LUGEMISELAMUS
M.I.
Henn Põlluaas: "Eesti-Vene piirileping. Ära andmine või äraandmine?", 2010.
Väga oluline on minevikku ikka ja jälle meenutada, võidelda tahtmatu ja tahtliku unustusega, sest lühike mälu annab asjaosalistele teenimatult puhta südametunnistuse. Mäletamine on ainus usaldatav teejuht tulevikku. Mäletamine on seetõttu kohustus.
Enn Sarv, õigusteadlane
__________________
Alates läbirääkimiste algusest 1992. aastal on sellele osaks saanud terav tähelepanu ja kriitika, mida on põhjustanud tänaseni kehtiva Tartu rahulepingu olemasolu ning informatsiooni puudus läbirääkimiste käigu ja eesmärkide suhtes. Kuigi piirileping kuulutati põhimõtteliselt valmisolevaks juba 1996. aastal ning parafeeriti 1999. aastal, ei avalikustatud lepingu sisu pea kümne aasta jooksul.
Uue, lõplikult vormistatud Eesti-Vene piirilepinguga oli võimalik tutvuda alles peale selle allkirjastamist Moskvas 18. mail 2005. Selgus, et aastaid toimunud läbirääkimisprotsessi võib ainult suurte mööndustega nimetada läbirääkimisteks, sest lepingu lõppteksti ei jäänud mitte ühtegi Eesti-poolset tingimust.
__________________
Valdav enamik piiriläbirääkiniste dokumente: valitsusistungite-, komisjonide-, läbirääkimiste protokollid, otsused, lühikokkuvõtted jne. on endiselt salastatud ning avalikustamisele ei kuulu. Ka valitsuse istungite lindistused on uuriatele kättesaamatud. Laiem üldsus oli ja on tuttav episoodiliste infokillukeste ja peamiselt järeleandmisi ja territoriaalseid loovutusi õigustavate avaldustega, mida on ajakirjanduse vahendusel edastatud, mõjutamaks avalikku arvamust uue piirilepingu sõlmimisele soodsamas suunas.
__________________
Lahkudes 1945. aasta suvel peaministri kohalt ütles Churchill: "Ma ei karda ajaloo otsust - kavatsen selle ise kirja panna." 1957. aastal kirjutas ta:"Tõde on niivõrd väärtuslik, et teda peab saatma valede eskort." Kahjuks võetakse ka meie poliitikas temast nii mõnigi kord eeskuju ja meile antav informatsioon osutub lähemal uurimisel hoopis desinformatsiooniks.
__________________
Uue piirilepingu sõlmimisega viis valitsus ja riigikogu lõpule selle, mille Stalin 1944-ndal aastal Eesti piire muutes alustas. Lahtiseid ja vaidlusaluseid alasid ja piiriküsimusi ning sõlmimata lepinguid Venemaaga on enam kui kümnel riigil, kaasa arvatud USA (merepiiri leping Beringi väinas), kuid Eesti oli pretsedenditult esimene maa Euroopas ja ilmselt terves maailmas, kes II Maailmasõja järgselt, rahu ajal, loobus vabatahtlikult, ilma relvaähvarduseta, kõigist oma õigustest, osast riigi territooriumist ning soovis seadustada Stalini poolt vägivaldselt muudetud piirid.
__________________
Tolleste riigijuhtide kindlameelsust kinnitab ka eitav vastus, mis anti Briti valitsusele pärast seda, kui neilt oli saadud noot, milles öeldi: "Briti Majesteedi Valitsus palub, et Eesti Valitsus ei astuks mingeid samme rahu suhtes enamlastega. Briti Majesteedi Valitsus kahetseks iga sellist sammu ja loodab, et Eesti Valitsus nagu senini ajab oma poliitikat kui osa liitlasriikidega kooskõlastatud plaanist." Diplomaatilisest vormist tavakeelde tõlgituna oli tegu väga tõsise hoiatusega - kindlasti kümneid kordi tõsisema kui mõne praegu läänest tulnud sõbraliku soovitusega. Kuid siis toimiti iseseisvale riigile omase au ja väärikusega, kirjutas Harri Kiviloo ("Viisteist aastat vabadust"), avaldades imestust, kuhu on nüüd kadunud tollased aated ja hoolivus oma maa ja rahva saatuse üle.
