MATTI ILVES: RAIL BALTIC JA KILDAGAAS

Arvan täiesti kindlalt, et Rail Baltic´u sugust kiirrauteed pole Eestile muidugi vaja. Esiteks lõikab selline raudtee osariigi pooleks, sest üle sellise tee saab vaid tunnelite või viaduktide kaudu ja arvatavasti neid erti palju ei ehitata. On juba ka kuulda, et mitmed asulad-külad ja eraisikutele kuuluvad maad poolitatakse.

Naljakas on see, et inimestele reklaamitakse seda projekti peamiselt kui mugavat ja kiiret reisivõimalust Euroopasse. Vaevalt, et üldiselt vaesed eestlased eriti palju seda võimalust kasutavad. Rikkamad inimesed ja Brüsseli vahet sõitvad ametnikud jäävad truuks palju kiiremale lennutranspordile. Tõenäoliselt hakkab mööda seda teed sõima ühes suunas vaid paar-kolm reisirongi nädalas.
Rail Baltic´u sarnane raudtee (Euroopa rööpmelaiusega) tasub ennast ära vaid siis, kui seal hakkavad liikuma suured kaubakogused. Pealegi meretransporti on peetud suurte kaubakoguste puhul efektiivsemaks ja ökonoonsemaks kui raudtee transporti.

Kust võtta aga aga sinna kaup? Seda ei näi kusagilt tulevat ja on vaid kaks võimalust, kas Venemaa või Soome.Venemaa arendab tempokalt enda sadamaid, torujuhtmetransporti ja ka poliitiliselt ei olda huvitatud, et Vene kaup liiguks läbi Balti riikide. Segavaks saab ka erinev rööpmelaius Venemaa ja Euroopa raudteedel. Nii et suuri kaubakogusi ei ole sealt oodata.
Samuti viib Soome euroopasuunalise kauba peamiselt meretransporti kasutades. Unistatakse asjatult, et Tallinna ja Helsingi vahel hakkavad liikuma raudteepraamid, mis toovad rongid üle mere siia. Aga unustatakse jälle ära, et ka Soome kasutab Euroopast palju laiemat raudteed, täpselt nii kui venelased ja meie. Paratamatult tuleb ikka vagunite rattapaarid vahetada, või siis kaup ümber laadida. Nii selgub, et ka Soomest pole suuri kaubakoguseid oodata.

Milleks siis üldse Rail Baltic ja kes sellest kasu saab?

Kasu saavad kindlasti raudtee ehitajad ja kuna see saab olema küllaltki suur projekt, haaravad sellest kindlasti lõviosa mitmesugused ehitusele materjale tarnivad ettevõtted ja ehitusfirmad üle terve Euroopa Liidu. Meile jäävad hiljem vaid selle ebarentaabli raudtee ülalpidamis- ja korrashoiukulud.

On hakatud alles hiljuti rääkima selle raudtee vajalikusest seoses kildagaasi tootmisega Balti riikides, kaartilt näeme (märgitud punasega), et kogu Baltikum on kildagaasi tootmiseks sobilik ala ja neid leiukohti ei olegi tulevases Euroopa föderaalriigis eriti palju. Pealegi on Kesk- ja Lääne-Euroopa liiga tihedalt asustatud ja kildagaasi tootmine pole seal võimalik kohutava loodusreostuse tõttu, mis sellise tehnoloogiaga kaasneb. Eesti ja teised Balti riigid on suhteliselt hõredalt asustatud ja kildagaasi tootmine võimalik ilma, et sellga kaasneksid suured elanike protestid.
Kildagaas on kivimi booridesse kogunenud gaas, vanelased nimetavad seda põlevkivigaasiks. Põlevkivigaas see päriselt ei ole, kuigi ka põlevkivi sisaldab seda gaasi, mis on peamiselt metaan.
Põlevkivi gaasi on toodetud ka Eestis ja looduskeskonnale hoopis ohutumal moel.  Kohtla-Järvele ehitati gaasikombinaat Leningradi varustamiseks gaasiga. Gaasijuhe Kohtla-Järve-Leningrad valmis 1948. aasta sügisel. Tallinna jõudis põlevkivist toodetud gaas 1953. aastal, gaasi tootmiseks kasutati nn. kiviteri-tüüpi generaatoreid.

Kildagaasi tootmine:

Maapinda puuriritakse vertilaalne puurauk kuni gaasi sasaldava kivimini, siis muudetakse puuramise suund horisontaalseks ja pumbatakse sinna toksiliste kemikaalidega rikastatud (need soodustavad gaasi eraldumist, hõlbustavad puurimist jne. Kemikaale pidi olema kokku 100. ringis) vesi ja siis purustatakse kivim hüdraulilise löögiga, ning võibki gaasi välja pumpama hakata. Üks maagaasi puuauk võib anda toodangut isegi kuni 20 aastat, siis kildagaasi puurauk vaid umbes 1,5 aastat.
Selline tehnoloogia raiskab palju vett ja on loodust ning põhjavett reostav kasutatavate mürgiste kemikaalide tõttu. Kusjuures lisatavad kemikaalid on salastatud ja nende koosseis avaldatakse alles 55.aasta pärast.
Kildagaasi tootmise pioneer on USA, isegi president Obama teatas õnnest särades, et nüüd on riik varustatud gaasiga 100. aastaks. Gaasitootmise piirkondade lähedal elavad inimesed ja farmerid on juba praegu hädas põhjvee reostuse tõttu kemikaalidega ja gaasiga. Paljudest kraanidest tuleb gaasiga segatud vesi, mida on võimalik tikuga süüdata ja on juba esinenud juhtumeid, kus inimesed on minestanud ning isegi surnud gaasi sisaldava vee tõttu dušši all olles.
Ka Ukrainas on alustatud kildagaasi tootmist ja sealsed inimesed kurdvad rikutud kaevuvee pärast, mis ei kõlba enam joomiseks, toiduvalmistamiseks ega pesemiseks ja on vastiku lõhnaga ning ebameeldivat kollakat värvi.

Kui Rail Baltic ehitatakse kildagaasi tootmist silmas pidades ja veeldatud gaasi transpordiks Euroopasse, siis ei jää eestlasel tõesti muud üle, kui otsida endale uus kodumaa.
Teame ka, kes selle projekti taga on. Eelkõige vabamüürlane Siim Kallas-Goldberg, eesti nime sai kasuvanematelt ja teised hästi kinnimakstud reeturpoliitikud  nii valitsusest kui ka Riigikogust.
________________
Nüüd on kuulda, et soovitakse ka asuda kaevandama fosforiiti, tõsi, praegu veel on need taotlused Keskonnaministeeriumi poolt tagasi lükatud. Aga mis saab siis, kui raudtee on valmis ja sinna on vaja kapa, et see kahjumiga ei töötaks, sellest lugege SIIT? Ja Euroopa vajab ju väetisi...
________________
Video kildagaasi tootmise ohtlikusest: SIIN.
M.I.