Pangad, korporatsioonid ja riigijuhid ehk Eestist kaduvad miljardid - Ole Teadlik

Peavoolumeedia on kuni viimase ajani aastaid žongleerinud valitsuse poolt korrutatud faktidega Eesti majandusnäitajate paranemisest. Välisinvestoreid on koheldud kui prestiižseid filantroope ja šikke välispankureid kui eduka Eesti nurgakive. Ometi rügab kohalik palgatööline või väikeettevõtja rasket tööd aga toime tuleb vaid vaevu, tihti kopsaka laenukoormaga või maksudest kõrvale hiilides. Alternatiivina ta lahkub Eestist.

Välisfirmad makse ei maksa

Viga ei peagi tikutulega otsima. Kehtiv tulumaksuseadus võimaldab seaduslikult siin tegutsevatel tütarettevõtetel laenata teenitud kasum maksuvabalt välismaal asuvatele emafirmadele. Seda võimalust ka kasutatakse, ja palju. Ametlikult tuleb laen tagasi maksta, kuid millal, pole seaduses täpsustatud. Seni pole ükski ettevõte laenu tagasi maksnud. Valitsus kui ka Maksu- ja Tolliamet ei pea tulude kadumist maksuauguks vaid loomulikuks rahade vooluks.

Eesti sajast suurimast ettevõttest 46 on välismaise päritoluga kuid kasumist moodustavad koguni 64%, Eesti ettevõtete osa top 100 kasumist on vaid 15%. Enamik välismaistest suurettevõtetest on „laenamist“ võimaldavad tütarettevõtted, mis arenenud kapitaliturgudega riikides on pigem erand (E24. veebruar 2014.a) Miks küll?

Maksuamet oletab, et riigist haihtuv summa jääb aastas 6,6-11 miljoni euro vahele. Investeerimispanga Gild 2010. a koostatud Eesti ettevõtluse aruandes hinnatakse summat  suurusjärgus 160 miljonit eurot aastas. Tegelikku vastust ei tea täpselt ilmselt keegi, osalt seetõttu, et seda ei tahetagi teada. Summa ei oleks rõõmus avastus siin üle tosina aasta süsteemi juurutanud võimuseltskonnale.

Maksuameti 2011. a kampaania „Maksmata Maksud Jätavad Jälje“, deklareerib, et „puudu oleva“ maksutuluga saaks luua sadu mängufilme ja lasteaedu. Kampaania ei olnud suunatud välisinvestoritele, vaid toimetuleku piiril töötavatele Eesti väikeettevõtjatele. Rahahädas riik leiab kõikvõimalikke  lahendusi, et Eesti inimestelt liigsed mündid kätte saada, kuid pigistab silma kinni kõige ilmselgema ja õõvastavama maksuaugu ees.

Välismaale kaduva oletatava 160+ miljoniga saaks üleval pidada kogu kultuuriministeeriumi (2014. a 170 milj €). Sama summa kataks kõik kõrgharidusele ja õppetoetustele eraldatud vahendid (2014. a 159 milj €). Kui väljaviidav summa oleks maksustatud kas või tavalise tulumaksuga suurusjärgus 21% teeniks Eesti riik ligi 34 miljonit eurot aastas rohkem. Selliste vahenditega võiks pidada üleval teist valitsust, mille eelarve on 2014. a 31 miljonit eurot.

Kommertspankade üüratu võim ja kümnis

Eesti Panga statistika kohaselt on pangad alates kehtiva maksusüsteemi juurutamisest 2000. a kuni praeguseni teeninud 2,6 miljardit eurot maksustamata tulu, makstes keskmiselt tulumaksu vaid 2.3%. Kurbasid fakte on veel: 2014. a jaanuari Äripäev kirjutab kuidas Eestis tegutsevad pangad on kasumlikkuses EL-is suisa esimesel kohal: 2012. a moodustas siinsete pankade puhaskasum 14,2% omavarast, skandinaavlased lubasid endi pankadel teenida poole vähem. Kui Eesti maksuametini välispankade tulu ei jõua, siis Rootsis tasuvad meil populaarsed krediidiasutused, Swedbank ja SEB tulumaksu kohusetundlikult, suurusjärgus 24% iga aasta.

Igalt makselt, kaubalt, teenuselt, loodusvaralt, töötunnilt, pensionifondilt, maalapilt ja pangalaenult võtab otseselt või kaudselt lõivu välismaa, eelkõige Rootsi kommertspank. Juba teenustasudest teenivad pangad miljoneid. Välispankades hoiab riigihanketa oma vara ka Eesti riik, nagu selgus hiljutisest TÜ magistritööst majandusteadlase Andro Roosi juhendamisel TTV vahendusel. Riigi jaoks maksab pangaülekanne välispangas 6 senti. Eesti Panga enda arvelduskeskus võimaldab ülekandeid teha 3 sendi eest, kuid seda võimalust ei kasutata. Märkimisväärne on, et välismaiste krediidiasutuste serverid sisaldavad infot kogu Eesti, sealhulgas riigi rahade, liikumistest.

Pankade monopol kapitali üle pole kehtiva süsteemi ainus nõrk koht. Suurpangad omavad ideoloogilise autoriteedi rolli Eesti majandusküsimustes ning on pühitsetud meedia poolt majandustrendide kompassiks. Swedpanga 2012. a aastaaruandes seisab:

„Swedbank tegi kogu aasta jooksul tihedat koostööd valitsuse, keskpanga ja kapitaliturgudega, et edendada finantsstabiilsust ja suurendada usaldust.“
Mainitud eesmärgid on täidetud, raha liigub stabiilselt välja ning riik, rahvas ja meedia usaldab toimuvat.

Maksmata maksud jätavad jälje

Nagu mainitud, on välismaa korporatsioonid osanud oma tegevuse nii korraldada, et Eestis nad tulumaksu sisuliselt ei maksa. Kohalikud ettevõtjad tasuvad pigem dividendide eest tulumaksu, sest nende eluliste huvide keskus on Eestis ning dividendid on maksustatud madalamalt kui palgatulu. Seega kehtib Eestis sisuliselt astmeline tulumaks, kus kõige vähem maksavad makse jõukaimad välismaalased ja enim kõige vaesemad – palgatöölised.

Poliituuringute keskuse Praxis 2010. a kehtivat maksusüsteemi puudutava uuringu aruandes öeldakse:
„Maksureformi… aluseks oligi lootus, et efektiivse maksukoormuse vähendamisest ettevõtetele jäänud täiendav kasumi osa reinvesteeritakse, mis koos võimaliku välisinvesteeringute juurdevooluga loob head eeldused tööhõive suurendamiseks“.

Kas pole ilmne, et kuna välisomanikel on võimalus tulumaksu mitte maksta, siis on nad huvitatud siia investeerima ainult niipalju, et kohalikku kapitali maksimaalselt välja viia. Seetõttu tasustatakse siinset töötajat võimalikult vähe ja tagasi investeeritakse vaid sellesse, mis n-ö „kasumikaevanduse“ töökorras hoiab. Vaadates ainuüksi pankade poole, ei näi investeeringutena ei sularahaautomaatide ja kontorite likvideerimine ega ka pidev teenustasude tõus.

Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane ütleb 2013. a märtsi Postimehes:
„Süsteem soodustab seda, et sa paned hirmsa raha masinatesse ja rajatistesse, kus töötaks inimesed, kellel oleks väga madal palk.“

Praeguses olukorras konkureerib kohalik ettevõtja väliskorporatsioonide ja nende agressiivsete kauplemistavadega. Kõrgelt maksustatud palgatööline teeb välisfirmade kasuks robotlikku ja madalapalgalist tööd ja loob väärtusi, mis kodumaale tagasi ei jõua. Eestlase töö on sisuliselt välisinvestorile kandikul ette kanda oma aeg ja tervis. Rahaga ühes suunas liigub välja ka kohalik kvaliteettööjõud. Võib arvata, et praegune nõiamaja on siiski võimeline vaaruma kanajalgadel kuni ajutised rahavood, eurotoetused ja saastekvoodid lõppevad.

Mis toimub lookas maksusüsteemi autorite peades?

Rahandusminister Jürgen Ligi arvates on peamised nõuded maksudele stabiilsus, lihtsus ja läbipaistvus. Ta ei täpsusta, et need kriteeriumid pole mõeldud Eestlastele, vaid eelkõige siit tulu teenivatele välisfirmadele. Kas Hr. Ligi jätab hommikuti tööle minnes oma koduukse lukustamata, et korterivaras pääseks tema seifi kallale stabiilselt, lihtsalt ja läbipaistvalt? Võib küsida: kui kapitalil pole rahvust, pole seifil vaja ka lukku? Võtab see kellel pikemad näpud.

Maksuameti endine peadirektor Enriko Aav kirjutab 2011. a juuni Postimehes:

„Tuleb tõdeda, et praegune maailmamajanduse korraldus on loonud võimsa edumaa suurtele korporatsioonidele ja pärsib võimalusi ehitada keskmisele ja väikeettevõtlusele rajanevat elujõulist, paindlikku ja dünaamilist majandust. See on objektiivne paratamatus ja Eestil tuleb õppida selles olukorras toime tulema.“

Sisuliselt ütleb Hr. Aav, et oleme teid korporatsioonidele maha müünud, teie peate selle eest raske töö ja rasvaste maksudega tasuma ning aitab ainult hoo juurde andmine.

Müstilise küsimärgina jääb õhku rippuma küsimus, kas poliitikud ja ametnikud tõepoolest usuvad kogu kummalise mängu juures, et teevad Eesti rahvale head? Olenemata vastusest on selge, et liidrid, kes peavad üleval jätkusuutmatut, ikkest kaldus süsteemi on kas ideoloogiast pimestunud, vastutustundetud oma rahva ees või ära ostetud. Võimalik, et kõik korraga.

Ürg- ja koriluskogukondades pidid juhid olema grupi kõige arukamad ja selgema maailmapildiga inimesed. Mis tahes põhjusel omade vastu tegutsevaid juhte ei saadud endile lubada, sest vastasel oleksid kogukonnad välja surnud. Tänapäeval saab aga kummi raha, suhtekorralduse ja meedia abil pikaks venitada, kuid kibedaid vilju peab oma rahvas maitsma siiski.

Saame ise hakkama

Eestis on praeguseks välja ehitatud toimivad infrastruktuurid, kommunikatsioonisüsteemid, veevärk ja transpordivõrk. Meil ei ole vaja olla atraktiivne sihtpunkt välismaistele suurtööstustele, mille toodete loomises me pole oodatud osalema. Meil puudub vajadus olla madalapalgaline hammasratas suures Babüloni masinas, investoritele, kes käsitlevad meid ja meie maad kui ressursi, mille abil oma kontoarvel digitaalset numbrit suurendada. Meil ei ole vaja investorile soodsat kliimat, vaid puhast kliimat. Roy Strider kõneles 2013. a Kogukondliku Poliitika Konverentsil:

„Kõige rohkem on puudu tänapäeval puhtast õhust, puhtast toidust, puhtast keskkonnast, puhtast loodusest, mis tekitab puhtama tervise, puhtama mõtlemise, puhtamad inimestevahelised suhted“.

Miks ei võiks Eestis olla riigi poolt toetatud laenuühistu, kus suunataks kapitali kohalikku majandusse tagasi? Miks ei võiks riik käibele tuua alternatiivse valuuta, mis soodustaks kohalikku tarbimist? Mis takistab paigutamast maksimaalseid vahendeid ökopõllumajandusse, jagada vähese hinnaga omavahel omalt maalt kaevandatud elektrienergiat või arendada kesksõlmest sõltumatute energiatehnoloogiate kasutuselevõttu? Mis on see, millega eestlane ise hakkama ei saa?

Meil ei ole vaja nüristavaid muttertöökohti, kust väsinuna televiisori ette langeda, et sealt teada saada, millist sümpaatset vuntsi tulevastel valimistel valida tuleb. Puudu on keskkonnast, kus meie põhitegevus – töö – valmistaks meile rõõmu ning tasust, mis oleks selle töö eest vääriline. Alustuseks on vaja selge pilguga juhte, kes oskavad seista sirge seljaga trooni kõrval, palaganita, kahjulike ideoloogiateta, kirjude kikilipsudeta ja oma rahva poolel.


Edasi lugemiseks – noppeid ajakirjanduses ilmunud välisettevõtete kasumi välja viimisest Eestis:

Aastal 2010. a viis Neste Eesti riigist välja €42,1 miljonit,  aasta varem €37,4  miljonit, maksmata siin mittemingisugust tulumaksu (EPL, 19. oktoober 2012)

Norma on emafirmale Autoliv 2008. a alguseks laenanud €29,6 miljonit. (EE, 10. juuli 2008)

G4S Balticu laen emaettevõttele moodustas 2010. a lõpus €64,1 miljonit. (Ärileht.ee, 28. juuli 2011)

Viimistlusvahendite tootja Henkel Makroflex oli 2010 a. lõpu seisuga laenanud emafirmale €115.3 miljonit (Äripäev, 23.jaanuar.2012)

Tele2 Eestil oli 2009. a lõpus €211 maksustamata kasumit. (EE, 04. november 2010)

2008. a lõpus viis Stockmann Eestist välja €15 miljonit (Ärileht.ee,  08. juuli 2009)

Swedbank viib makse maksmata Eestist 2011. a välja €240 miljonit. (Err.ee, 30. jaanuar.2012)

Välismaa konsernid võtavad üha enam kasumi välja laenuna (E24.ee, 29.01.2014)

Pool Eestis tegutsevastest ettevõtetest on välisomanduses (E24.ee 12 jaanuar. 2014)

Andres Raid: Eesti Energia ärid Utah‘s – 100 miljonit kõrbes? (delfi.ee 17 veebruar. 2014)

See artikkel ilmus 13. veebruar. 2014 Delfi Rahva Hääles nime all “Eestis juba kehtib astmeline tulumaks: kõige vähem maksavad rikkad välismaalased, kõige rohkem palgatöölised.”

See siin on täisversioon.

Joonas Sulg
Foto: delfi.ee

- sulg.eu

Allikas: http://www.oleteadlik.ee/pangad-korporatsioonid-ja-riigijuhid-ehk-eestist-kaduvad-miljardid/

Read more...

Ansip sümboliseeris süvenevat paigaltammumist

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
Pressiteade
Tallinn, 23.02.14

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond tervitab Andrus Ansipi otsust panna amet maha, kuna eriti viimastel aastatel kujunes just Ansip Eestit kummitava stagnatsiooni sümboliks. „Ansip jättis muidugi kasutamata mitmeid võimalusi amet maha panna siis, kui see oleks näidanud ühiskondliku arvamusega arvestamist või riigimehelikkust ja poliitilise vastutuse võtmist – näiteks ACTA meeleavalduste ajal või tema otseste alluvate ministritega seotud skandaalide ajal,“ ütleb Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme. „Selle asemel tehti küüniline poliitmanööver endele sooja maandumise kindlustamiseks.“

Konservatiivne Rahvaerakond peab seda Eesti poliitilist kultuuri alandavaks, kui valitsusjuhti ei vahetata mitte valimiste järel või tõsise poliitilise kriisi tagajärjel vaid valitsuserakonna siseelu ja juhtpoliitikute vajadusi arvestades. Leiame, et välja pakutud uuel peaministrikandidaadil Siim Kallasel puudub demokraatlik mandaat valitust moodustada, kuna ta pole juba üle kümne aasta Eestis kandideerinud valimistel ega ole ka Eesti ühiskonnaelus osalenud, mis muudab tal raskeks mõista adekvaatselt Eesti ees seisvaid probleeme. Siim Kallase peaministriks saamise vastu räägivad kindlasti ka VEB fondi uurimisel ilmnenud asjaolud. „Leiame, et kui valitsusjuht ja valitsuskoalitsioon peavad oma töövõimet nii ammendunuks, et astutakse tagasi, oleks terve poliitilise kultuuriga riigis põhjendatud erakorralised valimised või võimu pakkumine opositsioonile,“ ütleb Helme.

Allikas: http://www.ekre.ee/ansip-sumboliseeris-suvenevat-paigaltammumist/

Read more...

MATTI ILVES: EESTI VABARIIGI AASTAPÄEVAKS

Täna tähistame Eesti Vabariigi aastapäeva, oleme seda teinud NSV Liidu okupatsiooni ajal ja teeme ka nüüd Euroopa Liidu otsustusvõimetu osariigina, lootuses, et Eesti saab jälle kunagi vabaks.

Hiljuti, 18.02.2014 tabas meid veel üks valus kaotus, sõlmiti riigireeturite poolt põhiseadusvastane loovutuslik piirileping. Ei ole kartellipoliitikute hulgas enam Jaan Poska sarnaseid mehi, kes suudaksid seista väärikalt Eesti riigi huvide eest.

Lisan veel katke raamatust William Tomingas (Tartu rahudelgatsiooni sekretär) "Mälestused":
"Eesti delegatsiooni hingeks oli Jaan Poska. Seda konverentsilaua taga ja omavahelistel nõupidamistel. Tema kõikumatu rahu, tasakaalukus, sündinud juristi anne igas küsimuses ja olukorras leida kähku asja tuum, võime debateerida asjalikult, loogiliselt, lõid tema isikule autoriteedi ja lugupidamise venelaste delegatsiooni juures. Isegi kõrkja loomuga barinat (isandat) mängiv Krassin tundis respekti Poska ees. Seda väljendas te mulle sõnadega: "Teie Ivan Ivanõtš näeb välja ja käitub nagu senaator, kogu väärikuse ja autoriteediga." Poska eriteeneks oli piiride ja kogu kullafondi kauplemine, mida ta tegi nelja silma all Joffega. Eesti võlgneb talle tänu kogu rahutegemise töö eest Tartus."

HEAD VABARIIGI AASTAPÄEVA!

Võtke osa ka täna toimuvast tõrvikurongkäigust:

Esmaspäeval, 24. veebruaril toimub Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna noorteliikumise Sinine Äratus algatusel tõrvikurongkäik läbi Tallinna vanalinna algusega Vabaduse väljakul kell 18:00. Sellele järgneb pidulik kõnetseremoonia Vabadussõja Võidusamba jalamil, mis kestab umbes kella 20-ni. Sinine Äratus ootab tõrvikurongkäigule kõiki patrioote, kes on tüdinud vabariigi aastapäeva õhtul teleri vaatamisest ja tahavad end tunda vaba rahvana vabal maal.

"Me seisame iseseisva Eesti eest, mille tulevikku ei määra Moskva rahad või Rootsi pangad," kinnitab ürituse korraldajaks oleva Sinise Äratuse juht Ruuben Kaalep. "Aga see päev ei ole koht üksteisega tülitsemiseks ja vihkamiseks. Tõrvikurongkäigu sõnum on, et meie oleme eestlased, see on meie riik ja me tahame, et Eesti oleks tõeliselt vaba. Siit saab alguse Eesti uus rahvuslik ärkamine."

Peale tõrvikute, mida varuvad omalt poolt ka korraldajad, soovitatakse kaasa võtta rahvuslikku sümboolikat. Osalemisest on teiste hulgas teatanud Läti valitsuspartei Rahvuslik Ühendus ja Leedu Rahvuslaste Liidu esindajad.

Lisainfo:

Ruuben Kaalep

53887662

Read more...

Ukraina sündmused sunnivad ümber hindama Eesti julgeolekuolukorda

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
Pressiteade
21.02.2014

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond väljendab solidaarsust ja toetust ukraina rahvale nende võitluses tõrjuda võimult korrumpeerunud ja elementaarsed demokraatia põhimõtted hüljanud võimuklikk. Rõhutame, et peame ka Ukraina puhul esmaseks lähtepunktiks rahvaste enesemääramisõiguse austamist – ka siis, kui rahvas kasutab seda legitiimsuse kaotanud valitsuse vastu. Meile on vastuvõetamatu Moskva sekkumine Ukraina siseasjadesse. Peame kontrolli alt väljunud olukorra eest vastutavaks eelkõige Kremli juhtkonda, kelle aktiivne toetus Janukovitši režiimile annab Ukraina võimudele otsustavuse ja julguse oma rahva vastu surmavat jõudu kasutada. Kaasvastutust vägivalla eest kannab mõistagi ka Euroopa Liit, kes on aastaid andnud Ukrainale võltse signaale ning lubadusi ilma tegeliku katteta. Euroopa ja Ameerika Ühendriikide otsustamatus ning hambutus on otseselt aidanud kaasa Ukraina sattumisele kodusõja lävele.
Konservatiivne Rahvaerakond ei pea õigeks ega õigustatuks üleskutseid „kõigile osapooltele“ loobuda vägivallast. Taolised avaldused panevad moraalselt samale pulgale oma rahva vastu vägivalda tarvitava mafioosse võimuladviku ja oma kodanikevabadusi, rahvuslikku enesemääramisõigust ning nüüd ka oma elu kaitsvad patrioodid. Konservatiivne Rahvaerakond väljendab täielikku toetust ukraina rahvale nende võitluses oma elu ja oma riigi eest.
Kujunenud olukorra valguses peame vajalikuks kiiremas korras vaadata uuesti üle ka Eesti julgeolekupoliitiline olukord. „Ukrainas arenevad sündmused märgivad Külma sõja järgse maailmakorra lõplikku kokkuvarisemist ning sellega koos paratamatult ka olemasolevate julgeolekualaste kokkulepete sisulist ammendumist,“ selgitab Konservatiivse Rahvaerakonna esimees, suursaadik Mart Helme. „Eesti seisukohast teeb eriti murelikuks tõdemus, et meie julgeoleku peamised panustajad USA ja EL näitavad üles tahtmatust ja suutmatust sundida Venemaad oma naabrite siseasjade sekkumisest loobuma. Oleme kahvlis: kui Venemaal õnnestub Ukraina lõplikult oma mõjusfääri sundida, võtab ta järgmisena sihikule Balti riigid, eelkõige Eesti ja Läti. Kui Venemaal ei õnnestu oma eesmärke Ukrainas täiel määral realiseerida, nõuab ta „valurahaks“ läänelt eriõigusi kusagil mujal – taas ilmselt Eestis ja Lätis.“
Näeme peamise ohuna Venemaa nõudmist kehtestada Eestis ja Lätis vene keel ametliku asjaajamiskeelena, samuti nõudmist saada sekkuda meie hariduskorraldusse ning viisavaba liikumise läbi surumist just piiririikidega, mitte terve EL-iga. „Eesti diplomaatia peaks jõuliselt selgitama, et ei luba sakslastel ja prantslastel meid kasutada peenrahana suurriikide omavahelistes mängudes,“ ütleb Helme. „Ühtlasi tuleb Eestil olla valmis järsult agressiivsemaks retoorikaks ning surveks Moskvast – seda hoolimata meie valitsuse äsjasest kapitulatsioonist piirileppe teemal.“

Allikas: http://www.ekre.ee/ukraina-sundmused-sunnivad-umber-hindama-eesti-julgeolekuolukorda/

Read more...

Vene Sõdur Stjoopa Tšetšeeniat Vabastamas. Sõda on Ilus Aeg!

Kangelaslikud sõdurid on vabastanud Tšetšeenia! Vene sõdur räägib, miks sõda talle meeldib ja mis hüvesid sõduri elustiil endaga kaasa toob.

Read more...

Väliseesti kirjanik Jüri Lina loeng “Lähikontakt tegelikkusega”

Paljastades ”demokraatliku maailma” kõige levinumaid müüte, paotab lektor telgitaguseid, et näidata varjatud tegelikkust ja annab seega oma panuse tähtsamais ühiskondlikes küsimusis kehtiva konsensustransi hajutamisse.

 Aastal 1947 avaldas üks ameerika diplomaat raamatu president Roosevelti salajasest koostööst Staliniga. Raamat trükiti New Yorgis, kus levitamine peatati ja tiraaž osteti üles ning hävitati. Lektor selgitab tausta ja põhjusi.

Tuntud ameerika poeet peideti avalikkuse eest vaimuhaiglasse. Põhjus: ta oli saanud jälile ameeriklaste Euroopa-poliitikale. Kuulajad saavad teada, miks ei tahetud tal lasta vabalt rääkida.

Kas naistel pole iialgi olnud eneseteostuse võimalust? Tuuakse esile varjad andmeid väljapaistvate naiste osast läbi aegade.

 Kas vähk on tõesti mõistatuslik haigus? Kuidas sel juhul seletada asjaolu, et üks itaalia arst pandi vangi selle eest, et ta oli avastanud vähi tegeliku põhjuse ja ravis edukalt patsiente.

Kas Darwin eksis? Miks muidu vaikitakse maha kõik faktid, mis ei toeta tema teooriat?

 Lektor paljastab teaduslikke avastusi neandertallaste kohta ja räägib uurimistulemustest, mis näitavad, et meie taibukust tahetakse vähendada.

 Kuulajad saavad teada, miks kvantfüüsikute avastused universumi kohta ei sobi kokku tänapäeva müütidega.

 Käsitletakse küsimust, miks ajaloolased eiravad ameeriklaste roimi, mille ohvriks sõjajärgses Euroopas langesid miljonid inimesed.

 Miks varjatakse tänapäevase sotsiaalkindlussüsteemi tausta?

 Miks vaikitakse maha teatud asjaolud Süüria- ja Ukraina-sündmustes?



Miks ülistati terrorist Nelson Mandelat pärast tema surma 5. detsembril 2013? 

Miks varjatakse Saksa ja Rootsi roheliste parteide tausta?

Lektor räägib ka sellest, miks võimueliit soodustab massilist sisserännet Euroopa riikidesse.

Jaanuaris viibis lektor Prantsusmaal, Marokos ja Hispaanias. Kuulajad saavad teada seal tehtud avastustest, eelkõige andmeist, mis selgusid Tenerifel.

Tere tulemast!

Aeg ja koht:

Esmaspäeval, 10. märtsil 2014 kell 18.30 Pärnus hotelli “Viiking” konverentsisaalis, sissepääs 6 eurot

Teisipäeval, 11. märtsil 2014 kell 19 Tartus hotelli “London” konverentsikeskuses Rüütli 9, sissepääs 7 eurot.

Kolmapäeval, 12. märtsil 2014 kell 19 Tallinnas Puuetega Inimeste Kojas Endla t 59, Kristiine Kaubanduskeskuse vahetus läheduses. Sissepääs 8 eurot.

Juurdepääs ühistranspordiga, tasuta parkimine maja ees ja taga. Kesklinna poolt tuleks sõita Koskla tänava kaudu, sest Endla tänavalt ei saa teha vasakpööret Mooni tänavale. Rongipeatus Lilleküla. Bussid: 16, 17, 21, 21b, 22, 23, 24, 24a, 26, 26a, 32, 33, 47. Trollid 1, 3, 4, 5, 6, 7, 9.

Poliitiline vale on sünonüümne poliitilise korrektsusega.

Vaheajal on võimalik osta raamatuid, filme ja plaate.

Jüri Lina loeng “Tervisesõnumid”. Praktilisi andmeid tervise säilitamise ja taastamise kohta, millest arstid ei räägi midagi, kuigi tutvustatav materjal on ilmunud teadusajakirjades.

Pühapäeval 9. märtsil 2014 kell 18 Tallinnas, Vabriku 41, VÄIKE UBA. Parkimine tasuta.