__________________
Vene kommunistlik režiim oli kohe pärast II maailmasõja lõppu mitteametlikult välja töötanud mitu projekti Balti rahvaste täielikuks hävitamiseks ja russifitseerimiseks juba järgneva kahe-kolme aastakümne jooksul. Nende kavatsuste seas kõige kaugemal idas asuva Latgale provintsi eraldamine ülejäänud Lätist, Läti ja Leedu Vabariikide
liitmine ühendatud Vabariigiks ning Eesti liitmine Leningradi oblastiga.
__________________
Vallutatud aladel teostasid venelased toorest vägivalda, tapsid, põletasid ja vägistasid. Petsesi eestlast kurb saatus (vägistatud naite laibad vedelesid rentslites, eestlasi poodi laternapostide külge jne.) põhjustas paanika tervel maal. Tekkisid pikad põgenikekolonnid, kelle ainsaks eesmärgiks oli pääseda venelaste kätte sattumast.
__________________
Selle asemel, et vähese vaevaga taastada juba eksisteeriva Rahvasteliidu autoriteet uues maailmapoliitilises situatsioonis, loodi liitlasriikide ettepanekul hoopis uus organisatsioon. Üheks oluliseks põhjuseks, millest eelistatakse vaikida, oli tõenäoliselt asjaolu, et Venemaa poolt okubeeritud Balti riigid, Ida-Euroopa maad ja soome olid siiamaani de jure Rahvasteliidu täieõiguslikud liikmed, kuid lääneriikide liitlane NSV Liit oli Soome ründamise pärast kui agressor ühendusest välja heidetud. Raske olnuks maailma üldsusele selgitada vajadusest Balti riike ja Soomet selle organisatsiooni nimekirjast kustutada ja Venemaa asemele võtta. ÜRO loomisega välditi piinliku olukorra tekkimist ja lasti osadel riikidel (Baltimaadel) vastuväideteta maailmakaartilt lihtsalt ära haihtuda ning Soomel vaese sugulasena ÜRO ukse taha aastateks ootama jääda. Selline käik tähendas juba ÜRO asutamisest peale viimase tegevusega kaasnevat kahepalgelisust.
__________________
Viis maailma suurriiki said organisatsioonis võrdsemateks kui teised ja see oli ja on juba väga suur erinevus ÜRO eelkäijast, demokraatlikust Rahvasteliidust, mis oli üles ehitatud kõikide riikide võrdsuse printsiibil. Need tänapäevani võrdsematest võrdsemad on USA, Inglismaa, Prantsusmaa, Hiina ja Venemaa, Julgeolekunõukogu alalised liikmed, kellel on kõigis küsimustes tingimusteta vetoõigus. Ühtegi otsust ei saa langetada, kui keegi viiest liikmest on vastu. Praktikas on see viinud selleni, et võrdsematest võrdsemad võivad ise täiesti takistamatult
seadust rikkuda, ilma, et keegi neid korrale saaks kutsuda. Kogu paljukiidetud kollektiivne julgeolek mandus seetõttu vaid huvisfääride jagamiseks ja lõpututeks kemplustes ÜRO jututoas. Suurriikide koostööorganina jäi ÜRO üsna lootusetult kõrvale ning Balti riikide küsimus seda foorumit ei huvitanud.
__________________
Üks asi on aga kindel - vähemalt eestlaste hävitamise soovi sakslastel, vastupidiselt venelastele, ei olnud. Saksa Rassi ja Asustamise Peaamet oli jõudnud seisukohale, et eestlased kuuluvad põhja rassi, on arvatavasti germaani hõimud ja kuuluvad nn. väärtuslike rahvaste hulka.
__________________
Nimelt sai Dr.Peter Kleist endine Idaalalade Riigiministeeriumi, tollane Väliministeeriumi töötaja, Ribbentropilt septembris 1944 ülesande koostada iseseisvuse statuut Eesti ja Läti jaoks. Saksa Välisministeerium tegi 24.02.1945 ametliku teadaande, et Balti riikide iseseisvuse tunnustamine on alati olnud Saksamaa välispoliitika sihtjooneks ning H.Himmler toetas ettepanekut luua Waffen-SS´i teenistuses olevatele eestlestele toetudes valitsus ja kuulutada välja Eesti iseseisvus.
__________________
Kõige pisemadki asjad leitakse üles, kõik mis varjul, tuleb varem või hiljem päevavalgele. Kui püütakse takistada varju väljailmumist, siis varem või hiljem paistab see praost.
Kong Fuzi
__________________
Kanadas elav ajaloouurija Boris Tsenov väitis oma 2001. aastal avaldatud raamatus "Eesti rahva lühiajalugu", et Eesti olevat ÜRO ja EN-ga ühinemiseks esitanud mitte Eesti Vabariigi seaduslikke piire ja territooriumi kirjeldavad andmed, vaid hoopiski stalinliku ENSV omad.
Tsiteerin: "Vene Föderatsiooni ametnik Nikolai Medvedjev sõnas kohtumisel Eesti Vabariigi esindaja Enn Leissoniga Moskvas 28. novembril 1994, et Vene pool märgib piiri maha täpselt nende kaartide järgi, mis EV valitsus esitas oma territooriumi kohta ÜRO-sse astumisel ja Euroopa Nõukogu liikmeks saamisel. -----
Kuidas on võimalik, et Eesti esitas ÜRO-sse ja Euroopa Nõukokku astumiseks ebaseadusliku ENSV territooriumi kirjelduse, kui kõik stalinlikud piirimuudatused olid õigustühiseks kuulutatud ning ainsaks Eesti Vabariigi piiriks oli ja on kinnitatud Tartu Rahu piir? Pole võimalik, et liitumisavalduse koostanud ametnikud või need allkirjastanud kõrged riigitegelased seda ei teadnud.-----
Kummaline on, et Välisministeeriumi kinnitusel polevat Eestis inimesi, kes ÜRO-sse astumise protsessi mäletaks, veelgi kummalisem on, et nimetatud dokumente ja kaarte mitte kuskilt ei leita. Ühe endise Välisministeeriumi ametniku sõnul koostatakse kõik dokumendid kolmes eksemplaris ja arhiveeritakse. Kuidas on võimalik, et arhiividest on kadunud niivõrd olulised paberid ja asjaosalisi on tabanud seletamatu mälukaotus?
__________________
Minu palvel saatis Harri Kiviloo 02.09.2008 ÜRO-sse järelpärimise, milles palus uurimistöö tarbeks edastada Eesti ÜRO liitumisavaldusega koos esitatud kaartid ja muud dokumendid või osutada internetiaadressile, kus need oleks kättesaadavad. Vastus saabus operatiivselt juba samal päeval:
Andmed mida otsite, pole kättesaadavad internetis ega avaldatud üldsusele. ÜRO regulatsioonid määravad, et arhiveeritud dokumendid suletakse avalikkusele 20 aastaks. Seega dokumendid, mida te otsite, ei ole kättesaadavad enne 2011. aasta lõppemist.
Remi Dubuisson, Teabekorralduse talituse asejuhataja, ÜRO Arhiivide ja dokumentide korralduse osakond.
__________________
Kuigi Eesti Vabariik lähtus ametlikult Tartu rahulepingu piiride taastamisest, leidus, nagu näha, kõrgetel positsioonidel olevaid isikuid, kes tegutsesid kulisside taga selle vastu. Andres Tarand, Tiit Vähi, Siim Kallas, Mart Siiman, Urmas Paet ja teised poliitikud tegid Tartu rahulepingujärsetest piiridest omavoliliselt (ilma Riigikogu volituseta) loobudes hiljem sedasama juba avalikult. Eesti Kongressi, Ülemnõukogu ja Riigikogu otsuseid, Riigipiiri seadust ega Põhiseaduse sätteid ei ole muuseas tänaseni tühistatud ega muudetud.
