RAHVUSLANE

Rahvuslane

kolmapäev, 20. november 2019

Juri Toomepuu: Nõiajaht jätkub – President Trumpi ametist tagandamiseuuringud USA esindajatekojas

Pärast vabariiklase Donald Trumpi võitu 2016. aasta presidendivalimistel on ta vastaspartei, demokraadid, hõivatud kõikvõimalike skeemidega, kuidas president Trumpi ametist tagandada.

Näitasid ju kõik küsitlused ja teadsid kõik „teadjad“, et Trumpil ei ole võimalust presidendiks saada. Ta vastane, president Clintoni naine, endine senaator ja välisminister Hillary Clinton oli kaheksa aastat ehitanud poliitilist organisatsiooni. Trump, keda polnud keegi kuskile valinud, alustas sellega alles siis, kui ta kuulutas välja oma kandidatuuri. Clinton kulutas valimiskampaaniale peaaegu kaks korda rohkem raha kui Trump – 565 miljonit Trumpi 322 miljoni dollari vastu.

Clintoni pooldajad, demokraadid ja vasakpoolne peavoolu meedia, said šoki, millest nad pole senini toibunud. Demokraadid ja Clinton väitsid, et Trump võitis seetõttu, et ta rikkus seadust, tegutsedes valimiste mõjutamiseks ühiselt Venemaaga ja seetõttu tuleb president Trump ametist tagandada.
USA põhiseadus sätestab, et esindajatekoda võib esitada senatile presidendi ametist tagandamise ettepaneku, kui ta leiab, et too on sooritanud „Treason, Bribery, or other high Crimes and Misdemeanors“ – riigireetmise, äraostmise või teisi raskeid kuritegusid ja süütegusid. Esitatud süüdistuste alusel viib senat USA ülemkohtuniku juhtimisel läbi kohtuprotsessi. Süüdi mõistmiseks ja ametist tagandamiseks on vaja kahe kolmandiku senaatorite nõusolekut. Sõna „süütegusid“ pole põhiseaduses defineeritud. See annab võimaluse esitada mitmesuguseid süüdistusi parteipoliitilistel kaalutlustel.

Demokraatidel õnnestus nende sõiduvees olevate ja demokraatide poolt ametisse määratud USA uurimisagentuuride juhtide abiga luua uurimiskomisjon endise Föderaalse Juurdlusbüroo ülema Robert Muelleri juhatusel, kes palkas 19 Clintoni toetajat, s.t Trumpi-vaenulikku komisjoniliiget. Neid aitasid 40 Föderaalse Juurdlusbüroo agenti ja palju luureanalüütikuid, audiitoreid ning muid uuringute läbiviimise eksperte. Komisjon esitas 500 läbiotsimisorderit, 2800 kohtukutset ja kuulas üle 500 tunnistajat.

Pärast peaaegu kaks aastat kestnud uurimist, mis läks maksma 32 miljonit dollarit, avaldas Mueller 448-leheküljelise raporti, kus ta pidi tunnistama, et ei Trump ega ükski ta presidendikampaanias osalenu ei olnud teinud mingit koostööd Venemaaga. Raport nentis ka, et ei saa tõendada, et Trump polnud süüdi uurimise takistamises, milles demokraadid olid samuti Trumpi süüdistanud. Samas ei suutnud Mueller esitada ühtegi tõendit, et Trump oleks uurimist takistanud.

Kahe aasta jooksul avaldas Trumpi-vastane peavoolumeedia peaaegu iga päev sensatsioonilisi teateid, mis kinnitasid, et pole kahtlust selles, et Mueller leiab, et Trump saavutas valimisvõidu, sest ta oli koostöös Venemaaga valimisi mõjutanud. Esindajatekoja praegune luurekomitee esimees Adam Schiff kinnitas avalikult ja korduvalt, et tal on kindlad andmed, et Trump on süüdi. Tuli välja, et Schiff oli valetanud, avalikult ja korduvalt.

Demokraadid saavad muidugi aru, et pole realistlikku võimalust Trumpi ametist tagandada. Süüdistused olid esitatud ilmselt selleks, et mõjutada valijaid. See neil Trumpi-vastase peavoolumeedia abiga 2018. aasta kongressivalimistel ka õnnestus. Nad said esindajatekojas enamuse ja seega võimaluse süüdistusi Trumpi ametist tagandamiseks ametlikult senatile esitada. Kuna kaks kolmandikku senaatoritest peavad süüdimõistmist otsustama ja senatis on vabariiklastel enamus, pole ikka realistlikku võimalust Trump ametist tagandada, aga ilmselt arvavad demokraadid, et süüdistuste esitamine aitab neil järgmise aasta presidendivalimised võita.

Sestap ongi alanud uus Trumpi ametist tagandamise kampaania. Kui Ukrainas võitis presidendivalimised ülekaalukalt Volodymyr Zelensky, kes lubas Poroshenko-aegse korruptsiooni lõpetada, helistas talle president Trump, et teda õnnitleda ja arutada USA ja Ukraina suhteid. Pika sõbraliku kõne lõpul mainis Trump eelmise USA asepresidendi Joseph Bideni poega Hunter Bidenit, kes sai „konsultatsiooniteenuste“ eest umbes miljonidollarilise aastapalga kurikuulsalt korruptiivselt Ukraina Burisma gaasifirmalt. Varem oli Hunter Biden üldsusele tuntud peamiselt seetõttu, et oli olnud narkomaan. Mingeid teadmisi, oskusi ega kogemusi tal energia vallas ei ole. Kui Ukraina prokurör hakkas firmat uurima, käskis Biden vallandada Ukraina peaprokuröri, ähvardades vastasel juhul peatada USA miljardidollarilise abipaketi. Prokurör vallandati ja Bideni poja leivaisa, või pigem šampuse ja kaaviari isa, uurimine peatati. Ilmselt oli Bideni poeg oma palga teeninud, ehkki mitte auga.

Juba Obama valitsuse ajal, aastal 2015, tõstatas välisministeeriumi ametnik George Kent küsimuse Bideni poja ülitulusast ametist, väites, et see võib jätta võimuga kauplemise ja korruptsiooni kahtlusi. Ta väitis, et tema hoiatust välisministeerium lihtsalt ignoreeris.

See, et Trump mainis oma kõnes Bidenit, andis demokraatidele uue võimaluse Trumpi ametist tagandamise uuringuid alustada. Otsese aluse andis selleks nn vilepuhuja kaebus, kes väitis, et talle olevat mitmed kolleegid teatanud, nagu oleks Trump survestanud Zelenskyt uurima Bideni rolli Burisma gaasifirma korruptsiooniafääris ja seda põhjusel, et see võiks aidata Trumpi järgmise aasta presidendivalimistel, juhul kui Biden saaks vastaskandidaadiks.

Trump kinnitas, et ta pole Zelenskyt mingil moel survestanud ja avaldas Zelensky loal kogu telefonikõneluse teksti. Seda kinnitas ka Zelensky ise ja hiljem ka uus Ukraina välisminister.
Demokraadid aga leidsid, et Trump oli USA abi andmise ajutiselt peatanud ja selles survestamine seisiski. Trump oli seda küll teinud, sest ta üritas saada Ukraina toetamiseks abi ka Euroopa riikidelt, eriti Saksamaalt, aga Zelensky ei teadnudki midagi abi ajutisest peatamisest. Seetõttu polnud seda quid pro quo (tasu eest vastutasu) olukorda, mida demokraadid väitsid. Puudus „quo“.

Uuringud viiakse läbi esindajatekoja luurekomitees, mille esimees on valetajana tuntud Adam Schiff. Uuringuid ei tehta ametlikult esitatud ametist tagandamise süüdistuste kohta, vaid selleks, et leida põhjuseid ametlike süüdistuste esitamiseks. See annab komitee esimehele võimaluse kuulata tunnistajaid üle salajastel istungitel, keelata vabariiklastel küsitleda tunnistajaid ja mis kõige mõjuvam, hoida salajas informatsiooni, mis näitab, et survestamist ei toimunud ja lekitada peavoolumeediale kõike, mis võib Trumpi mainet kahjustada. Ametlikult esitatud süüdistuste arutamisel oleks selline teguviis kongressi reeglite alusel lubamatu.

Kuna võimalus, et senat Trumpi ametist tagandaks, on kaduvväike, on kõik need uuringud ilmselt mõeldud selleks, et mõjutada valijaid järgmise aasta presidendivalimistel.

Näib, et see eesmärk demokraatidel ei õnnestu. Üks uuringu istung tehti avalikuks ja lubati ka mõnel vabariiklasel tunnistajatele küsimusi esitada. Kaks esimest tunnistajat, need, keda demokraadid pidasid kõige tähtsamaks, ei osanud midagi vastata küsimusele, kas nad teavad mingist kuriteost, mis oleks aluseks Trumpi tagandamiseks. Nad tunnistasid ka, et nad ise ei tea survestamisest midagi, nad on ainult kuulnud sellest teistelt, samuti nagu „vilepuhuja“. Kolmas tunnistaja, endine USA suursaadik Ukrainas, pälvis palju sümpaatiat demokraatidelt seetõttu, et Trump oli teda halvaks nimetanud ja saadikuametist vallandanud. Zelensky teatas muide Trumpile, et ka tema ei soovinud selle saadiku ametis jätkamist.

USA põhiseadus sätestab, et president on riigi välispoliitika juht ja kõik saadikud on otseselt tema esindajad. Nende ametisse määramiseks on tal vaja senati nõusolekut, aga tal on õigus neid igal ajal vallandada, põhjusega või põhjuseta. Diplomaadid, kes on alalised välisministeeriumi ametnikud, jätkavad muidugi oma teenistust ka siis, kui nad enam saadikud ei ole. Kui Obama presidendiks sai, vallandas ta kõik suursaadikud. Keegi sellest mingit numbrit ei teinud.

Üks põhjus, miks demokraatidel nende uuringutega valijate mõjutamine eriti edukas ei näi olevat, on rahva loidus nende jälgimisel. Suur hulk inimesi oli pettunud, kui valeks osutusid kõik „uudised“, mida enamik telejaamu Muelleri uuringute ajal edastas. Kõik telejaamad kaotasid hulgaliselt vaatajaid, välja arvatud tasakaalukam Fox News. Kuigi presidendi tagandamise uuringud peaksid pälvima suurte hulkade televaatajate tähelepanu, oli avaliku istungi vaatajaid ainult umbes 13 miljonit, mis on muude tähtsate sündmustega võrreldes kasin. Trumpi presidendiks vannutamist vaatas rohkem kui 30 miljonit inimest. Ülemkohtu kandidaadi Brett Kavanaugh ülekuulamist senatis vaatas 23 miljonit inimest.

Kõige tähtsam tunnistaja oleks nendel uuringutel muidugi see „vilepuhuja“, kelle kaebuse alusel demokraadid süüdistuse esitasid. Komitee esimees Adam Schiff lubas umbes tosinal korral avalikult, et „vilepuhuja“ tuleb tunnistama. Siis said vabariiklased aga teada, et Schiff või ta abilised olid need, kes olid tollel „vilepuhujal“ aidanud oma kaebust valmistada ja selle kooskõlastanud. Nüüd keeldub Schiff teda tunnistajaks kutsumast, väites, et see kaebus on leidnud küllaldaselt kinnitust teistelt tunnistajatelt, mis pole ilmselt tõsi, ja ettekäändel, et teda on vaja kaitsta ta isiku saladuses hoidmisega.

Praeguste küsitluste alusel on raske ennustada, kes järgmise aasta valimised võidab. Demokraadid pole isegi veel oma kandidaati kindlaks määranud. Kui meenutada, et pea kõik küsitlused vahetult enne 2016. aasta presidendivalimisi ennustasid, et Trumpi presidendiks saamise tõenäosus on väga väike, siis pole kindlasti mõtet praegu läbiviidud küsitlusi kuigi tõsiselt võtta.
Eelvalimised algavad varem, aga kes saab järgmiseks USA presidendiks, selgub lõplikult siiski alles valimispäeval, 3. novembril 2020.

Ega keegi täpselt tea, mida toob homne päev, aga kõige paremini ennustab tulevikku siiski minevik – mida lähedasem, seda täpsemalt. USA majandus on Trumpi juhtimisel parem kui kunagi varem ja ikka veel tõusuteel. ISISe terroristlik kalifaat on hävitatud. USA produtseerib rohkem energiat kui ükski teine riik maailmas ja pole enam sõltuv välismaal toodetud naftast. Tööhõive USAs on kõrgem kui kunagi varem – töökohti on rohkem kui tööotsijaid. Palgad tõusevad. USAle ebasoodsad kaubalepingud on muudetud ausamaks. NATO liitlased on aru saanud, et nad ei saa lõpmatuseni USA maksumaksjate kulul ennast kaitsta ja lepingus ettenähtud summad on hakanud liitlaste riigikaitse eelarvetesse laekuma. Piirimüür, mille Trump lubas enne eelmisi valimisi ehitada, pole veel valmis, aga edu on siiski märgata demokraatide müürisarnase vastupanu kiuste. Lüngad, mis tekkisid Obama ajastul USA riigikaitses, on täidetud.

Kaldun arvama, et Trump suudab teha aastal 2020 sama, mida ta saavutas neli aastat tagasi.

Allikas: Facebook

0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP