Eesti-Vene piirilepingust

MP:
Tere kallid kaaskodanikud ja Eesti rahvas!
Otsustasin oma kirja alustada sellega, et põhjendan ära Põhiseaduslikul tasemel, miks antud teksti ette võtsin. Vastavalt Põhiseaduse §-le 19 ja §45 on igaühel õigus vabale eneseteostusele ning igaühel on õigus vabalt levitada ideid arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil.

Kuna praegu on inimestele aktuaalne teema Eesti-Vene piirileping, siis üritan enda äranägemise järgi põhjendada, miks Eesti-Vene piirileping on vastuolus minule teada olevate seadustega.
Alustan kõige kõrgemast ehk põhiseadusest ja lõpetan Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusega.
Põhiseaduse § 3 sätestab: „ Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa.
Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused.“
Siin tuuakse ära selgesõnaliselt, et Eesti Vabariigis teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega ei saa keegi oma algatuslikult riigivõimu juures võtta pähe mõtte, et teen oma seadused ning allkirjastan PS-ga vastuolulisi lepinguid. Hetkel on selleks Eesti-Vene piirileping.

Põhiseaduse §122 ja §123 sätestab Eesti Vabariigi piiri sellisena:“ § 122. Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega. Eesti mere- ja õhupiir määratakse rahvusvaheliste konventsioonide alusel.
§ 123. Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega.“
Järgmisena sätestab Eesti piiri põhiseaduse §122 kooskõlas olev Riigipiiri seadus § 2. Eesti riigipiir
(2) Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega.
Kuna ma pole jurist, siis liigun siit kiiresti edasi järgmise seaduse juurde. Kirjutan osade punktide taha sulgudesse oma arvamuse.
Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 7. Haldusterritoriaalse korralduse ning haldusüksuste piiride ja nime muutmise alused
(5) Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamisel arvestatakse järgmisi asjaolusid:
1) ajaloolist põhjendatust; (Eesti piir on määratletud 1920.a. 2. Veebruari Tartu rahulepinguga)
2) mõju elanike elutingimustele; (killustub osa Eestimaa rahvast Venemaa koosseisu)
3) elanike ühtekuuluvustunnet; (eestlased tahavad oma maa-ala, mis kuulub neile tagasi)
4) mõju avalike teenuste osutamise kvaliteedile; (kui osa eestlasi jääb Venemaa koosseisu, siis neile Eesti riigi hüved ei kehti)
5) mõju haldussuutlikkusele; (küllaltki suure tõenäosusega Venemaa omale saavate maa-alade inimeste elu-olu parandamisega tegelema ei hakka)
6) mõju demograafilisele situatsioonile;
7) mõju transpordi ja kommunikatsiooni korraldusele;
mõju ettevõtluskeskkonnale; (praegu on Petserimaa hea turismi piirkond oma elu-oluga)
9) mõju hariduslikule olukorrale;
10) omavalitsusüksuse organisatsiooniliselt ühtse teenusepiirkonnana toimimist.

Oma jutu lõpetan sellega, et vastavalt EV karistusseadustiku § 232, mis käsitleb riigireetmist, tuleks uue piirilepingu ehitajad võtta vastutusele ja määrata neile kõrgeim karistusmäär, mis selle teo eest saab.

Allikas: Kaupo Muttik, Facebook