Teadlane soovitab ühistupanku mitte karta, finantsinspektsioon näeb ohte
Ühistupangad endas erilisi ohte ei peida ja ühiskond ei peaks nende suhtes nii tõrjuv olema, leiab Eesti maaülikooli ühistegevuse lektor Jaan Leetsar. Finantsinspektsioon seevastu viitab mitmetele ohtudele, mis ühistupangaga kaasneda võivad.
„Selles ei ole midagi halba. Ka riik võiks oma institutsioonide ja ettevõtetega astuda ühistupanga liikmeks nii nagu ta on praegu äripankade klient. Need, kes oma raha ühistupangas hoiustavad, kontrollivad samal ajal selle tegevust,“ selgitas Maaülikooli ühistegevuse lektor Jaan Leetsar.
Ühistupangas on sõltumata liikme panusest igal liikmel otsustamisel üks hääl. Leetsare sõnul saab nii mõistlikult paika panna laenuintressid ja teenustasude määrad. Tekkiv kasum aga jääb erinevalt välisomandis olevatest kommertspankadest Eestisse,
Finantsinspektsioon on ühistupankade puhul juhtinud tähelepanu, et need ei kuulu sõltumatu järelevalve organi kontrolli alla. Samuti pole tagatud ühistupankade hoiused.
Ka notar ja Tallinna linnavolikogu liige Priidu Pärna (IRL) ütleb, et ühistupankades on riskid nagu igas finantsasutuses. Samas on tema hinnangul eriliselt kaheldav see, kas kohalik omavalitsus peaks olema panga asutajate seas.
„Miks me peaksime arvama, et Tallinna linna puhul on tegu oskusliku ja professionaalse pangapidajaga? Linnal puudub oskusteave, et panka pidada. See ei ole kohaliku omavalitsuse ülesanne,“ ütles Pärna.
Jaan Leetsar ütles, et ühistupankade käivitamine on keeruline ja klientide usaldus tuleb välja teenida pika aja jooksul. Suureks hädaks olevat ka kommetrspankade vastuseis. Leetsar arvab, et paljud kommertspangad külvavad ise usaldamatust ühistupankade vastu.
0 kommentaari:
Postita kommentaar