Eelpool toodu taustal on selge, miks oli piirileping vaja ülikiiresti ära ratifitseerida Riigikogu puhkuse aial ja erakorralisel istungil. Persident Rüütel kinnitas piirilepingu ratifitseerimisseaduse koheselt ära, hoolimata rahva vastuseisust ning Riigikohus lükkas kõik protestihagid neid käsitlemata tagasi. Töö kiire ja korralik, Kaini märki otsa eest nii kerge maha pühkida ei ole.
__________________
"Kui rahvas on lasknud vaikides röövida endalt kasvõi ruutmeetri maad, on ta alla kirjutanud oma surmaotsusele..."
Marssal Carl Gustav Mannerheim
__________________
Vähe sellest, et merepiiri vähendamisest ei nähtud mingit kasu, leiti, et see kahjustab otseselt Eesti riigi huve. Riigikogu liige Igor Gräzin , kes esitas 2007. aastal kevadel Riigikogu menetlusse eelnõu taastada Eesti seaduslik merepiir, kinnitas käsoleva raamatu autorile, et valitsuse ja välisministeeriumi protokollid, mis käsitlesid kirjeldatud merepiiri äraandmisprotsessi arutelusid ja otsuseid, olevat arhiividest salapärasel komgel kadunud.
Dokumentide kadumised arhiividest ja riigiametitest ei ole mitte üksikjuhtumid vaid pigem reegel. 18.12.1991 sõlmis Savisaare valitsus nn. Vare-Šironini leppe, mis andis KGB andeks nende mineviku ja lubas neil Eestisse jääda. Vastutasuks saadi mõningaid arhiivitoimikuid ja eritehnikat. Kui järgmine valitsus, tuginedes välismaalaste seadusele, soovis lõpetada endistest KGB töötajatest mittekodanike elamisload, selgus, et Tallinna jäänud lepingu eksemplarid olid 1992. aastal valitsuse vahetudes Riigikanseleist kadunud.
__________________
Tarmo Vahter kirjutas Eesti Ekspressis oma avastusest, et riigiasutused hävitavad hulga viimase 15 aasta olulisi dokumente, olgu tegemist siis Lennart Meri või Siim Kallase paberitega. "Peaaegu kõigi tähtsamate Eesti riigiasutuse arhiivides toimub holokaust, mille käigus hävitatakse hunnikute viisi huvitavaid dokumente," kinnitas Vahter.-----
Rahvusarhiivis kehtestati 11.04.2005 säilitatavatele dokumentidele piiratud juurdepääsu eeskiri, mille tulemusega keelati paljudele dokumentidele juurdepääs, põhjendades seda "isikuandmete puutumatusege".-----
Salastamisega on mindud terve mõistusega vastuollu - nii näiteks on keelatud Franz Krulli masinatehase palgalehed, Ernst Jaaksoni juhitud New Yorgi Eesti peakonsulaadi fond, Jüri Lina intervjuud ja Tiit Madissoni artiklid. Samuti Konstatin Pätsi puudutavad ajaleheväljavõtted, Johannes Laidoneri aumärkide loetelu ja juunikommunistide käsud jne. See teeb pea võimatuks kunagiste ja tänaste poliitikute tegevuse ja Eesti lähiajaloo uurimise.
__________________
Veel üks Eestis arusaamatutel põhjustel mahavaikitud asjaolu, mis toetab Eestit ja eesti kodanikke oma õiguste eest seismisel on ÜRO Inimõiguste Kaitse ja Arendamise alamkomisjoni poolt 11.08.2005 Šveitsis heaks kiidatud uus globaalse tähtsusega rahvusvahelini norm - nn. Pinheiro printsiip (Resolutsioon 2005/21): "United Nations Principles on Housing and Properti Restitution for Refugees and Dicplaced Persons" ehk "ÜRO põhimõtted pagulaste ja küüditatude eluasemete ja omandi kohta".
Pinheiro printsiip (Brasiilia professor Phinheiro oli dokumendi autor) on lihtne. Iga riik (k.a.Venemaa) peab võimaldama kõigile põgenikele ja küüditatutele ning nende järeltuliatele oma kodudesse naasmise ning tagastama neile ükskõik mis põhjustel äravõetud omandi - maad, kinnisvara, võimaslusel ka vallasvara jne. Mingeid lisatingimusi ei tohi seada. Seda ei või takistada ka riigi pärandiseadused. Juhulkui tagastamine ei ole tõesti võimalik, tuleb omand täies mahus kompenseerida. ÜRO põhimõtted soosivad aga siiski inimeste tagasitulekut ja omandi tagastamist.
