KIRI RIIGIKONTROLÖR´ILE
Lp. riigikontrolör hr. Mihkel Oviir!
Pöördun Teie poole avalduse ja palvega, et laseksite kontrollida olukorda EV ministeeriumides, riigiasutustes ning arhiivides riigile oluliste dokumentide säilitamise korrast kinnipidamisega. Suuri probleeme paistab olevat ka arhiivide fondide liigse salastamisega.
2005. aastal pälvis ajakirjanduse ja üldsuse suurt tähelepanu Välisministeeriumist kaduma läinud saladokumendid, ning alles hiljuti oli suur skandaal vene kodanike viisakeelu tühistamise osas, kusjuures viisakeelu tühistamist käsitlevad dokumendid olid kuulutatud millegipärast ülisalajasteks. Need on ainult kaks näidet, mis on pälvinud suuremat tähelepanu, nüüd on aga mulle teatavaks saanud palju teisigi muretekitavaid analoogseid juhtumeid, millest tahan Teid informeerida.
Henn Põlluaas kirjutab: "Kummaline on, et Välisministeeriumi kinnitusel polevat Eestis inimesi, kes ÜRO-sse astumise protsessi mäletaks, veelgi kummalisem on, et nimetatud dokumente ja kaarte mitte kuskilt ei leita. Ühe endise Välisministeeriumi ametniku sõnul koostatakse kõik dokumendid kolmes eksemplaris ja arhiveeritakse. Kuidas on võimalik, et arhiividest on kadunud niivõrd olulised paberid ja asjaosalisi on tabanud seletamatu mälukaotus?
Vähe sellest, et merepiiri vähendamisest ei nähtud mingit kasu, leiti, et see kahjustab otseselt Eesti riigi huve. Riigikogu liige Igor Gräzin , kes esitas 2007. aastal kevadel Riigikogu menetlusse eelnõu taastada Eesti seaduslik merepiir, kinnitas käsoleva raamatu autorile, et valitsuse ja välisministeeriumi protokollid, mis käsitlesid kirjeldatud merepiiri äraandmisprotsessi arutelusid ja otsuseid, olevat arhiividest salapärasel kombel kadunud.
Dokumentide kadumised arhiividest ja riigiametitest ei ole mitte üksikjuhtumid vaid pigem reegel. 18.12.1991 sõlmis Savisaare valitsus nn. Vare-Šironini leppe, mis andis KGB andeks nende mineviku ja lubas neil Eestisse jääda. Vastutasuks saadi mõningaid arhiivitoimikuid ja eritehnikat. Kui järgmine valitsus, tuginedes välismaalaste seadusele, soovis lõpetada endistest KGB töötajatest mittekodanike elamisload, selgus, et Tallinna jäänud lepingu eksemplarid olid 1992. aastal valitsuse vahetudes Riigikanseleist kadunud."
Tarmo Vahter kirjutas Eesti Ekspressis oma avastusest, et riigiasutused hävitavad hulga viimase 15 aasta olulisi dokumente, olgu tegemist siis Lennart Meri või Siim Kallase paberitega. "Peaaegu kõigi tähtsamate Eesti riigiasutuse arhiivides toimub holokaust, mille käigus hävitatakse hunnikute viisi huvitavaid dokumente," kinnitas Vahter.
Rahvusarhiivis kehtestati 11.04.2005 säilitatavatele dokumentidele piiratud juurdepääsu eeskiri, mille tulemusega keelati paljudele dokumentidele juurdepääs, põhjendades seda "isikuandmete puutumatusege".
Salastamisega on mindud terve mõistusega vastuollu - nii näiteks on keelatud Franz Krulli masinatehase palgalehed, Ernst Jaaksoni juhitud New Yorgi Eesti peakonsulaadi fond, Jüri Lina intervjuud ja Tiit Madissoni artiklid. Samuti Konstatin Pätsi puudutavad ajaleheväljavõtted, Johannes Laidoneri aumärkide loetelu ja juunikommunistide käsud jne. See teeb pea võimatuks kunagiste ja tänaste poliitikute tegevuse ja Eesti lähiajaloo uurimise.
Leian, on toodud juba küllalt näiteid, et teha järeldus riigile oluliste dokumentide säilitamise korra praktilisest puudumisest ja samas ka liigsest salastamisest arhiivides. See meenutab juba nõukogude aega, kus kommunistlik partei määras, mida säilitada ja mida salastada - tegelikult on olukord praegu märksa hullem - sest kõik näib sõltuvat mõningate kõrgete riigiametnike tahtest.
Palun Teid, lp.Riigikontrolör, pöörata eelpool toodud probleemidele tõsist tähelepanu.
Lugupidamisega,
Matti Ilves
VASTUS:
Lugupeetud Matti Ilves
Riigikontrolör palus Teid tänada kirja eest. See puudutab väga olulist probleemi. Riigikontrolöri korraldusel on Teie kirjas toodud info edastatud seirematerjalina meie tulemusauditi osakonna peakontrolörile, et seda saaks kasutada tööplaani koostamisel.Parimate soovidega
Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja
Pöördun Teie poole avalduse ja palvega, et laseksite kontrollida olukorda EV ministeeriumides, riigiasutustes ning arhiivides riigile oluliste dokumentide säilitamise korrast kinnipidamisega. Suuri probleeme paistab olevat ka arhiivide fondide liigse salastamisega.
2005. aastal pälvis ajakirjanduse ja üldsuse suurt tähelepanu Välisministeeriumist kaduma läinud saladokumendid, ning alles hiljuti oli suur skandaal vene kodanike viisakeelu tühistamise osas, kusjuures viisakeelu tühistamist käsitlevad dokumendid olid kuulutatud millegipärast ülisalajasteks. Need on ainult kaks näidet, mis on pälvinud suuremat tähelepanu, nüüd on aga mulle teatavaks saanud palju teisigi muretekitavaid analoogseid juhtumeid, millest tahan Teid informeerida.
Henn Põlluaas kirjutab: "Kummaline on, et Välisministeeriumi kinnitusel polevat Eestis inimesi, kes ÜRO-sse astumise protsessi mäletaks, veelgi kummalisem on, et nimetatud dokumente ja kaarte mitte kuskilt ei leita. Ühe endise Välisministeeriumi ametniku sõnul koostatakse kõik dokumendid kolmes eksemplaris ja arhiveeritakse. Kuidas on võimalik, et arhiividest on kadunud niivõrd olulised paberid ja asjaosalisi on tabanud seletamatu mälukaotus?
Vähe sellest, et merepiiri vähendamisest ei nähtud mingit kasu, leiti, et see kahjustab otseselt Eesti riigi huve. Riigikogu liige Igor Gräzin , kes esitas 2007. aastal kevadel Riigikogu menetlusse eelnõu taastada Eesti seaduslik merepiir, kinnitas käsoleva raamatu autorile, et valitsuse ja välisministeeriumi protokollid, mis käsitlesid kirjeldatud merepiiri äraandmisprotsessi arutelusid ja otsuseid, olevat arhiividest salapärasel kombel kadunud.
Dokumentide kadumised arhiividest ja riigiametitest ei ole mitte üksikjuhtumid vaid pigem reegel. 18.12.1991 sõlmis Savisaare valitsus nn. Vare-Šironini leppe, mis andis KGB andeks nende mineviku ja lubas neil Eestisse jääda. Vastutasuks saadi mõningaid arhiivitoimikuid ja eritehnikat. Kui järgmine valitsus, tuginedes välismaalaste seadusele, soovis lõpetada endistest KGB töötajatest mittekodanike elamisload, selgus, et Tallinna jäänud lepingu eksemplarid olid 1992. aastal valitsuse vahetudes Riigikanseleist kadunud."
Tarmo Vahter kirjutas Eesti Ekspressis oma avastusest, et riigiasutused hävitavad hulga viimase 15 aasta olulisi dokumente, olgu tegemist siis Lennart Meri või Siim Kallase paberitega. "Peaaegu kõigi tähtsamate Eesti riigiasutuse arhiivides toimub holokaust, mille käigus hävitatakse hunnikute viisi huvitavaid dokumente," kinnitas Vahter.
Rahvusarhiivis kehtestati 11.04.2005 säilitatavatele dokumentidele piiratud juurdepääsu eeskiri, mille tulemusega keelati paljudele dokumentidele juurdepääs, põhjendades seda "isikuandmete puutumatusege".
Salastamisega on mindud terve mõistusega vastuollu - nii näiteks on keelatud Franz Krulli masinatehase palgalehed, Ernst Jaaksoni juhitud New Yorgi Eesti peakonsulaadi fond, Jüri Lina intervjuud ja Tiit Madissoni artiklid. Samuti Konstatin Pätsi puudutavad ajaleheväljavõtted, Johannes Laidoneri aumärkide loetelu ja juunikommunistide käsud jne. See teeb pea võimatuks kunagiste ja tänaste poliitikute tegevuse ja Eesti lähiajaloo uurimise.
Leian, on toodud juba küllalt näiteid, et teha järeldus riigile oluliste dokumentide säilitamise korra praktilisest puudumisest ja samas ka liigsest salastamisest arhiivides. See meenutab juba nõukogude aega, kus kommunistlik partei määras, mida säilitada ja mida salastada - tegelikult on olukord praegu märksa hullem - sest kõik näib sõltuvat mõningate kõrgete riigiametnike tahtest.
Palun Teid, lp.Riigikontrolör, pöörata eelpool toodud probleemidele tõsist tähelepanu.
Lugupidamisega,
Matti Ilves
VASTUS:
Lugupeetud Matti Ilves
Riigikontrolör palus Teid tänada kirja eest. See puudutab väga olulist probleemi. Riigikontrolöri korraldusel on Teie kirjas toodud info edastatud seirematerjalina meie tulemusauditi osakonna peakontrolörile, et seda saaks kasutada tööplaani koostamisel.Parimate soovidega
Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja
0 kommentaari:
Postita kommentaar