu elab Soomes
hinnanguliselt 61 000 tõrjutud noort.
0 kommentaari:
Postita kommentaar