MATTI ILVES: KIRI ANDRUS ANSIP´ILE

Tere lp. peaminister hr. Andrus Ansip!

Teen Teile ettepaneku korraldada uus referendum Euroopa Liidu küsimustes. Meil teatavasti ei ole rahval mingit võimalust algatada rahvaküsitlust.
Olukord on nüüd hoopis erinev sellest ajast, millal korraldati esimene referendum, ka siis oli üle 30% inimestest vastu, hoolimata EL-u rahadega korraldatud propagandast, ühinemisele EL-ga. Rahvas mäletab hästi, et kõik euroopameelsed poliitilised partied ja poliitikud lubasid pidulikult, et Eesti ja nemad ei ole kunagi nõus kuuluma liitriiki.
Nüüd on võetud aga täiesti kindlalt suund liitriigi - Euroopa Ühendriikide poole, ettekäändel, et muidu pole võimalik kontrollida protsesse võla- ja rahanduskriisi tingimustes. Juba praegu sekkub EL lubamatult palju liikmesriikide ellu. Näiteks tuleb 85% seadusi-direktiive EL-ust, Riigikogu kohandab neid vaid veidi, et kohalikke olusid arvestada. Meie majanduse on aga hõivamud E Liidu tingimustes 80% ulatuses väliskapital, ning kasumi väljaviimine ettevõtetest on neil praktiliselt vaba. Rahvuslik kapital on jäätud vaeslapse ossa.
Piiride puudumise ja tööjõu vaba liikumisega seoses on riigist lahkunud 100 000...140 000 inimest, kas siis töötama välismaal või ka alaliselt elama.
Olen täiesti kindel, et Eesti ja eestlased ei ela pea järjest teise liitriiki kuulumist enam üle. Seepärast teengi Teile lp. peaminister ettepaneku algatada referendum Euroopa Liidust väljaastumiseks. Ootan ka vastust.

Lugupidamisega,
Matti Ilves

VASTUS:

RIIGIKANTSELEI

Matti Ilves
Teie: 24.11.2011
Meie: 24.01.2012 nr 7-14/11-02411-2
Pöördumine

Lugupeetud härra Ilves

Tänan Teid kirja eest.
Vastuseks Teie ettepanekule korraldada referendum Eesti kuulumise üle Euroopa Liitu teatan,
et valitsusel ei ole kavas uut rahvaküsitlust selles küsimuses korraldada. Eesti rahvas on
Euroopa Liidule oma ’jah’-sõna juba öelnud. Toetus Euroopa Liidule on elanikkonna seas
liitumisjärgsetel aastatel järjest tõusnud, olles praegu üks kõrgemaid kõikide liikmesriikide
seas.
Mis puutub Teie toodud põhjusesse referendum korraldada, siis Euroopa Liit on oma
olemuselt ja põhimõtetelt samasugune nagu enne Eesti ühinemist sellega. Euroopa Liit
tähendab endiselt majandusalast ja poliitilist koostööd samu väärtusi ja eesmärke jagavate
riikide vahel. Liikmesriikide finantsdistsipliini tõhustamine ning ühiselt kokku lepitud
abinõud euroala tugevdamiseks ei tähenda suunavõtmist Euroopa Ühendriikide poole, on aga
samal ajal täielikus kooskõlas Eesti huvidega.

Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Juhan Lepassaar

Euroopa Liidu asjade direktor
Kadri-Liis Luks 693 5201
Kadri-Liis.Luks@Riigikantselei.ee

Vastuskirjas ei lükata ümber ühtegi minu poolt toodud arve ega väidet. Kuid selles on neil õigus, et "Euroopa Liit on oma olemuselt ja põhimõtetelt samasugune nagu enne Eesti ühinemist sellega." Sellest lugege SIIN. Väljaarvatud see, et osariikidelt võetakse ära järjest rohkem valdkondi ja koondatakse need keskvalitsuse (Euroopa Komisjoni) pädevusse.
Tegelikult oli EL-ga ühinemine kuritegu Eesti ning meie rahva vastu ja siis ei räägitud sõnagi sellest millisesse liitu me tegelikult astusime. Nüüd oleks hea tehtud viga parandada, aga nii kui näeme, seda ei soovita.
________________
Lugege lisaks veel sellest, milline "demokraatia" EL-u osariikides valitseb: SIIT