ALDO ROOMERE ARTIKKEL ERSP KODULEHELT

                      
UUDISED, VÄGIVALD JA VAIMU VÄGISTAMINE  


(03.11.2010) Seda, et uudised aina kollasemaks ja mõttetumaks muutuvad, ei pane enamus inimestest enam tähelegi. Sügis laseb enne talve tulekut kuuldavale viimased haledad korinad, vastavalt ilmale on kuumim uudis järjekordselt ootamatu lumeuputus või teede lauslibedus, keegi põleb jälle koos oma madratsiga, täiendab uppujate rekordrodu või sõidab end koos sõpradega purjuspäi surnuks. Tavaline Eesti elu.

Üks "uudis" aga on viimastel päevadel mind kummitama jäänud - nimelt Kanal 2-e Reporteri imetlustvääriv kummardus inglise pagarite töösaavutustele, kus tutvustati suurepäraseid hõrgutisi õudsetele maiasmokkadele. Eriti kauniks osutus hiigelkook nimega "Tapetud prostituut" - kõri kenasti läbi lõigatud, tissid sama kenasti kikkis ja soolikad rõõmsalt kõhust välja vingerdamas. Selle hõrgu kunstiteose hind ka vastav - veidi rohkem, kui 10 000 krooni! Kuid mõeldud oli ka vaestele õudgurmaanidele - verest nõretavaid äraraiutud šokolaadisõrmekesi saab nautida vaid 100 krooni eest tükk! Head isu!

Tegin kord puhtisiklikust uudishimust aetuna eksperimendi - kusagil kella 1 paiku päeval hakkasin telekapuldiga mängima, soovides teada, mitu korda pean nupule vajutama, et näha mõnd vägivaldset stseeni. Mingid läbinüpeldatud seksiorjad sain keldrist kätte juba teise klõpsuga! Oli vist TV-3, kui õigesti mäletan. Mõne klõpsu järel sain pihta hirmsale katastroofile ja maavärinale, kus laipu jagus kuhjaga. Siis mingi krimifilm peksu ja kõrilõikamisega, dokfilm sadistlikest sarimõrvaritest, muusikavideo, kus verd lendas ämbritega. Kümnest minutist piisas täiesti, et asuda raadiot kuulama, nagu tavaliselt päeval teen. Veidi peale kümmet õhtul kordasin eksperimenti, kedrates seekord läbi kogu mu telekast saadaoleva kanalitejoru ja veendusin, et vägivallapuuduses meie suur jumal telemeedia küll ei vaevle. Kas tõesti tavakodanikust televaataja himustab vaid vägivalda? Veelgi hirmutavam on mõelda lastele, kellele ettesöödetavad arvuti- ja videomängud koosnevad pea sajaprotsendiliselt vägivallast.

Massimeeleavaldused Euroopas, õigemini öeldes massiline märatsemine, kõige ettejuhtuva lõhkumine ja hävitamine peamiselt hullunud noorukitest koosnevate hiigeljõukude poolt on muutunud lausa elunormiks. Prantsusmaal ja Kreekas toimunu ju veel värskelt meeles, ega me Tallinna lagastamist ja lõhkumist samuti veel unustanud pole.  Integratsioon, vendlus, võrdsus, vabadus ja kõik need teised kaunid sõnad! Euroopa valitsejad, maailma valitsejad ning meie omad tillukesed vasallkupjad, kiltrid ja aidamehed ehitavad üheskoos hiigelsuurt politseimonstrumit, kus iga truualamliku orja iga sõna, samm ja liigutus peab neile näha või vähemalt kuulda olema. Trahvid, karistused ja kuriteod arvestatakse juba riigieelarvesse sisse, sest vägivald on elunorm ja karistamine riigi püha kohus ning ülesanne. Alamad, nurjatud, ju nurisevad, tahavad palka saada, süüa pealekauba, ja siis, nad raisad, tahavad veel tsirkust ka! Seda tsirkust jagabki meile nii lahkelt kogu klatšist, seksist, verest ja mõrvadest läbiimbunud meedia, ülistades samal ajal meie kangelaslike sõjameeste üllast võitlust Afganistanis, Iraagis või mistahes maailma paigas, kuhu me NATO esimese käsu peale oma vemmeldavat verd valama tõttame.

Valetad, reo, kuulen juba protestihääli. Aga "Tantsud tähtedega", "Eesti talent" ja kõik need teised ilusad saated? Aga mind ei tõmba miski väega neid liputajatest poliitmannekeene vaatama, niigi trügivad juba igast august suvalisse kohta sisse, talendisaade on aga üks väga hale paroodia X-Factorist, kuhu trügib hulganisti neidki, kes peaksid pigem psühhiaatri ukse taga vastuvõtujärjekorras seisma. Selliste ullikeste saatesse lubamine on samuti vägivald. Selline uut tüüpi ekraanivägivald, kus inimene suure rahaga saatesse meelitatakse, teda seal suuremal või vähemal määral lollitatakse või lausa mõnitatakse, on neisse Ameerikast tulvavatesse saateformaatidesse juba sisse kirjutatud. Geniaalne - tahad tsirkust - palun, tee seda meile ise! Need saated teenivad reklaami pealt metsikuid kasumeid, sest vägivald on lahe, ja isegi veri ei pea lendama!

Niisiis on vägivallal kaasaegsete maailmavalitsejate toidulaual kindel ja juhtiv roll - inimene, kui äärmuslikult vägivaldne kiskja, ongi just selline, see on loomulik, igati aktsepteeritav ja jätkusuutlik käitumine. Selle käitumise rakendamine sõjas suvalises kohas ja suvalise rahva kallal on kangelstegu, sest meie sõda on püha ja kindlustab demokraatia kogu maailmas. Selle käitumise rakendamine riigi vastu, olgugi, et see riik sind ründab ja sinu rahvast massiliselt tapab, on aga terrorism. Terroristid tuleb loomulikult hävitada! Gott mit Uns! Nii lihtne see ongi!

Aldo Roomere
__________________
See on kõik EL-us juurutatava moraalitu liberaaldemokraatia tagajärg ja hullemaks veel läheb, selles võite kindlad olla.