Multikulti ja üleilmastumise pillerkaar Tallinnas

Tallinnas toimus 29-30.11.16 kahepäevane lõimumisteemaline konverents “Lõimumise väljakutsed radikaliseeruvas maailmas” 

Korraldajate sõnul oli ürituse eesmärk tuua koos rahvusvaheliste ekspertidega lõimumispoliitikasse värskeid ideid, mis haaraksid nii haridussüsteemi, majandus- ja tööjõuturuarenguid kui ka ühiskonda laiemalt.

„Eestis elab ligi 200 eri rahvuse esindajat ja see on meie riigi tugevus. Lõimumise eesmärk on avatud, turvaline ja sidus ühiskond ning selle saavutamine on valitsuskoalitsiooni selge eesmärk. Tunnustan Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutust Meie Inimesed huvitava rahvusvahelise konverentsi korraldamise eest. Avalik ja laiapõhjaline arutelu lõimumise teemadel võimaldab meil leida valdkonna edendamiseks uusi ideid ning valdkonnas tegutsejatel teha veelgi tihedamat koostööd,“ ütles konverentsi avav kultuuriminister Indrek Saar.

Esimesel konverentsipäeval toimus mitmekesise tööturu väljakutseid ja kasutegureid käsitletav arutelu, milles osales Suurbritannia Bradfordi Ülikooli mitmekesisuse professor Uduak Archibong. Tema sõnul muudab üha kiirem tehnoloogiline areng, üleilmastumine, sisseränne, vananev töötajaskond ning suurenev vajadus haritud ja pädevate töötajate järele mitmekesisuse ning kaasamise rolli töökohal. „Ülemaailmsete kui ka piirkondlike demograafiliste muutuste valguses oleneb organisatsiooni kasvusuutlikkus töötajatest, kes mõistavad paremini teenindatavate klientide ja kogukondade eri taustu,“ sõnas Archibong. Arutelus osales ka ettevõtja ja riigimees Raivo Vare, kelle kinnitusel on Eesti suurimaks mureks kvalifitseeritud tööjõu nappus. „Lisaks mõjutab Eesti riiki ja tööjõuturu ühtlasemat arengut üha suurenev regionaalne ebavõrdsus,“ lisas Vare.
Konverentsile oli kutsutud esinejaid Kanadast, Suurbritanniast, Saksamaalt, Norrast, Taanist, Rootsist, Soomest ja Eestist. Konverentsi toimumist toetasid kultuuriministeerium ja partnerorganisatsioonid Briti Nõukogu, Kuninglik Norra saatkond, Kuninglik Taani saatkond, Tallinna Ülikool jt.

Eesti rahvuskonservatiivsed ringkonnad aga “globalistide peost” vaimustuses polnud. “Multikultuursust, globalismi ja allaheitlikust soosiv propaganda on rahvusriikidele ohtlik. Töökäte puudumine tuleb lahendada kas robootika, IT-lahenduste, eestlaste tagasirände, suurema iibe või mõne muu meetodi abil, mitte massilise tööjõu ekspordiga. Kogu Euroopa halb kogemus karjub meile sellest kõrva. Kuigi neoliberaalne ideoloogia on saanud tõsiseid tagasilööke nii Brexiti kui ka Trumpi võidu näol, ei väsi teatud ringkonnad visalt propageerimast pooltõdesid, mis olid populaarsed küll paarkümmend aastat järjest, kuid hakkavad lõpuks oma ideelisse pankrotti jõudma. Kogu Läänemaailmas koguvad aga aina enam toetust uusparempoolsed rahvuslik-konservatiivsed ideoloogiad, ” arvab EKRE fraktsiooni nõunik Riigikogus Urmas Espenberg.

“Mulle jäi arusaamatuks kellegi Kanada Queensi ülikooli emeriitprofessori John W. Berry lalin sellest, et eesti noored peavad õppima rohkem vene keelt, et toimuks lõimumine, aga vastupidist protsessi kaugeltsaabunud “ekpert” justkui ei näinud. Tekkis küsimus, kas enamuse allaheitlikkus vähemustele ongi kogu lõimumise põhimotiiv? Nii võib ju üsna kiirestii jõuda väiksemate rahvuste kadumisele, ” lisab Espenberg

BNS- UU
FOTO: PM/Scanpix (Illustreeriv)  – eestlannast moslem KAIRIT NASSIR aitab Šotimaal pagulasi lõimida.

Allikas: http://uueduudised.ee/yhiskond/multikulti-ja-uleilmastumise-pillerkaar-tallinnas/

Read more...

MATTI ILVES: KAS ME ELAME NÕUKOGUDE LIIDUS?

Nüüd on täiesti selge, et Euroopa Liit libiseb autoritaarse režiimi suunas. Euroopa Komisjon avaldas aruande mis kehtib suurtele IT-firmadele, nagu Facebook, Google (YouTube), Microsoft ja Twitter.

Kuidas siis tsensuur kehtestatakse? See aruanne sisaldab mitmeid punkte, mis on väga hirmutavad ja segased. See tsenseerib tegelikult interneti, mida varem ei ole E. Liidu piirkonnas täheldatud.
Näiteks esitatud argumendid järgmises lõigus on lausa jubedad:
"Ebaseaduslike vihekõnede levikuga internetis on seotud negatiivne mõju üksikisikule ja gruppidele, ning see mõjub ka neile, kes räägivad vabadusest, sallivusest ja mittediskrimineerimisest avatud ühiskonnas. Samuti see lämmatab demokraatliku arutelu võrguplatvormides."

Üldiselt, või vähemalt üsna segeli on tegelikult asjad täpselt vastupidided, kui tänapäeva liberaalid üritavad uskuda. Ebaselgelt määratletud vihakõned lämmatavad arutelu peaegu samapalju, kui vahendid mis võetakse kasutusele võitluseks vaenuõhutamise vastu.
Kaasaegne liberaaldemokraatia üritab teeselda, et edendab sõnavabadust, kuid tegelikult tegeleb kõige tõsisema tsensuuriga.

Ka mõiste "demokraatlik diskursus" on ebamäärane. Tõenäoliselt tähendab see poliitiliselt korrektset viidet arutelule "Euroopa väärtused", milles väljendatakse Euroopa integratsiooni.
EL ja eelkõige Euroopa Komisjon ei kujuta endast mingit demokraatiat, vaid bürokraatliku türanniat ja tegelikult vähendatakse demokraatiat ja arvamuste mitmekesisust.

"Vaenu õhutamine" ei ole sugugi ainus asi, mille üle EL tahab kehtestada kontrolli. E. Liidu ühtse digitaalse turu volinik Andrus Ansip, on teinud ettepaneku kasutada riikides väljastatud ID autentimist ka internetis. Taustaks on muidugi Eesti edukas digitaalne identiteet.

Matti Haukari kirjutas ühes arvamusartiklis, et Euroopa Liit ei tule toime ilma USA elektritoolita ja Nõukogude Gulagi arhipelaagita!

Kasutatud allikas: http://uberuutiset.fi/2016/07/12/elammeko-jo-neuvostoliitossa/
______________
Lugege lisaks: ELi strateegilise kommunikatsiooni kohta vastusammuna tema vastu suunatud kolmandate osapoolte propagandale, SIIN.

Read more...

Padupunased on plaani ületanud!

Read more...

Majandusspets: laev vajub, aga meie ei märkagi seda, vaid jagame ümber seda, mida meil pole

Lahkujate parastamine, et „uutel pole majanduse käivitamiseks ühtegi ideed", on muidugi kibestumise väljaelamine, kuid selles mõttepojukeses on ka tubli annus tõtt, kirjutab majandusanalüütik Peeter Tammistu.

Tunne on nagu oleks kevad puhkenud õitsele keset talve. Õhk on tüüne uue ootusest. Pidavat tulema uue valitsuse uus programm. Tore, kuid mõtted, mis selle ümber liiguvad on nagu tolmunud kipskoopiad minevikust (astmeline tulumaks, laenu võtmine, riigifirmade müük, elamuehitus, Haapsalu raudtee, magusjoogimaks). Oeh! Mis selles uudset on? Kas need meetmed aitavadki meil õnne õitsetada?

Ideepuudus oli lahkuval valitsusel ja seda rada on minemas ka uus kooslus. Ideedepõuda näitas seegi, et lahkuv valitsus paiskas viimases agoonias välja majandusarenguplaani, kuidas kogu maa õitsele puhkeks, kuid ... jällegi ei midagi uut .Kuidagi kõhe hakkab kui lugeda, et tööturule tuleb tuua noored, naised, vanad ja välismaalased. Nagu rindeteated, minek viimasesse lahingusse.
Deklaratsioonides: tuleks (isegi mitte tuleb), oleks, tõsta-stimuleerida on kõik tühi õhuvõngutamine, kui nende taga ei ole konkreetset mehhanismi ja iga meetme taga tasuvusanalüüs. Kuid ilmneb, et oma sisimas oleme juba pingutamisest loobunud, rahuldunud 1% majanduskasvuga ja deklareerinud, et ega doktor Riik ei saagi majanduse kasvatamiseks midagi ära teha. Ma ei ole sellise lähenemisega nõus, see on allaandmisstrateegia, väljasuremisstrateegia. Dr Riik mitte ainult et saab, vaid ka peab vastavalt Põhiseadusele kindlustama meie jätkusuutlikkuse.

Kas meil on strateegia?

Minu sügav arusaam, peale kümnete ja kümnete „strateegiate" analüüsimist on täiesti ühene - rõhuv enamus neist ei ole strateegiad, vaid ümberjutustused EL direktiivide täitmise ajakavast ja seaduste ümberjutustus. Strateegiat ei ole! Teatame suureliselt, et protsessid on käima lükatud, aga kuhu? Keegi ei tea, strateegiat ju pole, EL direktiivide täitmise plaan ei ole strateegia.

Olukorrahinnang

Strateegia kujundamine peab algama olukorrahinnangust ja sellele järgnevas planeerimises. Millises situatsioonis asume, mida tahame saavutada ja millised on meie ressursid. Elementaarne. Kui olukord on näiteks selline, et me oleme katkise õhupalliga mere kohal, siis tuleb esiteks leida optimaalne ohutu lennusuund, lahti haakida ballast, kui vaja ka kõik muu üle parda heita. Strateegiaks oleks ju ellu jääda, mitte katkisele õhupallile lilli joonistada, tulevärki korraldada, tulesid vilgutada ja lisašampanjat tellida. Milline on meie ellujäämisstrateegia? Kui meid jääb ikka vähemaks ja vähemaks, nagu sooja õhku rebenenud õhupallis, siis me saame ju hukka. Päramine aeg teha õigeid asju õiges järjekorras.

Prioriteedid ja peidetud ressursid

Dr Riigi esmane ja põhiline ülesanne on panna paika prioriteedid. Pole mingit mõtet varbaküüsi poleerida, kui arterist purskub joana verd (kuigi peenpoleerimine on ilmselt mugavam). Seega prioriteedid paika, me peame minimiseerima kulutusi ja leidma uinuvaid ressursse. Peame selgelt määratlema, mille jaoks meil jätkub raha, peame tegema arengut toetavaid karme valikuid.
Teiseks peame vabastama uinuva ressursi e. inimeste loomingulisuse. Loomingulisuse vabastamine on tohutu potentsiaal. Peame väga põhjalikult läbi kammima oma keeldudest/käskudest koosneva seadusandluse.
Me peaksime igale käsule keelule otsa vaatama ja küsima, mis juhtub, kui seda keeldu ei ole? Enamusel juhtudel ei juhtu midagi. See protsess on nagu lagukuuride lammutamine kauni merevaate eest. See tegevus annab mitu tõhusat tulemust. Ühest küljest on inimestel/ettevõtjatel rohkem aega tegeleda oma põhitegevusega, ehk kui viimastes arenguettepanekutes on vaga soov pikendada meie tööaega mõne protsendi võrra, mis kasvataks vastavalt SKT-d, siis siin ongi see ressurss olemas.

Uued prioriteedid muutunud maailmas

Maailm on pöördumatult muutunud. Me räägime sisusse süvenemata, et produktiivsust tuleks tõsta. Õige, kuid mitte piisav, sest tänapäeva maailmas ei ole enam abi kassapidaja töö produktiivsemaks muutmisest vaid tõeline produktiivsus on jõudnud uuele arenenud tasandile.
„Füüsilise töö tegija produktiivsus on loonud nähtuse, mida me tänapäeval nimetame arenenud majanduseks. Enne Taylorit sellist asja ei tuntud - kõik majandused olid võrdselt alaarenenud. Tänapäeva alaarenenud või ka arenevad majandused on need, mis pole suutnud - vähemalt praeguseni - füüsilise töö tegijat produktiivseks muuta."
"Teadmustöötajate produktiivsus on 21. sajandi juhtimise suurim väljakutse. Arenendud riikide jaoks on see esimeseks püsimajäämise tingimuseks. Mitte ühelgi teasel viisil ei suuda arenenud rigid end ülal pidada, rääkimata oma juhtpositsiooni ja elustandardite säilitamisest." P.F. Drucker „Juhtimise väljakutsed 21. Sajandiks" lk 152/173).
Just teadmustöötajate produktiivsuse tõusu keskkonna loomises on meie eksistentsiaalsete probleemide lahendus, mitte kinni hoidmine isegi mitte meie eneste heaolust ja edukatest lahendustest, vaid teiste lootusetult vananenud lahendustest. Kas panite tähele, et just teadmusttöötajate produktiivsuse suurendamine on arenenud riikide ( millede hulka kuulub ka Eesti OECD liikmena) eksistentsiaalne küsimus, mitte korteriehitus Alutaguse metsade taha, maksuvaba miinimumi tõstmine ega muud.
Asi on prioriteetides, kui me ei lahenda eelkõige teadmustöötajate produktiivsuse küsimust, siis me ei lahenda ei vaesuse, korteri ega muid küsimusi. Niisama lihtne see ongi ühiskond peab oma nõrkasid aitama, kuid prioriteedid peavad olema paigas, mitte kogu ühiskonda abivajajateks kuulutama.

Kasutame ära liikunud maailma jõudu

Mida siis teha, kui enesel ideid pole ja eksperdid soovitavad iga kriisi puhul „mehed metsa langetama ja naised käpikuid kuduma" stsenaariumi?
Praegu on majanduses platvormide ja võrgustike ajastu. Võiks isegi öelda, et kes ei panusta platvormidesse need riskivad jääda tehnoloogilise feodalismi pärisorjusesse ehk tööd on küll võimalik teha (nagu meilgi praegu), kuid koore kasumilt saava need, kes töötavad võrgustike võimsusel ja läbi kelle platvormide pääseb tarbija üldse meie tooteni. Sellest võiks õppida, sest see edumudel lähtub just kaasamisele nagu rahvahange (crowdsourcing) ja ühisrahastus.
Muidugi pole kõike võimalik lahendada läbi nende instrumentide, kuid oma tulevikustsenaariumide kaalumise saaksime küll läbi sellise mehhanismi ära teha.

Rahvahange, auruvile või jõuallikas?

Me alahindame vahel rahva loomevõimet, kuid asjata. Oleme teinud mitmeid rahvahankelisi katsetusi nagu Mõttetalgud ja Jääkelder, kuid need ettevõtmised jäid poolikuks. Olen isegi vedanud paari mõttetalgut ja see on uskumatu kui palju häid, mitmekesiseid ja teostatavaid ideid nendel välja koorub. Kuid kuna neid edasi ei käidelda, siis need jäävad vaid hunnikusse, neid ideid ei grupeerita, ei analüüsita, ei seostata, ei sünteesita ja lõpuks ei anta ka tagasisidet. Nii need ideed hukka lähevadki. Puudub nii ühisloome kui tagasiside mehhanism. Nii, et vilet lasti, kuid veomehhanismi puudusel masin ei käivitunud. „Veits" parem ja võistluslikum on olukord protsessi lõpetatusega konkursiga „Ajujaht". Miks ei võiks rahvahankeline strateegia arendamine põhineda „ajujahilikul" võistluslikkusele?

Milleks meile rahvahange?

M. Jacobson kirjutas kujundlikult: „Rahvusvahelise Valuutafondi statistika järgi oli Soome 1988. aastal maailma rikkuselt kaheksas maa. Soomlased purjetasid 1990. aastasse esimeses klassis, kuid laeva nimi oligi „Titanic"" (M. Jacobson „Tulevik?" Tänapäev 2006 lk 148).
Ups, kas ka meie oleme pahaaimamatult sattunud „Titanicule"? Muusika veel mängib, majanduse kasvuprotsent on statistilise vea piirimail, laev vajub, aga ... meie ei märkagi seda, jagame ümber seda, mida meil pole või peenhäälestame? Muide, kuidas „õiglaselt" ümber jaotada päästepaate, mida pole? Õige, seda ei olegi võimalik teha, päästepaatide ümberjagamise ringmängu asemel tuleks hakata kibekähku parvi ehitama. Ja mitte niimoodi, et Dr Riik ehitab, vaid igaühele antakse vabadus ise ehitada. Meiegi igati väljateenitud edu on pimestamas meid, oleks aeg saata vaatlejad mastidele, mis seal eespool tegelikult toimub?


Allikas: http://arileht.delfi.ee/archive/print.php?id=76390671

Read more...

Liituge Euroopa kodanikualgatusega "Ema, isa ja lapsed"!

Hea Matti Ilves!

 

Juhin Teie tähelepanu Euroopa Kodanikualgatusele "Ema, isa ja lapsed" ja kutsun Teid sellega liituma.

 

Selle algatuse eestvedamisega tegelevad mitmetes riikides tublid inimesed, keda ma isiklikult tunnen ning kes loodavad, et ka võimalikult paljud Eesti Vabariigi kodanikud annavad ettevõtmise õnnestumiseks oma panuse.

 

Kokkuvõtlikult öeldes taotletakse algatusega seda, et Euroopa Liit määratleks abielu selgelt ja ühemõtteliselt mehe ja naise kestva ja truu liiduna, eesmärgiga luua perekond, ning perekonna isast, emast ja lastest moodustuva loomuliku ühendusena, mis rajaneb abielul või põlvnemisel.

 

Et algatus oleks edukas, tuleb koguda vähemalt ühe miljoni Euroopa Liidu liikmesriikide kodaniku toetus. Allkirjade kogumine samaaegselt koguni 28-s liikmesriigis vältab tuleva aasta 3. aprillini.

 

Miks seda algatust vaja on?

 

Tõsiasi on see, et ühelt poolt püüab Euroopa Liit üha enam reguleerida abielu ja perekonnaga seonduvaid küsimusi, laiendades oma kompetentsi liikmesriikide pädevuse arvelt, aga teiselt poolt on aetud nende mõistete määratlus väga häguseks. Ent hägusus võimaldab sellest huvitatud gruppidel püüelda abielu ja perekonna mõistete radikaalse ümbermääratlemise poole, hõlmates nendesse ka homoseksuaalsed suhted.

 

Niisiis on Euroopa Liidus tungiv vajadus abielu ja perekonna selge ja täpse määratluse järele, muu hulgas selleks, et need määratlused aitaksid kaasa Euroopa tegelikule ühtsusele, põhinedes kõikide liikmesriikide ühisel nimetajal, mis peegeldab inimsuse universaalset reaalsust – mehe ja naise vahelist abielu ning isa, ema ja lapse vahelist perekondlikku sidet.

 

Nagu algatuse eestvedajad toonitavad, on paljude inimeste jaoks lapse teadlik ilmajätmine isast või emast ja loomulikust vanemlikust hoolitsusest samaaegselt nii ebaõiglane kui ka ebaloomulik. On äärmiselt oluline austada mehe ja naise vahelist abielu ning isa, ema ja lapse vahelist sidet.

Seetõttu kutsuvad algatuse eestvedajaid kõiki abielu ja perekonna ideaale austavaid inimesi üles andma algatuse toetuseks oma allkiri, et muuta algatus tugevaks poliitiliseks signaaliks Euroopa otsustajate jaoks.

Selle üleskutsega liitun minagi, mistõttu palun, et võtaksite mõne minuti ja annaksite algatusele oma toetuse, nagu seda teevad sajad tuhanded inimesed ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides.

 

Lähemalt saate algatuse kohta lugeda siit:

 

http://www.mumdadandkids.eu/ee

 

On väga tänuväärne, kui levitate Euroopa kodanikealgatuse "Ema, isa ja lapsed" kohta teavet ka oma sõprade ja tuttavate seas ning kui kutsute neidki sellega liituma. Lähemat infot algatuse kohta saab ka meie portaalis Objektiiv avaldatud kajastusest:

http://objektiiv.ee/euroopa-kodanikualgatus-ema-isa-ja-lapsed-ootab-eestlaste-toetust/

Teid tervitades

Varro Vooglaid

Juhatuse esimees

SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks

PS! Algatusega liitumine võib näida veidi tüütu, kuna täitmiseks esitatud vorm on veidi pikk ning ka captcha-kood, mis on vajalik veebi-robotite vältimiseks, liialt keeruliselt loetav. Palun ärge laske end aga neist tõketest häirida – sellest hoolimata ei võta algatusega liitumine sugugi palju aega. Eestikeelse teksti nägemiseks vormil valige lehekülje parempoolses ülemises servas rippmenüüst „eesti (et)“. Seda võib olla vajalik korrata igal järgmisel leheküljel.

Read more...

Itaalia: Luigi Fogli üritab kaitsta oma hotelli mis konfiskeeritakse varjupaigataotlejate

Read more...

Eesti Leegioni Sõprade Klubi: 98 aastat tagasi algas Vabadussõda

Eile 98 aastat tagasi algas Vabadussõda [28. nov. 1918], mille ohvrirohke ja ennastsalgav võitlus täitis meie rahva sajandeid kestnud unistused iseolemisest.

See iseolemine aga lõppes Pätsi ja Laidoneri riigipöördega 1934. aastal, millele järgnes tänagi rahvale tuttavaks saanud peenhäälestus ja ravi, mis viis meie hääletu okupeerimiseni ning mille häbi Teises Vabadussõjas võidelnud pidid oma vere ja ohvriga maha pesema. Kes me oleksime ilma oma sangariteta ja kas üldse oleksime?

Allikas: Facebook

Read more...

Väga tuttav retoorika

Väga tuttav retoorika, ent väga õudne on seda lugeda Eesti Vabariigis ilmuva tuntud veebiväljaande esilehelt! Niisugune retoorika oli omane kommunistidele, kes küüditasid ja mõrvasid miljoneid nakkuse likvideerimiseks. Kui nii edasi läheb, võib olla kõigest aja küsimus kui uuskommunism hakkab näitama oma esiisa vägivaldset palet! Kas meediaväljaanded tegelevad teadlikult ja süsteemselt kodusõdade õhutamisega?

Allikas: Facebook

Read more...

Nigel Farage: Kui Marine Le Pen võidab Prantsusmaal, siis on Euroopa Liiduga lõpp

Suurbritannia iseseisvuspartei UKIPi endine liider Nigel Farage on astunud sammukese lähemale toetamaks eelseisvatel Prantsusmaa presidendivalimistel Marine Le Peni kandidatuuri. Farage’i sõnul teeb Le Peni presidendiks saamine Euroopa Liidu projektile lõpu peale.