Samad õigused on kõigil põgenikel, küüditatutel ja nende järeltulijatel, sõltumata sellest, kas nad siirdusid mujale ise. Seda isegi juhul kui nad isegi ei vasta põgeniku või küüditatu definitsioonile. Tähtis on see, et nad on meelevaldselt kistud eemale või sunnitud lahkuma oma kodudest, maadest ja püsivast elukohast. Ajaliselt ei ole resulutsioon millegiga piiratud. Omandiõigus on püha ja säilib läbi aegade muutumatult, seda kinnitab ka ÜRO Inimõiguste Deklaratsioon.
Eestile kuuluvate Petserimaa ja Narva taguste alade elanikud käivad resulutsiooni alla. Venemaa on kohustatud tegema kõik, et tagastada okupeeritud ja annekteeritud aladel asuv omand nende õigetele ja seaduslikele omanikele. Enda vara peaksid tagasi nõudma kõik inimesed, keda antud teema puudutab ning selles peab neid igati aitama Eesti riik.
___________________
Propaganda peamine mõjujõud on see, et osa sellest filtreerub inimeste teadvusesse. Lääne ininesed, kes on harjunud avalikku sõnasse teatud, kohati pimeda usaldusega suhtuhtuma, ei suuda mõista, et propadanda võib algusest lõpuni koosneda valedest.
Seetõttu ei ole tänapäeva infosõjas vaikimine ja vaenlase vaenulikele rünnakutele mittevastamine mitte väärikas, uhke ja üllas moraalne üleolek temast, nagu meile väidetakse ja millest on tehtud Eesti ametlik käitumisstrateegia, vaid alistumine ja kaotus. Mitte lihtsalt relvade langetamine, vaid nende andmine vaenlase kätte. Tekkinud vaikuse vaakumi täidab vastane silmapilkselt oma informatsiooni ja oma propagandaga ning levinud valet ünberlükata on juba oluliselt raskem kui tõde levitada. Valefaktide, demagoogia ja laimu kvantiteet läheb varem või hiljem üle kvaliteediks, see on ainult aja küsimus, ehk kui valet piisavalt kaua korrata, muutub see kuulaja jaoks tõeks. Eriti kui see kelle vastu infosõda peetakse, valet ja demagoogiat ümber ei lükka. Vaikimine on nõusolek - seda teadsid meie esivanemad juba ammu.
___________________
Mõnevõrra muulasi lahkus küll peale NSV Liidu lagunemist, kuid perekondade ühinenise ja äriks muudetud abiellumiste sildi all jätkub peatumatu venelaste sissevool - tuhandeid inimesi aastas. Kirde-Eestis ei ole eestlaste olukord paranenud - nad on sunnitud rääkima ja igapäevaseid asju ajama endiselt vene keeles. Põlisrahvas on omaenese kodumaal ja riigis diskrimineeritud.
___________________
13.01.1992 teatas Vene Föderatsioon ametlikult, et ta on endise NSV Liidu õiguslikult identne järglasriik.-----
Seega on olemas igati seaduslik ja õiguslik alus nõuda Vene Föderatsioonilt kõikide NSV Liidu poolt Eestile ning teistele riikidele okubeerimise ja annekteerimise, massirepressioonide ja genotsiidi eest tekitatud kahjude korvamist.
___________________
Venemaa ei ole ratifitseerinud Espoo Konventsiooni, seega ei võta Vene riik Gaspromi enamusaktsionärina endale mingit vastutust Nord Streami gaasijuhtme avarii või mõne muu keskkonna kahju korral.Venemaa ei ole ainsa Läänemereriigina teinud õieti midagi selleks, et panna piir tema edasisele reostumisele.
___________________
Nüüd näeme, mis tuli "nagu iseenesest" - endiste okupatsiooniegsete tegelaste edasivalitesmine ja endiste valede siirdumine praegusele põlvkonnale.
See selgitab, miks alates taasiseseisvumisest on meie riigijuhtide tegevust tihti raske mõista ja seletada Eesti huvide eest seismisega.Sellega ei lähe kokku Eesti poolt pikki aastaid tehtud ühepoolsed, Venemaale meelepärased järeleandmised: vstu Eesti rahva riigi tahet sissetoodud venelaste staatuse määramine ja nende siiajätmine (meenutagem kasvõi Prantsusmaa ja Suurbritannia kobanike kolooniatest repatrieerumist); keele- ja kodakonsusseaduse nõuete jätkuv lahjendamine, miljardiväärtuses õigeusu kiriku kinnisvarade ja maade Moskvale kinkimine, Eestile kuulunud ja ainult tänu sellele säilinud Petseri kloostri ülihinnalinaliste vanade raamatute kogu Venemaale andmine, Tartu rahulepingujärgsest Eesti territooriumist ja senisest merepiirist loobumine; vene vägede väljaviimise ehk juulilepingute sõlmimine, mis päädis kahekümne tuhande okupatsioonisõduri sh. peaegu kahe tuhande KGB ja GRU ohvitseri siiajätmise koos perekondadega; mõttetu kõigega leppimine ja viletsaima Euroopa Liidugaliitumislepingu sõlmimine; nõustumine allutade Eesti Vabariigi põhiseadus Euroopa Liidu omale ehk Lissaboni leppele ja anda pea kõigis olulistes valdkondades täielik otsustusõigus Brüsselile; omavalitsustasandil valimis- ja kandideerimisõiguse andmine kõigile siinviibivatele mittekodanikele ehk väilsmaalastele; valitsuse poolt koostatud integratsiooni - ehk sisuliselt uusvenestusprogramm, millega kehtestatakse hiilivalt kakskeelsus; Kodakonsuse lihtsustatud jagamine nn. kodakonsuseta isikutele (rahvusvahelise seaduse järgi de fakto Venemaa kodanikele) hoolimata nende meelsusest ja lojaalsusest, millega vähendatakse eestlaste enda otsustusõigust omaenda kodumaal; jne. Kaiteväe ja Kaitseliidu ehk Eesti kaitsevõime arendamisele kodaratesse loobitud lugematutest kaigastest ei hakka siinkohal rääkimagi.
___________________
Võiks meenutada KGB kindrali Rein Sillari vastust Sirje Endre intervjuuküsimusele, miks KGB toimikuid Eestile ei loovutatud, Eestile oleks veid toimikuid vaja muidu pääsevad kagebeelased võimule. Sillar vastas avameelselt: milleks teile toimikud, nad on juba võimul(sic!).
___________________
Tartu rahuleping on võetud ÜRO kehtivate rahvusvaheliste lepingute registrisse nr. 11LTS29 all ning seda ei ole kunagi ametlikult tühistatud ega kehtetuks tunnistatud.
___________________
Piirilepingus Tartu Rahule viitamiseks loobumise seletuseks tuldi valitsusringkondade poolt välja väitega, et tegemist olevat vaid tehnilise leppega mis muudab vaid piire puudutavat osa. Nii lihtne see tegelikult ei ole - uue piirilepingu jõustumine tähendaks Tartu rahulepingu tühistamist, loobumist selles sätestatud piiridest ja Venemaa lubadusest tunnustada igaveseks Eesti iseseisvust.
___________________
Kui, ükskõik millisel põhjusel, hakatakse mingis ühiskonnaelu valdkonnas, näiteks poliitikas, märgatavalt kalduma kõrvale moraalinormidest, järgneb sellele nagu öö päevale, et need normid hakkavad järjest lagunema igal pool mujal...
Margaret Halsey (1910-1997) Briti kirjanik
___________________
Peaaegu hävitatud on ühendav idee, mis rahvast liidaks ja edasi viiks. Eesti riik ja rahvas on muudetud paljude meelest milleksi tühiseks ja lausa mõttetukski. Tulevik olevat ju multikultuursuses ja globaalses ühisperes ehk ainult majanduskasvule orjenteeritud tegevuses, mitte eestluse hoidmises ja arengus. Kuhu selline mudel viib on näha.
0 kommentaari:
Postita kommentaar