Loeng kestab poolteist tundi.   

Terviseloengu osavõtutasu 10 €. Registreerimine telefonil 5233335,

meiliaadressil ravikunst@gmail.com   Kohtade arv on piiratud.

Read more...

Laupäevased pildid

Read more...

Kas poliitilises talveunes (tava)eestlane avas ühe silma?

„Häid mehi, kes ei huvitu poliitikast, karistatakse sellega, et neid hakkavad valitsema neist halvemad mehed.“ See vanaaja mõttetark Aristotelese tähelepanek kehtib täiel määral tänapäeva Eesti ühiskonnagi puhul.

Lõviosa eestlastest loobus poliitikaga tegelemisest 1990. aastate keskpaiku, sest arvas, et „riik on juba taastatud“ ja „las riigijuhtimisega tegelevad nüüd selle ala asjatundjad“. Paljud keskendusid oma majandusseisu parandamisele, rabades tihtilugu lausa mitmel töökohal. Usuti tõsimeeli, et kui igaüks – ka poliitik! – teeb oma tööd kohuse- ja asjatundlikult, siis läheb elu tasapisi, kuid vääramatult paremaks.

See usk osutus aga eluvõõraks. Selgus hoopis, et riiki juhtima kutsutud ja seatud on – lõviosal juhtudest – asjatundmatud ja teevad oma tegevuse(tuse)ga riigile ja selle nimirahvusele hoopis kahju. Või siis on küll asjatundlikud, kuid see-eest ebakõlbelised, ning seetõttu eelmistest veelgi suuremad kahjurid.

Suitsukatte, udujuttude varjus andsid „asjatundjad“ ränga hoobi omamaisele tööstusele, põllumajandusele. Eestile valiti maailma kalleim tervishoiusüsteem, mõjukam osa ajakirjandusest müüdi maha väliskapitalile (kes siinset inforuumi sellest ajast peale omatahtsi mõjutab ja suunab). Must valetati valgeks, võeti Eestile arvukalt totraid kohustusi „me välismaiste sõprade“ ees...

Tavaeestlane küll märkas seda (iga aastaga üha paremini), kuid keeldus kuni viimase hetkeni selle vastu midagi ette võtmast. Kes pages tegelikkuse eest töhe, kes pereringi, kes hobidesse... Kuni viimaks selgus, et Eestis polegi enam kuhugi põgeneda.  Seejärel põgeneti välismaale. Põgeneti. Vastu ei hakatud. Neid, kes hakkas, tembeldati veidrikeks, äärmuslasteks ja kibestunuteks.

Jaanalinnupoliitika aga eestlasi ei päästnud. „Kutsutute ja seatute“ korraldusel või vähemalt heakskiidul suleti postkontoreid ja päästekompaniisid, koondati või vallandati hulgaliselt töötajaid. Seda kõike pideva hinnatõusu tingimustes.

Liigutama hakati end alles siis, kui nälg majas, kütte- ja muud arved aga üha raskeminitasutavad. Siis, kui ülikalli tervishoiusüsteemi tõttu end enam ravida ei saanud. Ja ka siis leidus veel küllaga neid, kes isegi poolpalja ning -näljasena andsid valimistel järjekindlalt oma hääle poliitkartellile – mõnele riigikoguparteidest. S.t. samale seltskonnale, kelle tegevu(setu)s riigi ränka kriisi oli viinud.

Õpetajate ja seejärel arstide streik olid esimesed märgid selle kohta, et poliitikakaugegi eestlane on ärkamas. Kampaania „Aitab valedest poliitikas“ käigus oma meelsust, rahulolematust avalikult ilmutada julgejate märkimisväärne arv kinnitas seda veelgi.

Näiteks tänavu 17. novembril Tallinnas korraldatud üritus – marss Toompealt Tammsaare parki ja kõnekoosolek ses pargis – tekitas tunde, nagu oleksime tagasi 1988. aasta 1. pooles. Oli tunda, et inimesed on hirmust (peaaegu) vabad ja kohaletulnud mõttekaaslaste suure hulga nägemine lisas kõhklejailegi eneseusku ja tegutsemisjulgust. Veenduti: näe, ma polegi oma mõtetega üksi!

Kui hirmust- ja mugavusestvabanenute arv ületab kriitilise piiri, siis on eestlastel väga hea võimalus riik seniselt, hukukursilt kõrvale pöörata. Tuleb vaid vältida „laulva revolutsiooni“ ajal ja järel tehtud vigu. Ning pidada meeles, et kriisitõugatud, rahulolematuid rahvusi on Euroopas(ki) hulgaliselt. Nendega koostöös on sihte saavutada märksa kergem.