Farage on sageli väljendanud muret Le Peni juhitud partei Front National’i suhtes ja on teatanud, et toetab valimiste esimeses voorus austusväärset euroskeptikut Nicolas Dupont-Aignani. Kuid kuna Dupont-Aignan tõenäoliselt teise vooru edasi ei saa, siis võib Farage asuda toetama Le Peni.
Farage leiab, et Le Pen on väga võimekas argumenteerija ja suurepärane debateerija, kuid kahjuks on ta Front National’i kandidaat ja see on partei, millel ei ole väga veenev ajalugu. 1972. aastal Marine Le Peni isa Jean-Marie Le Peni poolt asutatud partei on olnud seotud näiteks süüdistustega antisemitismis ja teiste sarnaste probleemidega. Marine Le Pen on püüdnud parteid sellest taagast vabastada ja tuua parteisse uut hingamist.

Farage selgitas oma väljaütlemisi järgmiselt: „Kõik sõltub olukorrast, seega peate minult uuesti küsima aprillis. Ma ei ole kunagi öelnud ühtegi paha sõna Marine Le Peni kohta, kuid ma ei ole ka kunagi öelnud ühtegi head sõna tema partei kohta.“
Peavoolumeedia on liigitanud nii Farage’i kui ka Le Peni nn paremaäärmuslaste hulka. Kuid UKIP ja Front National ei ole tegelikult mitte kunagi istunud Euroopa Parlamendis ühes ja samas fraktsioonis. Farage juhib Vaba ja Otsedemokraatliku Euroopa fraktsioon (EFDD) ja Marine Le Pen Rahvaste ja Vabaduste Euroopa fraktsiooni (ENF). Nigel Farage on varem püüdnud hoida distantsi Euroopa nn natsionalistlike parteidega, kuid näeb nende olemasolus suurepärast võimalust Euroopa Liidu hingusele saatmiseks.

Allikas: Breitbart.com 
FOTO: Reuters/Scanpix

Allikas: http://uueduudised.ee/valismaa/nigel-farage-kui-marine-le-peni-voidab-prantsusmaal-siis-euroopa-liiduga-lopp/

Read more...

Euroopa riikidel pole mingit õigust oma piire sulgeda ning peavad vastu võtma kõik soovijad.

Pisteline tõlge:
Uus peatselt ametisse astuv ÜRO peasekretär ütles Euroopa poliitikakujundajatega kolmapäeval kohtudes, et migratsioon pole probleem vaid lahendus ning poliitikud peaksid hääletajaid (rahvast) eirama.

Kõneledes Lissabonis European Vision Summit kohtumisel ütles António Guterres, et Euroopa riikidel pole mingit õigust oma piire sulgeda ning peavad vastu võtma kõik soovijad.

Guterres kavatseb teha ettepanekuid, et arendada asja positiivses suunas, näiteks luua legaalsed migratsioonivõimalused, et võidelda inimsmugeldamise ja kuritegelike organisatsioonide vastu.

Ta sõnas ka, et "Me peame veenma eurooplasi, et migratsioon on möödapääsmatu ja et multietnilised ühsikonnad, mis on multikultuursed loovad rikkusi."

Breitbart omalt poolt lisab: Migrandid pole kuidagi seotud rikkusega vaid tuginedes statistikale põhjustavad ränka maksukoormust riigile ja maksumaksjale. Näiteks 65% 90ndatel Hollandisse saabunud migrantidest elab tänaseni abirahadest.

Londoni ülikooli psühholoogiaprofessori uurimus näitab, et Euroopa kannatab massiimmigratsiooni all vaesematest riikidest, kuna enamjaolt on uute tulijate intellektuaalne kompetents kohalike omast tunduvalt madalam.

Osaliselt on see tingitud nende kultuurist, osaliselt on see geneetiline. Lääs ei suuda tunnistada, et migrantide küündimatus ei ole tingitud ainult kohalike eelarvamustest.

*****
Aga selline globalistijätis on siis ÜRO (kasvajalik värdorganisatsioon) uus boss.
http://www.breitbart.com/london/2016/11/24/un-europe-migration-unstoppable/

Allikas: Martin Silenus, Facebook

Read more...