Maria Kaljuste: Lasnamägi jõudis Saaremaale

https://www.meiemaa.ee/index.php

 Kui enamasti saab Saaremaal asjad aetud eestikeeles, siis möödunud nädal tõi kohale „Lasnamäe“.

Möödunud reedel said mitmed Maxima kliendid ebameeldiva kogemuse osaliseks. Nimelt oli kassas müüja, kes oli hädas nii eestikeele kui kassaaparaadi kasutamisega.

Sarnane probleem on Eesti mõistes üsna tavaline. Kui külastada näiteks Lasnamäel mõnd poodi või käia Talinnas keskturul, ei pane kedagi imestama see, kui kaupleja eestikeelt pursib või lausa sõnagi ei räägi. Nüüd on laienenud probleem ka meie pisikesele kodusaarele.
„See probleem eksisteerib juba aegu ammuseid meiega koos paralleelreaalsuses. Olen seni sujuvalt silma kinni pigistanud, kuna juhtumised ja tähelepanekud on olnud pigem kusagil eemal. Täna on probleem mul kodus ja ma ei saa seda enam niimoodi jätta,“ rääkis Maximat külastanud Maria Kaljuste.

 Kuressaare Maxima juhataja Reelika Poopuu tunnistas, et probleemid töötajate leidmisega on suured. FOTO: Valmar Voolaid

 Ta oli poes ostmas 40kg suhkrut ja veel üht teist. Järjekord oli märkimisväärne, sest pikast kassareast oli reede lõunapaiku tema sõnul avatud vaid paar.

„Asja tegi hullemaks see et kassiir ei rääkinud – no tõesti sõnagi rohkem kui „Tere”- Eesti keeles,“ tõdes Kaljuste.
„Ta ajas segi peaaegu kõik mis võimalik, lõi kaupa valesti sisse ja puterdas paberitega. Küsimusele kas teil on suhkru kood kassas või tõstan plokid kassas letile, vastas ta vene keeles et ta ei saa eesti keelest aru,“ seepeale hakkas Kaljuste müüaga venekeeles suhtlema.

Ka teine Meie Maale teada olev anonüümseks jääda soovinud klient tõdes, et müüjal oli keelega raskusi, ning ta pidas lihtsamaks suhelda teenindajaga venekeeles.
Mõlemad kliendid tõdesid, et silmnähtavalt ei olnud tegu appi tõtanud porfessionaaliga, vaid kellegiga, kes on just alustanud.

„Mina pidin järjekorras olema kaua. Seal juhtus palju viperusi kassaaparaadiga ja ta kutsus mitu korda abi. Ta oli väga mannetu. Mina valdan täiesti vabalt venekeelt ja me rääkisime venekeelt,“ sõnas Maxima klient.
Ta tõdes, et tema arvates peaksid teenindusvaldkonna töötajad rääkima selles keeles, mida mõistavad enamus suhtlejaid. Suuremaks probleemiks tõi naine välja selle, et tema hinnangul oli töötaja välja õpetamata. Tal oli raskusi kassaparaadiga hakkama saamisel.

„Küsimuse peale et kuidas te siis teenindajana töötate kui te riigikeelest aru ei saa kehitas müüja ükskõikselt õlgu ja vastas vene keeles et tööle ei ole ju kedagi panna, tedagi toodi Tallinnast,“ rääkis Kaljuste.

Paratamatult tekkis klientidel Eesti vabariigi kodanikuna küsimus, kuidas nii olla saab ja kas me peame sellega leppima.

Keeleseaduse nõude täitmise eest vastutab tööandja

Keeleseaduse kohaselt on kaupade ja teenuste tarbijal õigus eestikeelsele teabele ja teenindamisele tarbijakaitseseaduse alusel. Selle kohaselt peab tarbijale antav teave olema eesti keeles, kui tarbija ei ole nõustunud teabe esitamisega mõnes muus keeles.
Keeleseaduse alusel kehtestatud määruse kohaselt nõutakse teenindus- ja müügitöötajatelt, kelle tööülesandeks on tarbijate vahetu ja regulaarne teenindamine, tööalase teabe edastamine või tööohutuse eest vastutamine, vähemalt B1-tasemel keeleoskust. Tööandja peab tagama, et töötajad, kellelt ametialaste kohustuste ja tööülesannete täitmiseks nõutakse eesti keele oskust, valdavad eesti keelt nõutaval tasemel. Keeleseaduse nõude täitmise eest vastutab tööandja.
Keeleinspektsiooni esindaja tõdes, et kaebuse laekumisel alustab Keeleinspektsioon menetluse, ning seadusrikkumise tuvastamisel teeb tööandjale ettekirjutuse tagada, et teenindaja oskab eesti keelt tööülesannete täitmiseks vajalikul tasemel. Lisaks võib inspektsioon teha ettekirjutuse ka töötajale, ning nõuda temalt vajaliku keeleeksami sooritamist.

Probleeme on olnud ka varem

Kaljuste on varem kokku puutunud sellega, et kõikidel müüdavatel toodetel pole peal eestikeelseid tekste, sealjuures näiteks õuna äädikal.
„On juhtunud varemagi, et saalitöötajad ei saa mitte midagi aru, mis ma räägin ja kutsuvad kellegi,“ rääkis Kaljuste.
Tarbijakaitseamet tõdes, et eestikeelse märgistuse puudumise osas ei ole pöördumiste arv nende poole märkimisväärselt suur.
„Saaremaa Maxima kohta meile taolisi signaale sel aastal laekunud ei ole,“ tõdes Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert Pille Kalda.
Sellise signaali laekumisel kontrollib amet kauplust, et välja selgitada täpsemad asjaolud. Vajadusel alustatakse menetlus, mille käigus kohustatakse ettevõtet avastatud puudused kõrvaldama.
Tarbijakaitse amet on kontrollinud tänavu kaupade märgistust kuues Maxima kaupluses, millest rikkumisi on avastatud ühe kontrolli käigus.

Klienditeeninduses personali liikumine suurem

Töötukassa Saaremaa osakonna tööandjate konsultant Triinu Lillepärg tõdes, et nemad on teinud ja teevad ka tulevikus Maxima personaliosakonnaga koostööd, et aidata tööandjat töötajate leidmisega. Statistikat, kui palju töötuna arvel olnud inimestest on läinud tööle Maximasse, neil ei ole.
„Meie kogemus on, et klienditeeninduses on personali liikumine küll mõnevõrra suurem kui teistel ametikohtadel, kuid inimesi, kes klienditeenindajana tööd soovivad leida, on samuti palju,“ rääkis Lillepärg.
Möödunud nädala lõpuseisuga oli Saare maakonnas registreeritud töötuid 469.
Töötukassa eesmärk on aidata töötuna arvel oleval inimesel leida uus sobiv töö.
Kui esimese 20. nädala vältel alates töötuna arvele võtmisest inimesele sobivat tööd ei leita, mis vastaks tema haridustasemele varasemale kogemusele jms, siis edasi loetakse sobivaks ka tähtajalist tööd, mis ei pea enam vastama inimese haridusele, erialale ega kogemustele.
Põhjendamatult sobivast tööst kolmel korral keeldudes lõpetatakse inimese töötuna arvelolek. Saaremaal selliseid juhtumeid tänavu ei ole olnud.
Mitmes kohas üle Eesti tuleb ette ka seda, et köögitöölisteks või teenindajateks tööle kandideerijatelt küsitakse võõrkeele oskust, sest ülejäänud töötajad on umbkeelsed.
„Miks peame me taluma diskrimineerimist omal maal,“ küsis Kaljuste.
Ta tõdes, et kaalus Maximas teeninduse hindamise nupu juures vajutada halb, kuid ei teinud seda, sest vajutaks seda nuppu mitte teenindajale vaid süsteemile, mis nii teha laseb.

Seoses juhtunuga kutsub Kaljuste kodanikke üles teavitama vastavaid ameteid rikkumistes ja ise enda ja eesti rahva õigust nõutama. Sest kuigi temagi tegi eestikeelse tekstita kauba kohta sõbralikult märkuse, mitte ei kaevanud vastavasse ametisse, siis on see antud ettevõtjale ilmselgelt kui hane selga vesi ja kaup seisab endisel moel letil. Ka inimeste kohta teave, kes põhjendamata endale sobilikku tööd vastu ei võta, on ta edasi andmata jätnud sageli ja ilmselgelt on ka see viga. Samuti tuleb teatada töötajatest ja tööandjatest kes ei järgi maal maa reegleid ja austa kombeid.
Tuleb kasutada endale seadusega ettenähtud ja maksumaksjana kinnimakstud teenuseid ja vahendeid agaramalt. Kuna ilmselgelt ei kaitse meid keegi, kui me ennast ise ei kaitse.

Allikas: https://www.facebook.com/maria.kaljuste/posts/1222028424495272