Tiit Madisson 2. septembril 2018 mälestusüritusel Lihula kalmistul. Foto: Veiko Vihuri
Olen viimasel suvel külastanud rahvusmeelsete inimeste
meeleavaldusi ja üritusi, mille suurema osa organisaatoreiks on olnud
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE). Minult on väga palju küsitud
ja imestatud, et miks ma ei ole EKRE liige, kuna minu vaated näivad
ühtuvat selle partei omadega. Tavaliselt olen vastanud, et olen veelgi
radikaalsem kui see konservatiivne erakond.
Aga tegelikult on minu poliitilised vaated sellised, mis kuidagi ei
sobi meie nn poliitkorrektsesse “demokraatiasse”, mida olen oma
raamatuis (“Maailma Uus Kord”, “Holokaust”) ja paljudes kirjutistes ning
Nõmme Raadio saadetes avalikult väljendanud. Pean end Eestis n-ö
rahajuutide ehk ülirikaste investeerimispankurite (kes ehitavad üles
Maailma Uut Korda) asjatundjaks, kes pretendeerivad terve läänemaailma
valitsemisele, mida ma olen enda arvates raamatus “Maailma Uus Kord”
ammendavalt kirjeldada suutnud. Nagu ütles omal ajal Voltaire: “Saamaks
teada, kes meie üle valitsevad, uurigem välja, keda me ei või
kritiseerida”.
Siinkohal võlgnen selgituse, et mul ei ole juutide kui rahvuse vastu
mitte mingisugust vaenu. Toon siin näite oma elust. Minu
nõukogudevastase kriminaalasja 7-liikmelises KGB uurimisgrupis oli kuus
eestlast, vaid üks venelane ja kohtunikudki olid kõik etnilised
eestlased, vaid prokurör oli Adolf Kessler. Kuid Gulagi poliitlaagri
kartsakongides sai tihti koos istutud kahe juudiga, kellest üks, noor,
kahekümnendates aastates leningradlane Arkadi Tsurkov nimetas ennast
tõeliseks marksistiks-trotskistiks. Kuid saime kõik omavahel kui
saatusekaaslased väga hästi läbi, kuigi “trotskisti” mõnikord vanemate
kommunismivastase meelsusega vangide poolt sõbralikult tögati.
Kuigi õigeusklike juutide püha raamat Talmud õigustab uskmatute
goj´de
tapmist ja riisumist, ei juhindu nendest “pühadest” õpetustest
kaugeltki mitte kõik juudid. Seega hindan väga juute, kes on paljastanud
oma rahvuskaaslastest pankurite ja sionistlike organisatsioonide juhte,
kes pretendeerivad Maailma Uue Korra kehtestajaina läänemaailma
valitsemisele. Olemas on eestikeelsete subtiitritega film Auschwitzi
laagrist, mida demonstreeriti mu raamatu “Holokaust” tutvustamisel Nõmme
Raadio saalis 6. aprillil 2006. Kus juudi kipat kandev revisionist
David Cole (Stein) aitab paljastada valet, nagu oleks nimetatud
orjatöölaagris hävitatud juute gaasitamise teel (olematutes)
gaasikambreis. Rahajuutide sigaduste paljastamise ja valeliku, tervele
läänemaailmale peale surutud holokaustiajupesu põrmu tallamise eesmärgil
rahastasin 2006. aastal New Yorgi sotsiaalteadlase Norman G.
Finkelsteini raamatu “Holokaustitööstus: Kes ja kuidas juutide
kannatustest kasu lõikab” (mis USA sionistlikes ringkondades tormi esile
kutsus!) eesti keelde tõlkimist.
Lisaks nimetatud raamatule on üldtuntud fakt, et oma piiritusse
ahnusesse lämbunud investeerimispanga Lehman Brothers omanike pankrot
käivitas 2008. aastal ülemaailmse majanduskriisi. Kusjuures Barak Obama
valitsus “tagus kinni” ahnete investeerimispankurite kaotatud summad USA
maksumaksja raha eest. Mistõttu jäid kannatajaiks tuhanded
ameeriklastest lihtsameelsed, kas arvasid, et raha puu otsas kasvab!
1992. aastal korraldas Stanley Freeman koos rahvuskaaslasest partneri
George Sorosega 20. sajandi kõige tulutoovama spekulatiivse rünnaku.
Rahandusajakirjanduse arvamusel purustas see Quartum fondi juhtivate
rahastajate duett Inglise Panga ja teenis mõne päevaga Briti valuuta
odavnemiselt umbes miljard naela. Kuigi hiljaaegu läksid mõlema
mahhinaatori teed raha jagamisel lahku, kuid nimetatud spekulandid on
muutunud finantsmaailma legendiks. Kuid peaaegu keegi ei ole julgenud
neid kritiseerida. Nagu pole läänemaailmas kombeks kritiseerida ka Wall
Streeti (parempoolseid) pankureid, kes rahastasid oma rahvuskaaslastest
marksiste-bolševikke, kes võtsid Venemaal võimu üle ja korraldasid endi
juhitud Tšekaa abil miljoneid inimelusid nõudnud verise terrori. Millest
Objektiivi pidev lugejaskond peaks teadlik olema.
Kuna lausa füüsiliselt vihkan kaaskodanikke riisuvaid ahneid
valetajaid, kellest nii George Soros kui Jacob Rothschild on nn
vasak-parem poliitskaala järgi kindlasti parempoolsed, siis peaksin ma
äkki tõesti olema vasakpoolne, kuna mulle läheb korda ka sotsiaalne
õiglus. Rahvuslastele omane rahvusühtsuse idee on samuti vasak-parem
skaala järgi ju vasakpoolne, kuna ei salli ebaõiglust, eri
ühiskonnakihtide antagonismi.
Tahan eelolevaga selgitada, et see vasak- ja parempoolsuse määratlus
on ammu hägustunud. Kehtis ehk veel 1950. aastail, kuid tänapäeval minu
arvamusel mitte. Kõlab ju absurdina, kui “parempoolsed”
investeerimispankurid toetavad “populistide” mahasurumisel marksiste,
kes kindlalt peaksid olema vasakpoolsed. Minu arvamusel oleks õige
klassifikatsioon uue maailmakorra toetajad globalistid
contra traditsioonilise Euroopa pooldajad. Muud sildistamised vaid lõhestavad meid.
Tunnistan ausalt, et mul puudus viimasel aastakümnel igasugune
lootus, et Eesti ühiskond oleks võimeline väärikust ja peremehetunnet
hindama, kuna ühiskonnas on määravaiks sootuks teised arusaamad, nagu
rahakultus, “edukuse” garantiiks olev vale ja silmakirjalikkus – mis
mulle absoluutselt vastuvõetamatud on olnud. Just valetamine ja vägivald
ühendabki Süsteemi kuuluvaid inimesi.
Mistõttu 2010. aastal suundusin abikaasaga pagulusse väärika,
kokkuhoidva ja sotsiaalset õiglust hindava rahvaga Hispaaniasse, kus
hoidsime pöialt pankade vastasele liikumisele M-15, mis korraldas
Madridis ja Barcelonas poole miljoni osavõtjaga meeleavaldusi. Mis
sundisid (parempoolseid) pankureid kehtestama sealse masu ajal
kaheaastase moratooriumi pangavõlglastele, kes olid kaotanud töö. Eestis
teadupoolest aeti sajad või lausa tuhanded pangavõlglasi “kuuse alla”.
Kuid kes neid “luusereid” parempoolse, endise karjäärikommunisti Ansipi
valitsemise ajal, kes Eesti viie rikkama Euroopa riigi hulka lubas viia,
ikka luges!. Aga “uhked ja hääd” eestlased ei julgenud tänavaile
protestima tulla kah!
Pärast seda, kui EKRE populaarsus tõusis 22% peale ja “uue
maailmakorra” mõjukamad loojad George Soros ja Jacob Rothschild hakkasid
rahvusvahelistel üritustel kurtma, et peale USA
establishment´i
mittekuuluva antiglobalisti Donald Trumpi saamist USA presidendiks
(keda veel kaks aastat peale valimisi rünnatakse rahajuutidele kuuluva
meedia ja kõikvõimalike Maailma Uut Korda ehitavate globalistlike
jõudude poolt), on läänemaailmas massiliselt levimas “populism” (loe:
rahvuslus). Siis tärkas mul taas lootus, et kõik ei ole veel kadunud.
Seega tuleb minu arvates igati toetada rahvuslike ja antiglobalistlike
jõudude tegevust (vaatamata mõnele vastu hakkavale seigale), kuna mitte
mingit alternatiivi EKRE-le lihtsalt ei ole!
Kuigi ma väga hindan EKRE-t selle põhimõttekindla rahvusliku hoiaku
pärast, ei ole ma kirjutanud avaldust erakonda astumiseks, mida erakonna
juhid minult ilmselt ei ootagi. Kuigi mu omal ajal organiseeritud
üritusi (Hirvepargi meeleavaldus 1987, Lihula sõjameeste ausamba
püstitamine 2004) heal meelel meenutavad ja seoses eelolevate
valimistega ka tähistavad. Mille eest olen loomulikult EKRE-le tänulik,
sest oli ikka nadi küll, kui IRL-i poliitikud esimese ürituse au
kaaperdasid ja 2009. aasta 23. augustil IRL-i funktsionäär Tarmo
“Kojamees” Kruusimägi korraldajana mulle koguni sõna keeldus andmast.
Muidugi ma ei sooviks, et konservatiivide erakond minu radikaalsete
põhimõtete pärast sildistatud saaks. Samas kavatsen ka edaspidi avaldada
oma seisukohti tänapäeva välispoliitika kohta, mis alati ei tarvitse
konservatiividega ühtida. Lääne demokraatia iluveaks on see, et juudid
on teadupoolest väljaspool igasugust kriitikat meile kõigile tuntud
ajaloolise sündmuse tõttu. Millest äsja ilmus ajakirjas Torkaja (nr 4,
oktoober-november 2018) siinkirjutaja kirjutis “Sakslaste vaimu ja
väärikuse murdmisest”. Teada on, et ükski “dermokraatliku”(”dermo” –
vene k
pask) läänemaailma parlamendipartei lihtsalt ei saa
endale lubada nii “poliitiliselt ebakorrektseid” ja “äärmuslikke”
vaateid, et võimalikud valijad neist hirmunult eemalduksid ega soovi
seega kartellierakondlikule “sopameediale” anda põhjuseid EKRE
ründamiseks.
Tuletaksin siin meelde (USA ja Iisraeli võimalikele poolehoidjatele)
ajaloolist fakti, et 2008. aastal sai Austrias võimule Vabaduspartei,
mille juht Jörg Haider (1950–2008) julges kahelda Teises maailmasõjas
hukkunud juutide “õiges” arvus. Pärast mida USA ja Iisraeli eestvõttel
kuulutati Austriale boikott, kuna austerlased julgesid võimule aidata
“poliitiliselt ebakorrektse” partei. Haider aga pidi hukkuma
autoõnnetuses, mida nn vandenõuteoreetikud pidasid mõrvaks. Paraku ei
suudetud Vabaduspartei “teist tulemist” võimule takistada ja see on
jälle Austria võimuparteiks.
Usun et suutsin eeltooduga väljendada oma veendumusi, mis takistavad
mind EKRE-ga ühinemast ja loodan, et mitmedki uurijad said oma
küsimusele vastuse.
Allikas:
http://objektiiv.ee/miks-ma-ei-sobi-ekre-sse/
Read more...
