RAHVUSLANE

Rahvuslane

kolmapäev, 11. jaanuar 2012

MATTI ILVES: KAS EUROOPA LIIDUST ON VÕIMALIK VÄLJA ASTUDA?

Euroopa Liidu lepingu, kirjutati alla 7. veebruaril 1992, artiklis 49 avaldatud Euroopa Liitu astumise tingimustele ei reguleeri ükski ühenduse õiguse säte võimalikku Euroopa Liidust väljaastumist. Küll aga sätestab see leping piirideta Euroopa loomist ja selle deklareeritud eesmärgiks oli iganenud nähtustena käsitletud rahvusriikide kukutamine, meile sellest reeturpoliitikud muidugi ei räägi ja tee alustamine Euroopa sotsialistliku vabariigi rajamisele.

Küll aga kirjutati väljaastumise protseduur sisse Lissaboni lepingusse (vastavalt lepingu artiklile 6 jõustus leping 1. detsembril 2009), seda tehti ilmselt osariikide rahustamiseks.

Lissaboni lepinguga kehtestati siis nn väljaastumisklausel liikmetele, kes soovivad liidust välja astuda. Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikkel 50-le, liikmesriik peab teavitama Euroopa Ülemnõukogu oma kavatsusest välja astuda Euroopa Liidust ning väljumise kokkulepe saavutataks selle riigi ja Euroopa Liidu vaheliste läbirääkimistega. Lepingud lakkavad kehtimast sellele riigile alates lahkumislepingu sõlmimisest, selle ebaõnnestumisel kahe aasta jooksul lahkumistaotluse esitamisest, juhul kui see riik ja Ülemnõukogu ei otsusta seda tähtaega pikendada. Kokkuleppe sõlmib Euroopa Liidu nimel Ülemnõukogu, kes teeb seejärel ettevalmistused välja astumiseks, kaasa arvatud raamistiku riigi tulevasteks suheteks Euroopa Liiduga. Lepingu peab heaks kiitma Ülemnõukogu, tehes otsuse häälteenamusega pärast nõusoleku saamist Euroopa Parlamendilt. Endisele liikmesriigile, soovides taasühineda Euroopa Liiduga, kehtivad samad tingimused nagu teistele liikmeks taotlevatele riikidele.

Selline protseduur teeb väljaastumise tegelikult võimatuks, sest lõplik sõna jääb Ülemnõukogule ja see sarnaneb täiesti Gorbatšovi uues NSV Liidu põhisseaduses toodud tingimustele. Siis väljendasid meie poliitikud valjuhääset protesti ja võtsid vastu nn. suveränsusdeklaratsiooni. Kus on aga protestid nüüd? Neid ei ole.
Eesti vabariigi iseseisvusest on säilinud vaid riismed ja meie "riigil" on veel vähem õigusi kui USA osariigil, meie valitsus ja poliitikud on aga valmis loobuma ka viimastest riikluse tunnustest. Lugege ka SIIT ja SIIT.

Poliitikud ei häiri ka Riigivastaste kuritegude seadus:

RIIGIVASTASED KURITEOD

§ 62. Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud tegevus

(l) Välisriigi, välisriigi organisatsiooni, välismaalase või välisriigi ülesandel tegutseva isiku või nende grupi või nende ülesandel tegutseva isiku abistamise eest Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud tegevuses, kui see ei ole seotud vägivallaga ning puuduvad käesoleva koodeksi §-s 63 ettenähtud kuriteo tunnused - karistatakse vabadusekaotusega kuni seitsme aastani.

Valitsus ja Riigikogu liikmed on ilmselt veendunud, et neid kohtulikule vastutusele ei võeta. Aga kuni meil on säilinud veel veidigi õigusriigi elemente, tuleks seda kindlasti teha.
Nüüd jääb minul vaid küsida, et kes on see isik, MTÜ või erakond kes seda esimisena teeb?

0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP