RAHVUSLANE

Rahvuslane

laupäev, 28. jaanuar 2012

435 aastat venelaste teisest edutust Tallinna piiramisest

  On aasta 1577.
Aastavahetus tõi lootusi uuele ja edukale aastale ning selle uue aasta esimene kuu hakkas oma viimast poolt näitama. Ja siis saabusid Rävalamaa suurima linna Rävala (mis ka Liivimaa suurimate linnade hulka kuulus) alla suured vene väed, sest käimas oli Liivi sõda, mida Moskva pidas Liivi konföderatsiooni allutamise nimel.

Rävala alla saabumisel oli oma lihtne ja konkreetne siht - lõpuks see kindluslinn vallutada. Eelmine piiramine, mis 1570 aastal toimus, oli ebaõnnestunud. Siis kasutasid venelased kavalat taktikat - Reweli piiramist juhtis tookord 25 000 mehelise väe eesotsas seisev ning Moskva suurvürstile truudust vandunud Liivimaa kuningas Magnus.

Ajalooürikutes märgitakse, et uuele piiramisele saabunud vene vallutusvägede suurus oli tolle aja mõistes märkimisväärne - ligi 50 000 meest. Sedakorda ei usaldanud tsaar Ivan Julm oma vasalle vaid saatis väe, mis poole suurem oli ning mida ta enda feodaalid juhtisid. Rävala1 (Rewel) piiramist alustasid vene väed vürstde Feodor Mstislavski ja Ivan Šeremetev-Koltsovi juhtimisel.

Tallinna kaitsesid omakorda linnakodanikud ning Rootsi väed, eesotsas väejuht Henrik Klasson Horn'iga. Horn juhtis linna kaitset koos oma poja Karl Henriksson Horn'iga.

Ka seekord ei õnnestunud venelastel linnale suuremat kahju teha, kuigi linna ümbrus laastati põhjalikult, sealhulgas hävitati ka Pirita klooster. Märtsis, kui piiramist juhtinud Vene väepealik surma sai, pakkisid venelased oma väelaagri kokku ning lahkusid linna alt. Piiramistegevus lõppes 13. märtsil.

Nii linna piiramise ajal kui ka teistel aegadel valmistas vene vägedele suurt meelehärmi Reweli käsitöölistest koosnev väesalk, mida juhtis Ivo Schenkenberg ja mis sai kuulsaks mitmete väljasööstudega vastase tagalasse. Vene ametlik ajalookäsitlus vihkas sellest ajast peale seda meest ning püüdis igati teda mustata. Venemaa seisukohalt "vaenlase, röövli ja reeturi" moondkujuna, kes tegelikkuses oli aus linnakodanik ning tubli sõjamees, on Ivo raiutud ka praeguste eestimaalaste mälusse tänu legendaarsele menufilmile "Viimne Reliikvia".

Hoolimata ebaedust Tallinna all läks venelastel korda vallutada sama aasta suvel ja sügisel suur osa Lätist, jõuti koguni Riiani. Kuid samas tekkis Ivan Julmal tõsine konflikt oma "vasallkuninga" Magnusega, kes otsustas poolakate poolele üle minna.

Allikad: Histrodamus.ee ja Wikipedia

1
- Räval, ka Revel, Rewel, Reval, Rääveli ... - oli Tallinna ametliku nimena aastasadu kasutusel. Tulenes see ilmselt muinas-eesti aegse Rävala maakonna nimetusest. Nimekuju Tallinn adopteeriti linnale aastatel 1923 - 1927.

Allikas: http://bhr.balanss.ee/

0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP