MATTI ILVES: ALANUD ON FOSFORIIIDI KAEVANDAMISE PROPAGANDA
Kaart: fosforiidivarud Eestis 1997.a. andmetel
"Äripäevas" kirjutab Romet Kreek artiklis "Eesti fosforiit on kullaauk": "Kas meil on tahtmist tehnoloogia olemasolu korral kasutada maapõues olevat rikkust, et Eesti ja maailm saaks viljeleda nüüdisaegset põllumajandust? Mitte vedada välja fosforiiti, vaid toota sellest Eestis lõpptootena väetist sildiga “Made in Estonia”.
Euroopa jõuaks seda osta. See pakuks tööd Eesti sadamatele. Ehk jääks osa väljarändavat tööjõudu Eestisse, kui tekiks kõrgepalgalisi kõrget lisandväärtust loovaid töökohti."
Fosforiidi teema on väga valus, sest sisuliselt võitlusega fosforiidi kaevandamise vastu NSV Liidu poolt Virumaal algas meie rahva ärkamine ja see oli ka Eesti vabadusvõitluse avaakordiks.
Nüüd on sellest mööda läinud tublisti üle 20. aasta ja arvatakse, et aeg on parandanud haavad ja nüüd on õige aeg see teema taas tõstatada.
Fosforiidi kaevandamisel Eesti põllumeeste vajaduste rahuldamiseks ei oleks ju midagi halba, aga asi soovitakse võtta jälle ette laiemalt ja hakata meil toodetud väetistega varustama põhjatu turuga Euroopa Liitu. Sellisel puhul ei erine see kaevandanine NSVL-s kavandatust! Meile püütakse jälle selgaks teha, et Euroopa vajab ju hädasti väetisi. Nn. fosforiidisõja ajal teatas vihaga üks kõrge parteiline ülemus, et "kui Nõukogude Liidul seda vaja on, siis kaevame terve Eestimaa üles". Ma üldse ei imesta, kui Eesti osariigi mõni praegune juht väljendab ennast samuti Euroopaga seoses.
Fosforiidi kaevandusplaanid võivad olla küll seotud E Liidu vajadustega ja kui lisada veel kildagaasi kavandatav tootmine ja selle seos Rail Baltic´uga (sellest SIIN), siis võib küll ütelda, et meie kodumaa muudetakse Euroopa varustajaks siin leiduvate maavaradega.
Kas nüüd ei oleks õige aeg alustada uut fosforiidisõda?
Lõpetuseks lisan siia ühe tsitaadi A.H. Tammsaare "Truudus"-est, 1939: "Ainuke meie õige pääsetee on truuduses oma maa, oma rahva, oma keele, oma kultuuri, oma omapära vastu. Kui meil see tõetundmine puudub, siis ei või meid keegi aidata, sest oleme nagu hunnik liivateri, mida tuulepuhang lennutab, või nagu suits, mis hajub ilmaruumis."
"Äripäevas" kirjutab Romet Kreek artiklis "Eesti fosforiit on kullaauk": "Kas meil on tahtmist tehnoloogia olemasolu korral kasutada maapõues olevat rikkust, et Eesti ja maailm saaks viljeleda nüüdisaegset põllumajandust? Mitte vedada välja fosforiiti, vaid toota sellest Eestis lõpptootena väetist sildiga “Made in Estonia”.
Euroopa jõuaks seda osta. See pakuks tööd Eesti sadamatele. Ehk jääks osa väljarändavat tööjõudu Eestisse, kui tekiks kõrgepalgalisi kõrget lisandväärtust loovaid töökohti."
Fosforiidi teema on väga valus, sest sisuliselt võitlusega fosforiidi kaevandamise vastu NSV Liidu poolt Virumaal algas meie rahva ärkamine ja see oli ka Eesti vabadusvõitluse avaakordiks.
Nüüd on sellest mööda läinud tublisti üle 20. aasta ja arvatakse, et aeg on parandanud haavad ja nüüd on õige aeg see teema taas tõstatada.
Fosforiidi kaevandamisel Eesti põllumeeste vajaduste rahuldamiseks ei oleks ju midagi halba, aga asi soovitakse võtta jälle ette laiemalt ja hakata meil toodetud väetistega varustama põhjatu turuga Euroopa Liitu. Sellisel puhul ei erine see kaevandanine NSVL-s kavandatust! Meile püütakse jälle selgaks teha, et Euroopa vajab ju hädasti väetisi. Nn. fosforiidisõja ajal teatas vihaga üks kõrge parteiline ülemus, et "kui Nõukogude Liidul seda vaja on, siis kaevame terve Eestimaa üles". Ma üldse ei imesta, kui Eesti osariigi mõni praegune juht väljendab ennast samuti Euroopaga seoses.
Fosforiidi kaevandusplaanid võivad olla küll seotud E Liidu vajadustega ja kui lisada veel kildagaasi kavandatav tootmine ja selle seos Rail Baltic´uga (sellest SIIN), siis võib küll ütelda, et meie kodumaa muudetakse Euroopa varustajaks siin leiduvate maavaradega.
Kas nüüd ei oleks õige aeg alustada uut fosforiidisõda?
Lõpetuseks lisan siia ühe tsitaadi A.H. Tammsaare "Truudus"-est, 1939: "Ainuke meie õige pääsetee on truuduses oma maa, oma rahva, oma keele, oma kultuuri, oma omapära vastu. Kui meil see tõetundmine puudub, siis ei või meid keegi aidata, sest oleme nagu hunnik liivateri, mida tuulepuhang lennutab, või nagu suits, mis hajub ilmaruumis."
0 kommentaari:
Postita kommentaar