ERAKONDADE RAHASTAMINE

Valimised lähanevad, seepärast oleks aeg vaadata veelkord erakondade rahastamist, kasutavad nad ju meie ja ka annetustest tulevat raha. Nüüd loodi "sõltumatu" komisjon mis peaks kontrollima erakondade rahakasutamist ja üllatus-üllatus, parteilased on ka seal platsis. Kas keegi usub veel selle komisjoni "sõltumatust"?  Meile räägitakse, et kuidas just parteilased hakkavad üksteise musti tegusid paljastama, mina aga seda ei usu, sest kartellipoliitikud jõuavad kõiges kokkuleppele, eriti siis,  kui asi puudutab nende rahaasju.
M.I.

Ülevaade erakondade kartelli rahastamisest Eestis
SI-153

Äriregistri teabesüsteemi andmetel on Eesti Vabariigis registreeritud 13 poliitilist parteid.

Rahandusministeeriumi andmetel on 2009. aastal erakondadele eraldatud raha alljärgnevalt:

Eesti Reformierakond - 26 miljonit (25 947 921) krooni
Eesti Keskerakond - 24 miljonit (24 273 860) krooni
Erakond Isamaa ja Res Publica Liit - 16 miljonit (15 903 563) krooni
Sotsiaaldemokraatlik Erakond - 8 miljonit (8 370 302) krooni
Erakond Eesti Rohelised - 5 miljonit (5 022 177) krooni
Eestimaa Rahvaliit - 5 miljonit (5 022 177) krooni

Lisaks on saanud kartelliväline Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid 150 tuhat krooni, kuna kogus eelmistel valmistel totaalsele võimaluste ebavõrdsusele vaatamata 1,7% häältest. Võrreldes riigiparteidega on see närune summa, mis ei kata ka nelja maksmisaasta jooksul isegi neid kulutusi, mida kristlased pidid tegema ainuüksi kautsjoni tasumisele, et esineda valimistel täisnimekirjaga. Teatavasti üldse ainult täisnimekiri, st vähemalt 101 kandidaadi väljapanemine, tagab valimiskampaania ajal enam-vähem võrdse kohtlemise riikliku meedia valimisstuudiotes.

Seega pani kartell mullu taskusse 85 miljonit krooni rahva raha ning tänavu umbes sama palju, millega siseneb valimisvõitlusse, et tagada sama olukorra jätkumine ka edaspidi. Ka rohelistel ja Rahvaliidul on kummalgi võimalik kulutada oma viimseks ohkeks 5 miljonit krooni. Maksumaksja rahadega peetakse üleval erakondi, kes on saanud riigikogusse - seepärast kardavad poliitikud alla valimiskünnise jäämist nagu tuld, tavaliselt lõpeb see ka partei hääbumisega.

Olukorrast on kaks tsiviliseeritud väljapääsu: kas lõpetada erakondade riiklik rahastamine või korraldada see põhjalikult ümber, et rahastamisskeem arvestaks erakondluse kui nähtusega, seega kõigi registrisse kantud parteidega.

Allikas: Matti Ilves