Loomakaitsjad: seksist loomadega saagu kuritegu!
Juhan Haravee
"Igasugune
loomadele kannatusi põhjustav tegevus, ka juhul, kui see väljendub
zoofiilias, ei ole lubatud juba praeguste seaduste järgi," lükkab
justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik ümber väite,
nagu soosiks riik loomapilastust. Kui aga kannatusi ei ole, kas siis
tee, mida tahad, küsivad loomakaitsjad vastu.
Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL) tegi juba
2012. aastal justiitsministeeriumile ettepaneku kriminaliseerida Eestis
vahekord loomadega.
Justiitsministeeriumist kinnitati toona, et
käima on lükatud üldine karistusõiguse revisjon, kus vaadatakse üle
olemasolevad väärteo- ja kuriteokoosseisud. Revisjoni ajal lubati
ühtlasi pöörata tähelepanu ELLi tõstatatud ettepanekutele, neid koos
teiste juba olemasolevate süüteokoosseisudega analüüsida ning vajadusel
koostada muudatusettepanekud.
Justiitsministeeriumi hinnangul oli juba
aastate eest teoreetiliselt võimalik kohaldada loomade seksuaalse
ahistamise karistamisel sel ajal kehtinud seadusepügalaid. Vastav
praktika olevat aga vähemalt 2012. aasta lõpus olnud olematu.
Taanis lubatud
Kas kaks aastat hiljem on olukord muutunud?
Kelle hulgas tunneksime end nüüd paremini: kas koos zoofiiliat
legaalseks tunnistava Taani ja Soomega või seda tauniva Rootsiga?
"Igasugune loomadele kannatusi põhjustav
tegevus, ka juhul, kui see väljendub zoofiilias, ei ole lubatud juba
praeguste seaduste järgi," ütleb Õhtulehele justiitsministeeriumi
pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik, andes mõista, et zoofiilia sõnaselge
kriminaliseerimiseni pole Eestis paraku veel jõutud.
Loomakaitseseaduse täiendamist, et lisada
loomadega armatsemine looma suhtes lubamatute tegude loetellu, ei pea
justiitsministeerium praegu vajalikuks.
Siiski on riik Tuuliku sõnul mitme
loomakaitseseaduse ja karistusseadustiku sätte kaudu väljendanud oma
selget tahet loomade kohtlemist reguleerida.
Küllap selle otsustamatuse tõttu olemegi
maailmas halli tsooni riikide hulgas, kus seksuaalne läbikäimine
loomadega otsesõnu keelatud ei ole, kuid looma kui partneri
vigastamisele, talle valu, füüsiliste või vaimsete kannatuste
põhjustamisele riik läbi sõrmede vaadata ka ei kavatse.
Veel hiljuti pingeid tekitanud kooseluseaduse
äärmuslikemate vastaste üheks argumendiks oli see, et järgmisena
hakkavad oma õigusi nõudma zoo- ja pedofiilid.
Veebilehel nihilist.fm "liikidevahelist
armastust" analüüsides tunnistab kodanikuühiskonna aktivist Elver Loho
irooniliselt, et zoofiilia ehk seks loomadega on Eestis täiesti legaalne
ja riiklikult tunnustatud partnerlussuhe.
Valner: zoofiilia on hälve
Mis pole keelatud, on lubatud, hindab ebamäärast olukorda loomakaitseliidu president Heiki Valner.
"Eestimaa Loomakaitse Liit on endiselt
seisukohal, et loomakaitseseadus ei kaitse piisavalt loomi zoofiilide
eest ja seks loomadega tuleks kriminaliseerida," lausub Valner
resoluutselt.
"ELL esitas paar aastat tagasi
justiitsministeeriumile ettepanekud nii karistusseadustiku kui ka
loomakaitseseaduse täiendamiseks, kuid toetust need ei leidnud. Eestis
vist taolist kohtupraktikat üldse polegi. Kohtunikul on zoofiili väga
raske süüdi mõista, kui see kinnitab, et ohver lausa ise nurus ja nautis
seksi."
Loomakaitsjate seisukoht on Valneri sõnul
üheselt selge: zoofiilia ehk sodoomia on seksuaalne hälve, mille korral
on inimese sugutung suunatud loomadele.
"Meie hinnagul on zoofiilid loomade
väärkohtlejad, kelle tegevus peaks olema sõnaselgelt taunitav ka
seadusandluses," ütleb Valner.
"Seks loomadega on meie kultuuriruumis võõras
ja zoofiilia on keelustatud paljudes riikides." Suguühe loomaga on
keelatud ning kriminaalkorras karistatav enamikus USA ja Austraalia
osariikides ning Kanadas.
Vahepeal lubatud zoofiilia on taas keelatud
mitmes Euroopa riigis, sh Inglismaal ja Šveitsis (alates 2003. aastast),
Prantsusmaal (2004), Belgias (2007), Norras (2008), Hollandis (2010),
Saksamaal (2013) ja Rootsis (2014).
Zoofiilide paradiisina tuntud Taanis esitati
vastavasisuline seaduse parandusettepanek parlamendile eelmisel kuul.
Iirimaal, Poolas ja Portugalis keelustati seks loomadega juba
üheksakümnendatel aastatel."
Eesti seadus ei tunne zoofiiliat
Loomakaitseseadus
§ 4. Looma suhtes lubamatu tegu
(1) Looma suhtes lubamatu tegu on looma
hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja
vaimseid kannatusi põhjustav tegu, nagu looma sundimine talle üle jõu
käivatele pingutustele, loomavõitluse korraldamine, looma hülgamine või
abitusse seisundisse jätmine, loomale kannatusi põhjustav aretustegevus
ja muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis ei ole tingitud looma
ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast.
§ 66 2. Looma suhtes lubamatu teo toimepanemine
(1) Looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
Karistusseadustik
§ 264. Looma julm kohtlemine
(1) Looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest:
1) isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest;
2) avalikus kohas või
3) julmal viisil –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
Õõvastavad lood loomapilastajatest
"Umbes kaheksa aastat tagasi saime jaaniõhtul kokku sõprade-tuttavatega," meenutab tollal kahekümnene Kaja (nimi muudetud).
"Pidime minema kiigeplatsile, kus põles lõke
ja mängis pill. Läksimegi siis reipal sammul, kui kuulsime veidi eemalt
võpsiku vahelt kummalisi hääli. Läbisegi häälitsenuks nagu inimene ja
loom, raske lausa eristada, et mis, kus ja kes. Oli veidi tapakisa
moodi.
Kuna uudishimu sai võitu, läksime lähemalt
uurima, et mis seal siis ikkagi toimub. Jõudsime läbi võsa lagendikule
ning seal avanes vaatepilt, mis pole mälust tänaseni kustunud: üks muidu
igati viks ja viisakas noormees seisis lamba taga, tal kahe käega
kõrvade juurest kinni hoides, püksid põlvini maas ning ajas oma "asja".
***
Kaja meenutab noormeest, keda kunagi tundis ja
kes kiitis mõnusat tunnet, kui vasikale näpp suhu pista. Noormees
polevat vasikale aga sugugi ainult näppu andnud, kuni ükskord laudas
talitajale vahele jäi.
Täiskasvanuna võtnud mees endale paar kitse, lambad ja kanad seltsiks ning elavat nendega siiamaani ühes ruumis.
***
Kümme aastat tagasi kirjutas Õhtuleht
nelja-aastasest lüpsilehmast Tarvist ja lauda lähedal elanud 20aastasest
Jaagust, kelle öövalvur tabas loomapilastamiselt.
Noormees, keda oli varemgi sarnastelt tegudelt tabatud, ei osanud oma käitumist politseile põhjendada. Ta väitis, et oli purjus.
Farmitöötajate sõnul lehm Tarvi juhtunust füüsilist ja vaimset traumat ei saanud ning loomaarsti talle ei kutsutud.
Politsei alustas Jaagu suhtes väärteomenetluse
loomakaitseseaduse paragrahvi järgi, mis käsitleb looma suhtes lubamatu
teo toimepanemist.
***
Kuigi justiitsministeeriumi sõnul zoofiilide
üle Eestis eraldi arvet ei peeta, jõuab vahel harva siiski mõni
loomapilastusjuhtum laiema avalikkuse ette.
Näiteks saatis kohus läinud sajandi
90. aastate algul hullumajja mehe, kes seksis koerte ja kassidega ning
üritas linnuga vahekorda astuda.
Psühhiaater Jüri Ennet kinnitab, et taolisi juhtumeid aeg-ajalt esineb, kuigi väga levinuks seda Eestis pidada ei saa.
***
Heiki Valner meenutab aastatetagust juhtumit,
kui politsei reageeris koeraomaniku väljakutsele, et rotveiler on
peremeest rünnanud.
Kohale jõudes leidsid politseinikud
koeraomaniku millegipärast alasti. Kas see juhtum oli seotud nüüd
zoofiiliaga või mitte, jäigi selgusetuks. Valneri sõnul lasi peremees
selle koera igatahes hukata.
_________________
Seksist loomadega ei saa kuritegu, see jääb vaid loomakaitsjate unistuseks. Sest selline on osariigi ja ELi poliitika, hävitada moraalne ning traditsiooniline ühiskond.
Zoofiilide elust Saksamaal lugege SIIT.
M.I.
M.I.
0 kommentaari:
Postita kommentaar