ERSP KODULEHELT

ERSP.EE TOIMETUS SOOVITAB


(29.11.2010) Päevavideo: “Siis kui rahvused surevad”. Vaadake ja mõelge. Kas ei ole juba hilja ja kes seisavad multikultuuristamise taga?  http://www.youtube.com/watch?v=iTLB3wFM9nU




EUROMÜÜT MÕRANEB


(29.11.2010) Euroraha ei ole Saksamaale loodetud eeliseid toonud. Võrreldes Rootsi või Šveitsiga on ka paremaid teid.

Kuid avalik arvamus väidab, et Saksamaa saab eurost siiski kasu. Kuieksisteeriks Saksa mark, siis oleks see sedavõrd tugev, et saksa eksportijatel oleks sellega probleeme. Näiteks Itaalial oleks omaodava valuutaga maailmaturul selged eelised. Tugev Saksa mark aga oleks hoopiski takistuseks.

Lõppkokkuvõttes olevat euro margast kasulikum, olenemata sellest, et Saksamaa peab ühisraha heaks pidevalt abipakettidesse maksma.Olenemata kõikidest euro päästerõngastest olevat Saksamaa euroala suurim kasulõikaja.

On see õige või mitte? Investoritel on ammugi põhjust seda küsida. Sel aastal on euroala börsid kehvasti edenenud: halvemini, kui teisedturud Euroopas ja maailmas. 20 finantsiliselt kehvema riigi pingereason kuus euroala liikmesriiki.

Analüüs näitab, et euro ei ole elanikkonnale toonud eeliseid, mida 1990-ndatel aastatel propageeriti. Pigem on see rahaliit, mis kutsub üles suurema üldsuse kulul üha enam võlgu võtma.

Paljud eurotsooni riigid on elanud suurema üldsuse kulul.Europooldajate argument oli, et suurem valuutatsoon toob ainulteeliseid. Hindade läbipaistvus, planeeritavad kaubandussuhted,valuutavahetuse kadumine - kõik see pidi kaasa tooma suuremamajanduskasvu. Paraku on aga reaalsus hoopis teistsugune, nimelt oneuroala väliste riikide näitajad oluliselt paremad kui selleliikmetel, nii majanduskasvu, börsikasu kui võlgade suhtes.

Alates euro kehtestamisest 1997. aastal on EuroStoxx 50 56% tõusnud.Aastas on see 3,2 % - arvestades vahepealseid suuri kursikõikumisi onsee kesine tulemus. Swiss Market Index seevastu on 172 % tõusnud,aastas 7,5%. Rootsi OMX on koguni tõusnud 234%. Saksa aktsiaindeks on seevastu aastas kasvanud 6,2 % ja itaalia MIB hoopis -1,4%.

Ka majanduskasvu suhtes on euroala ja mitteeuroala näitajad üpris erinevad. Rootsi, kes lükkas euro tagasi, majandus on 1997. aastast keskmiselt 2,5% kasvanud. Norra, kes ei ole EL liige majandus kasvas 2,5%. Valuutaliidu suurim riik Saksamaa saavutas seevastu 1,3% ja
Itaalia 0,8%.

Euroala riikide võlad on niisamuti jõudsalt kasvamas ning vastupidiselt Maastrichti leppele on Saksamaa täna de facto vastutav teiste euroriikide võlgade eest. Eurost kasusaamise müüti paraku majanduslikud näitajad ei toeta.

Võlgade kasv:http://www.welt.de/multimedia/archive/01264/WamS_Grafiken_Euro_1264307z.jpg



Welt Online, 28. november 2010 http://www.welt.de/wirtschaft/article11265500/Der-Mythos-von-den-Vorteil en-des-Euro-broeckelt.html