Kommentaar | Appihüüe normaalsusele

Eda Miljand, koolijuht ja viie lapse ema

Viljandis toimunud koolitulistamise juhtumit võib vaadelda kui ühe noore inimese äratuspüüdu ühiskonnale: appi, mis toimub! Loomulikult, vahendid ja meetod olid mõistusevastaselt valitud, kuid paraku mõju oli seda tõhusam. Inimesed raputatakse tardumisest ja surutakse jõuga reaalelu üle mõtisklema. 

Kuhu on teel inimkond, kui kehtestatakse üha liberaalsemad seadused, kohustused on õiguste kõrval mittemärgatavad, vastutus veeretatakse eikellegi peale? Noorel inimesel, kelle maailmapilt on kujunemas, on must-valge või õige-vale valikute juures üha raskem otsustusi teha, kui meediast ja poliitmaastikult lisatakse vikerkaaretoone või roosasid prille. 

Suhtlus kolib internetti 

Normaalne on, et me eelistame suhelda inimestega, kasutades kõnet ja kehakeelt. Sõnadega koos kuuleme hääletooni, mida kõneleja rõhutab, milline on rääkija emotsioon, tema suhe jutuga. Miks ei osata väärtustada neid tasuta ja käepäraseid suhtlusvahendeid?

Aga oleme ju e-riik, kus pargipingil istujad suhtlevad üksteisega vaikides, kasutades kiireid sõrmi ja kõikvõimsat internetti. Lapsevanemad uhkustavad, et lapsed on nii osavad kasutama erinevaid nutiseadmeid.

Kuid miks töö- ja arenguvestlusi üha enam peljatakse ning kehakeele mõistmiseks peab kursustele minema? Miks noortele emadele peab meelde tuletama, et last imetades võiks lapsega rääkida või laulda, mitte vaba käega mobiili näppida? Miks koolitulija sõnavara on nii ahtake, et aabitsateksti mõistmine käib üle jõu?

Hiljuti pöördus minu poole üks ettevõtja, kes pahandas, et koolis ollakse liiga leebed õpilase-õpetaja ehk lapse ja täiskasvanu suhtlemisetiketi järgimises. Seetõttu tulebki  nätsunärivate, sinatavate ja slängis suhtlevatele tööotsijatele hakata kõigepealt elementaarseid suhtlemisreegleid tutvustama, enne kui neid klientide juurde võib lasta.

Suhtlemisprobleemid esinevad ju kõige kõrgemalgi tasemel – ministrid  jätkavad liivakastimänge ega taipa sugugi, et olles avaliku elu tegelased, on neil vastutus oma sõnade ja tegude eest. Tõsta konn kullast troonile, ikka hüppab tagasi porri! Kas me selliseid ministreid tahtsimegi? 

Kui arenenud me oleme? 

Normaalne on, et väärtustatakse ja seatakse eeskujuks naise ja mehe kooselust sündiv perekond. Millal te viimati lugesite või nägite saadet sellisest perekonnast? Tõenäoliselt oskate paremini nimetada hiljuti avaldatud lugusid homopaaride harmoonilisest kooselust. Kumba varianti peab kujunev inimene pidama ideaalseks? Kas tema vanemad on oma elus õige valiku teinud? Kui normaalsena tunneb end teismeline, kes eostati katseklaasis, ilmale tõi ta rahahädas indialanna ning keda kasvatavad kaks meest? Miks on sellise olukorra aktsepteerimine valitud arenenud ühiskonna indikaatoriks?

Vaata ringi, kes kolleegidest on täna haigena tööle tulnud? Tõenäoliselt on hetkel igas kollektiivis mõni inimene, kelle koht oleks pikali haigevoodis olla. Aga pole võimalik - siis jääks kuu sissetulek veelgi väiksemaks. Haigekassa just uhkustas, et kui viis aastat tagasi hakati vähem haigusraha maksma, vähenes haiguslehtede arv märgatavalt. Numbriliselt: 2008.aastal kasutati haiguslehte 470 950 korral, 2010.aastal võeti neid 246 737. Kas inimesed on tõesti 50% tervemad?

Ametnikele ahvatlev ettepanek: kui likvideerida haiglad ja arstipunktid üldse,  siis langeb Eestis haigestumine statistika kohaselt nulli! Oleksimegi maailmas võitluses haigustega esikohal.

Koolitulistamine oli juhtum, mis mõjutas üht või teistviisi kõiki Eesti inimesi. Säutsuti, et seda oli juba mõnda aega oodata, ainult täpne aeg ja koht oli teadmata. Kas nüüd sai keegi statistik teha arenenud ühiskonna hindamistabelisse Eesti kohta tärni? Kas tänane Eesti on arenenum kui oli esmaspäevahommikune Eesti?

Allikas: http://www.ohtuleht.ee/601720/kommentaar-appihuue-normaalsusele