„Laulev revolutsioon“ oli küll teatavasti Nõukogude Liidu eriteenistuse salaoperatsioon, kuid eestlaste toonane suur tegutsemistahe ja hiilgav algatusvõime olid sellegipoolest ehtsad. Vägagi ehtsad. Kui need äratada ka nüüd, siis pole vastastel enam pikka pidu.

Poliitikakauge (tava)eestlase üks silm tundub olevat juba lahti. Millal avaneb teine?...

TÕNU KALVET

Rahvuslaste Tallinna Klubi ajalehe „Rahvuslik Teataja” 13. numbri (oktoober-november 2012) esiküljel ilmunud kirjutis. 

__________________

"Rahvuslikku Teatajat" saate tellida kui võtate ühendust levijuhtidega

Levijuhid:
Tallinnas ja mujal Põhja-Eestis: Johanna Ranne (e-post: johanna.ranne.armane [ät] gmail.com; telefon: 59037103).
Lääne- ja Kesk-Eestis: Jaan Hatto (e-post: stuvsta [ät] hot.ee; telefon: 51903374).
Tartus ja mujal Lõuna-Eestis: Osvald Sasko (telefon:55542270).
Levijuhtidelt saab ka varasemaid „Rahvusliku Teataja“ numbreid.

Tõnu Kalvet,
„Rahvusliku Teataja“ peatoimetaja
Telefon: 55900564

Read more...

Kahekõne (20.02.2014 20:05)

Riigipiirid ei ole nagu karmoška, mida saab tuju järgi edasi-tagasi tõmmata, armastab toonitada põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, kes ainsana valitsuse liikmetest on leidnud, et piirilepingu sõlmimine Venemaaga praegusel kujul ei vasta päris Eesti huvidele. Saatejuht Indrek Treufeldt.

Saate link: http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=146604

Read more...

MATTI ILVES: ALANUD ON FOSFORIIIDI KAEVANDAMISE PROPAGANDA

Kaart: fosforiidivarud Eestis 1997.a. andmetel

"Äripäevas" kirjutab Romet Kreek artiklis "Eesti fosforiit on kullaauk": "Kas meil on tahtmist tehnoloogia olemasolu korral kasutada maapõues olevat rikkust, et Eesti ja maailm saaks viljeleda nüüdisaegset põllumajandust? Mitte vedada välja fosforiiti, vaid toota sellest Eestis lõpptootena väetist sildiga “Made in Estonia”.
Euroopa jõuaks seda osta. See pakuks tööd Eesti sadamatele. Ehk jääks osa väljarändavat tööjõudu Eestisse, kui tekiks kõrgepalgalisi kõrget lisandväärtust loovaid töökohti."

Fosforiidi teema on väga valus, sest sisuliselt võitlusega fosforiidi kaevandamise vastu NSV Liidu poolt Virumaal algas meie rahva ärkamine ja see oli ka Eesti vabadusvõitluse avaakordiks.
Nüüd on sellest mööda läinud tublisti üle 20. aasta ja arvatakse, et aeg on parandanud haavad ja nüüd on õige aeg see teema taas tõstatada.

Fosforiidi kaevandamisel Eesti põllumeeste vajaduste rahuldamiseks ei oleks ju midagi halba, aga asi soovitakse võtta jälle ette laiemalt ja hakata meil toodetud väetistega varustama põhjatu turuga Euroopa Liitu. Sellisel puhul ei erine see kaevandanine NSVL-s kavandatust! Meile püütakse jälle selgaks teha, et Euroopa vajab ju hädasti väetisi. Nn. fosforiidisõja ajal teatas vihaga üks kõrge parteiline ülemus, et "kui Nõukogude Liidul seda vaja on, siis kaevame terve Eestimaa üles". Ma üldse ei imesta, kui Eesti osariigi mõni praegune juht väljendab ennast samuti Euroopaga seoses.

Fosforiidi kaevandusplaanid võivad olla küll seotud E Liidu vajadustega ja kui lisada veel kildagaasi kavandatav tootmine ja selle seos Rail Baltic´uga (sellest SIIN), siis võib küll ütelda, et meie kodumaa muudetakse Euroopa varustajaks siin leiduvate maavaradega.

Kas nüüd ei oleks õige aeg alustada uut fosforiidisõda?

Lõpetuseks lisan siia ühe tsitaadi A.H. Tammsaare "Truudus"-est, 1939: "Ainuke meie õige pääsetee on truuduses oma maa, oma rahva, oma keele, oma kultuuri, oma omapära vastu. Kui meil see tõetundmine puudub, siis ei või meid keegi aidata, sest oleme nagu hunnik liivateri, mida tuulepuhang lennutab, või nagu suits, mis hajub ilmaruumis."

Read more...