See aasta

Erinevalt ajakirjanike rumalatest lugudest, nagu oleks 2012. aasta maailmalõppu toov, loeti vanasti paganlikus maailmas aastat 2012 uue ajastu alguseks. Raamat “Rooma jumalad ja kangelased” kirjeldab uskumust, mille kohaselt usuti mõnede poolt, et iga 12 000 aasta tagant toimub nii-öelda uue ajastu tulek ja vana kadumine. Uue algus pidi olema 2012. Ka ühe Babüloonias sündinud ennustaja ennustuse kohaselt sündivat ükskord mingis kolmandas riigis messias, kes inimkonna päästab.  Loodame.
Ühelt poolt ühtib see ka Atlantise müüdiga, mille väidetavast hukust on saamas 12 000 aastat. Kuidas see 2012. aasta lugu hiljem majadeni jõudis, on mõistatus. Võimalik, et läbi astronoomiliste sündmuste tõgenduse , kuid võimalikum, et läbi võõrrahvastega kokkupuudete. Mitmete idiaanirahvaste legendidest kumab läbi kirjeldus heleda naha ja juustega inimestest, mille kinnituseks leitud Ameerika mandritelt ka enam kui 10 000 aasta vanuseid europiidse rassi esindajate säilmeid. Olen sellest varasemalt kirjutanud siin blogis mitu teemat koos asjakohaste viidetega.

Olgu, kuidas on, selge on, et see aasta saab olema tõusude aasta. Lisaks riigikogulaste palkadele tõusevad ka kodukulud. Siinkohal oleks aga hea meenutada, et viimaste valimiste eel oli võimuerakondadel valimislubaduseks koduomanike huvide kaitsmine ja muuhulgas ka vee- ning küttehindade madalana hoidmine. Mis teha, kui loll rahvamass samade lollide lõksu langeb ja elu sees võimule oma rahulolematust ei julge näidata. Tulemuseks võimu ülbus ja kartmatus.
Meile toob seetõttu liberaalvõimu soovimatus sekkuda tugevamalt majaduse arengusse ja tema soov allkirjastada väikesele äriklikile kasulikke lepinguid kaasa hinnatõusu.
Teleka vahendusel Kreeka proteste vaadates on silma hakanud loosung “Head kriis ja ilusat uut hirmu,” mis tänases demograafilises situatsioonis mitte töötavat liberaalset kapitalismi hästi iseloomustab. Vanamammile ikka enam kümmet paari kingi maha ei müü.
Riik vajaks liberaalagoonia asemel suuremat keskendumist rahvamajandusele, kus kapital teenib rahvast ehk rahva toodang läheb rahva enese vajaduste rahuldamiseks ja ülejääk ekspordiks, nagu EW olemasolu teisel kümnendil ning maapiirkondadesse tootmisüksuste rajamist. Samas on ka võimalus kannatada ja vaadata kleptokraatide palgatõuse, reisimist ja kuulata nende lubadusi kohe-kohe saabuvast rikkusest. Vahest aga juhtub ime ja rahvas julgeb pidulistele lõpuks jõuliselt öelda “EI” ?
Meeldivat aastat teile!
Allikas: http://staap02.wordpress.com/