Evald Schu: Kiri 3. lapse emalt palvega üürida korter

Just sain ühelt 3 lapse emalt kirja palvega üürida oma korter välja sest olen ise soomes ja käin nii umbes 4 korda aastas eestis. Point on selles, et käis vallast abi palumas aga sealt öeldi, et ei saa aidata kuna valla vabad korterid on pagulastele reserveeritud! Nüüd palun vabandage mind ebatsensuursete sõnade pärast aga kurat küll, see asi ajab sita keema kui omadele ei leita aga pagulastele on olemas!!!!! Ja see vald on Vändra vald (endise Kaisma valla piirkonnast jutt). Palun, kallid eestimaalased, hoidke silmad-kõrvad lahti, kui palju ja kuhu need terroristid asustatakse, mina olen juba otseselt sellest häiritud!

Allikas: Facebook
________________
"Pagulasi" Aafrikast, neegreid ja araablasi tuleb meile juba varjatult nüüd. Tean, et neid elab isegi väiksemates linnades, näiteks Rakveres, Paides ja Jõgeval.
M.I.

Read more...

MATTI ILVES: EESTI NSV PIIRIDEGA NÕUSTUTI JUBA TAASISESEIVUSE ALGUSES!

ENSV stalinlike piiridega nõustuti enamuses kommunistlike valitsejate poolt juba taasiseseseivuse alguses. Tõde on see, et "suur võitlus" õigusjärgsete piiride eest piiriläbirääkimistel Venemaaga oli vaid bluff ja rahvale valetamine. Osa neist tegelastest olid Venemaa poolt šantažeeritavad ja ei olnudki suutelised midagi nõudma, sest KGB agentide arhiiv oli ju Moskvas! Selline on desovetiseerimise mitte läbiviimise tagajärg.
30. novemri "Hommikuleht " teatas 1994:

Henn Põlluaas kirjutas 2010. aastal ilmunud raamatus "Eesti-Vene piirileping. Ära andmine või äraandmine?": "Kuigi Eesti Vabariik lähtus ametlikult Tartu rahulepingu piiride taastamisest, leidus, nagu näha, kõrgetel positsioonidel olevaid isikuid, kes tegutsesid kulisside taga selle vastu. Andres Tarand, Tiit Vähi, Siim Kallas, Mart Siiman, Urmas Paet ja teised poliitikud tegid Tartu rahulepingujärsetest piiridest omavoliliselt (ilma Riigikogu volituseta) loobudes hiljem sedasama juba avalikult. Eesti Kongressi, Ülemnõukogu ja Riigikogu otsuseid, Riigipiiri seadust ega Põhiseaduse sätteid ei ole muuseas tänaseni tühistatud ega muudetud. Eelpool toodu taustal on selge, miks oli piirileping vaja ülikiiresti ära ratifitseerida Riigikogu puhkuse aial ja erakorralisel istungil. Persident Rüütel kinnitas piirilepingu ratifitseerimisseaduse koheselt ära, hoolimata rahva vastuseisust ning Riigikohus lükkas kõik protestihagid neid käsitlemata tagasi. Töö kiire ja korralik, Kaini märki otsa eest nii kerge maha pühkida ei ole."

Sellisest seisukohast ei ole loobutud siiani ja ainult Venemaa venitamise tõttu on see ebaseaduilik piirileping veel sõlmimata.

Põhisesduse § 122:
Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega. Eesti mere- ja õhupiir määratakse rahvusvaheliste konventsioonide alusel.

"...teiste riikidevaheliste piirilepingutega" selgitus:
Meie kehtiv põhiseadus sätestab, et Eesti-Vene maismaapiir on määratud Tartu rahulepinguga, mille artikkel 3 näitab täpselt ära selle kulgemise ja asukoha. Teised kehtivad, kuid põhiseadusega määramata piirid (maismaapiir Lätiga) on sõlmitud eraldi, teiste riikidevaheliste piirilepingutega.
Seega puudutab see põhiseaduse säte vaid maismaapiiri Lätiga ja stalinlike piiride juurde ei ole põhiseaduse järgi võimalik minna ilma seda rikkumata!

Read more...

Kus need kutsumata külalised õieti välja ilmusid

HEINO HARJU,      22. July 2015

Aafrika oli ja on nagu pigitünn, mille ees oli varem Liibüa-Gaddafi punn. Punn oli korralik, riigipiir oli korras. Mitte nagu Eestil.

Elu Gaddafi riigis oli väga hea. Parem kui Eestis. Parem kui üheski EL riigis. Seetõttu need, kel oli siiski õnnestunud  riiki sisse vingerdada, jäid kohapeale ega roninud Euroopa poole edasi. Kuigi riik hoolitses ennekõike oma elanike eest ega nuumanud kutsumata külalisi maksumaksja arvel nagu EL riigid, Eesti kaasa arvatud. Mis “tulnukatele” ei meeldinud.

Kord oli majas, pätid kinnimajas. Mitte nii nagu Eestis. Isegi kutsumata külaliste kogunemiskohtades (slummides) oli võim Gaddafi politsei käes ja sealsed krimkad pandi kiiresti karistust kandma. Mitte nagu Rootsis ja mitte nagu – kuulduste järgi – ka Vaos. Mis kutsumata külalistele loomulikult ei meeldinud.

Mõnikord pisteti kogemata ka mõni aus mees pulkade taha. Nagu Eestiski on juhtunud. Opositsiooni kiusati ka taga. Kuulduste järgi rohkemgi kui Eestis.

Raha oli neil kõva. Kulla alusel. Kutsutigi kulddinaariks. See ei meeldinud sugugi katteta, nn. lepalehe-rahadele, dollarile, eurole, naelale....

Siis hakkasid kutsumata külalised mässama, kohalike rahakoti peale saamist nõudma. Küllap tehti ka „leninit“, sest egas lepalehedki kuldrahaga rahul ei olnud.

Kohe pärast mäsu algust jooksid USAkad ja prantslased mässajaid toetama. Vastasel korral oleks see mäsu väga lühikeseks jäänud. Nendega seotud riigid hakkasid samuti „demokraatia eksportööre“ toetama. (Seda sõda põhjendati ju vajadusega viia demokraatia Liibüasse).

Täna on siis olukord Liibüas radikaalselt muutunud. Tapetakse sadu kordi rohkem kui Gaddafi ajal. Jube vaesus igal pool. Mistõttu sinna tulnud „rikkama maa otsijad“ hakkasid kohe Euroopa poole edasi liikuma. Nad ju nagunii „istusid kohvri otsas“. Kusjuures neile tuleb lõunast hulgakaupa lisa. Ning ka paljud liibüalased ise katsuvad põrgust minema pääseda.

  

Ja ongi Vahemerel pilt, mida me näeme. Põgenikevool põhja poole. Ning Euroopa riikide ees ränkraske küsimus – mida nendega teha.

Õige oleks, et supi sööksid ära selle kokkukeetjad – need, kes Liibüa-Gaddafi punni Aafrika-tünni eest lahti kangutasid ja selle sisu jooksma lasid. Riikidest kõigepealt muidugi USA ja Prantsusmaa. Isikutest need, kes seda sõda kõige rohkem toetasid.

  

Seega Eestis peaksid need kõrgemalseisjad, nn. „liidrid“, k.a. arvamusliidrid, kes Liibüa sõda ja Gaddafi tapmist kiitsid, võtma igaüks oma majja vähemalt kümme põgenikku. Ning tavakodanikud, kes sama tegid, oma korterisse vähemalt ühe.

Ja ärgu hakaku nutulaulma, et „me ei osanud seda ette näha…”. Loll sai ju isegi...

Allikas: http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=25220

Read more...

Jüri Kukk: Eestimaa Anno Domini 2030

"Must stsenaarium..."Suur Rahu" tuli hinge...

Ma sõidan bussiga maale, oma lapsepõlvekoju. Rahvast on vähe: üks lapseootel noorepoolne eestlanna, šokolaadikarva poisike kõrval, temast tagapool ka mustanahalist naist, kes vestlevad üle bussi mingis võõras keeles. Suahiili keel, nii palju ma vist Aafrika keeltest juba jagan. Aeg-ajalt ütlevad Eesti tüdruku kohta midagi halvustavat, nimetavad vist hooraks. Bussijuht, araablane, hääldas minu peatusenime kuidagi omamoodi, Alarahu kõlas justkui "Allahu Akbar!" Mis ma ikka pahandan, olen ju tolerantne eestlane, need on meie inimesed ju!
Ainult et kunagine kodutee on tundmatu — võsastunud põllud kõrvuti värskete raielankidega. Mõne talu juures näen vanemaid eesti inimesi, teiste juures jooksevad ringi pisikesed neegrid, aga tegevust on vähe. Kindlasti ei tehta siin ka mingit Kauni kodu konkurssi — kus sa neid kauneid kodusid enam leiad? Majade ümber on omaalgatuslikud prügimäed. Meenub Hassan, kellele ma õpetasin prügi sorteerimist, aga see nahk sokutas ikka põõsasse, kui ma selja keerasin!
Pole jah siin ammu käinud! Kuigi aastaid juba 70 saamas, siis penskar ma pole. Praegu polegi sellist asja nagu pensionipõlv, töötame kõik surmani. Hea, et mu ameeriklasest tööandja mulle kaks vanuritele mõeldud lisapuhkuse päeva välja andis, muidu ma poleks saanudki kodukanti sõita. Või mis ta nüüd enam kodu on...
Maha lähen poe juures. Veel viis aastat tagasi istusid siin noorepoolsed mehed, nüüd on vaid vanemad mooramaa mehed järel, joovad lahjat õlut. Nad vahivad mind imelikult, justkui küsides, miks see valge mees siia meie külla tuli. Mu suust lipsab "Tere!", aga parandan ennast kohe: "Hi, people!" Inglise keelt nad ikka pursivad. Küsin, kas mõni eestlane veel poe juures ka käib. "See Leo käib hommik, rohkem ammu keegi ei näeb!" Selline oleks nende jutu otsene tõlge eesti keelde inglise keele segust mingi Aafrika keelega. Uurin, kuhu on jäänud nooremad mehed. "Kõik on ära sõitnud, kesTallinna, aga peamiselt ikka Rootsi, see on rohkem kodumaa! Siin külas, kuhu Rõivas meid tõi, pole ju midagi, ei tööd ega valgeid naisi!" Nii kõlaks keelekorrektuuri ja tõlke läbinud jutt eesti keeles.
Viimaks küsin oma kodutalu järele. "Ah selle põletasid M`Bwana poisid juba kaks aastat tagasi maha. Mis sa sinna lähedki, kõik võssa kasvanud!" Ega ma lähegi, buss on otsa ümber keeranud ja sõidab peatusesse. Ostan Muhhamadi käest tagasipileti, kuulan tema imestavat mula ja me sõidame koos karja käratsevate tõmmude lastega linna poole. Olen nüüd kindel, et enam ma kodukülla ei tule. See pole enam minu koduküla ega kodumaa...
Veel mõtlen, et kui ma saaksin Euroopa Liidust väljasõiduloa, siis jätaks kõik kus see ja teine ja sõidaks Baikali äärde vanaduspõlve veetma. Hiinlased olevat kuulu järgi vanade inimestega üsnagi sõbralikud..."

Allikas: Kaie Leppmaa, Facebook

Read more...

Pärnus selgus, et rumal eesti rahvas ei saa millestki aru!

Kolmapäeval oli planeeritud Pärnumaa ja Järvamaa omavalitsusjuhtide kohtumine ministrite Pevkuri ja Tsahknaga. Kohtumine toimus kl. 10.00 Pärnu Keskraamatukogus.  Alates 9.30 –st  kogunes  raamatukogu ette üle 50 inimese, kes kandis erinevaid juba Toompea meeleavaldusel tuntud plakateid ja lisaks spetsiaalselt Pärnumaale suunatud  loosungit „Meie ilus Pärnumaa ei vaja kirjaoskamatuid Vahemere kriminaale!“

Kogunenud olid nii linnakodanikud, kirikute esindajad kui ka Konservatiivse Rahvaerakonna ja Vabaerakonna liikmed.
Esimesena saabus Hanno Pevkur, kes kiirustas rahvahulgast läbi, et kiiresti ruumidesse siseneda, kuid inimeste hõiked: „Kuhu te nii kiiresti lähete, tahaks küsida, oleks soovinud rääkida,” panid ministri ukselt tagasi pöörduma ja nõustuma kodanikega diskussiooni astuma. Kohati räägiti ja hõiguti läbisegi üsna pahaste repliikidega, kuid ühe meesterahva poolt esitatud palun ainult üks küsimus: „Milleks meile seda vaja on?“ sai vastuse, et julgeoleku pärast, sest muidu ei tulevat Itaalia lennukid meie taevasse kui meie ei aita neid pagulaste osas. Selline vastus sai rahva naeru ja imestunud nägude osaliseks, sest iga vähegi teemaga kaasamõtlev inimene teab, et võõra rassi ja usutunnistuse kandjate siia toomine on kõige suurem oht meie julgeolekule. Selline lapsik vastus ministri poolt näitas ilmekalt kui rumalaks peetakse rahvast.
Teine kohatu ja pahameelt tekitanud vastus oli seotud praeguste põgenike tulemise võrdlemine eesti pagulaste emigreerumisega Rootsi pärast Teist Maailmasõda. Meie riik olevat tänuvõlgu Rootsile. Selle peale arvas rahvas, et eestlased on Rootsile küll tänulikud ajutise varjupaiga pakkumise eest, kuid meie inimesed ei läinud sinna abirahasid saama vaid teadmisega, et tuleb kõvasti Rootsi riigi heaks tööd teha ja ennast ise üles töötada. Kogunenud rahvas arvas, et Rootsile võlgu olles, võtaksime rootslasi hea meelega siia vastu, kuid Aafrikast pärit tundmatuid noori mehi ja õnneotsijaid teps mitte.
Selle peale teatas siseminister, et meie aitame ainult naisi ja lapsi ning me valime väga, keda siia toome.  Rahvas muidugi teadis, et paadid on noori mustanahalisi mehi täis ja küsis , et kus minister neid naisi nägevat?  Samuti ei saanud „rumal“ rahvas aru , kuidas on võimalik valida ja taustauuringut teha inimesele kes tuleb dokumentideta suurelt Aafrika mandrilt, kus enamikes riikides puuduvad elementaarsed kodanikuregistrid. Pevkur arvas, et küllap Eesti julgeolekutöötajad teevad oma tööd hästi. Sellise nägude kontrolli ja isikute selekteerimise peale arvati, et kas teised riigid on siis nii rumalad, et võtavad kahtlased tegelased ja kurikaelad oma kukile elama. Terve Euroopa ju immigrantidega seotud mäsu ja rahutusi täis.
Minister Pevkur kiirustas pahaselt siseruumidesse ja arvas, et meil pole enam millestki rääkida ning teda ootavat tähtsad kohtumised! Pehvkur arvas, et enamus eestimaalasi ei ole nii sallimatud kui Pärnusse kogunenud, kuid inimesed tuletasid talle meelde teisipäeva õhtust Kanal 2e Reporteri küsimust : „Kas Eesti vajab pagulasi?“, millele vastas 95 % EI!
Hilinemisega saabud Margus Tsahkna püüdis esialgu tagumist ust leida (ilmselt peasissekäigu ees toimuvat rahvakogunemist silmates), kuid viimast leidmata (raamatukogu selles osas too puudub) pidi ta samuti rahva seest läbi tulema ja kohaletulnutega vestlema.
Esialgu oli vestlus sõbralik ja Tsahkna väitis ennast väga isamaalise olevat. Ta ütles, et temalgi olevat käsi rusikas olnud, kui siia plaaniti üle tuhande inimese tuua, kuid valitsus olevat teinud endast parima, nii et nüüd tuleb vaid 180 kahe aasta jooksul. Ja et see olevat väga hea, et saame ise otsustada. Rahva hulgas tekkis pahameel, et kes see ise otsustaja siis on? Valitsus ja ministrid peaks olema rahva teenrid, kuid praegusel juhul on “teenrid” teinud otsuseid ise ja oma valijatest mööda läinud.
Piketeerima oli tulnud ka Saksamaal elav turist, kes kiitis ja tänas, et eestlased migrantide vastu seisavad. Ka Saksamaal olevat inimesed tuhandete kaupa tänaval, sest Merkeli valitsus polevat rahva õige valitsus, vaid pundis tagurlike jõududega. Tegelikult olevat sakslased tema teada tuntud rahvuslased ja konservatiivid. Kuna peavoolu meedia midagi ei räägi, siis ei teadvat rahvas mujal Euroopas, mis Saksamaal tegelikult toimub.
Valitsuse liikmete sõnavõtust jäi küll kõlama üleolev suhtumine, et nemad on liigagi targad ja tublid ning üleüldse kõik vajaliku Eestimaa jaoks ära teinud, kuid va rahvas on rumal, ei saa millestki aru ning peaks üldse olema tänulik, et tal õnnelikku elu elada lubatakse.

Helle Kullerkupp

Allikas: http://uueduudised.ee/parnus-selgus-et-rumal-eesti-rahvas-ei-saa-millestki-aru/
______________

M.I. 

Read more...

JÜRI BÖHM: Palun levitage...

Palun levitage seda siin ja mujal, sest kahjuks on see tänini ka 25-ndal taasiseseisvus aastal päevakajaline!

Allikas: Facebook

Read more...

KOOBAS: Süsteemimeedia ei kajastanud

Erinevalt süstemaatilise massiimmigratsiooni poolt ajupesu tegevate väljaannete väitest, nagu toetaksid suurriikide kodanikud nende endi etnilist vähemusse jäämist, see ikka nii ei ole.
Desdenis toimus esmapäeval 13. juulil suur protestimarss Saksamaa jätkuva islamiseerimise ja massiimmigratsiooni vastu. Mõistagi massimeedia oli vait. Igasugune immigratsiooni kritiseerimine on keelatud.
Allikas: http://koobas.net/2015/07/14/susteemimeedia-ei-kajastanud/

Read more...

Washington Post: euro on põhjustanud Soomele majandusliku katastroofi

Toimetas Lauri Laugen

www.DELFI.ee

Foto: Sven Arbet

Euro võib olla hullem kui pankrot, kirjutab ajalehes Washington Post ajakirjanik Matt O'Brien, tuues näiteks Soome ja Hollandi, kelle majandus on alates 2007. aastast kasvanud vähem kui 2008. aastal põhimõtteliselt pankrotti läinud Islandi oma.

O'Brieni hinnangul on tõsi, et Soomel ja Hollandil on olnud majandusprobleeme, kuid nendega oleks pidanud hakkama saama. Mõlemad riigid on teinud seda, mida on pidanud tegema, järginud reegleid, kuid tulemused on sellest hoolimata olnud katastroofilised. O'Brieni hinnangul on selles süüdi euro ise. Ehk nagu ütles neljapäeval Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi „[Euro] ei ole perfektne ning mitteperfekte ja haavatav olemine tähendab haprust, haavatavust ega too kaasa kogu kasu, mida võiks.“
O'Brien kirjutab, et on vaid väike liialdus öelda, et Apple on Soome majanduse põlvili surunud. Soome kaks suuremat ekspordiartiklit olid Nokia telefonid ja paberitooted, kuid nagu on öelnud Soome endine peaminister ja praegune rahandusminister Alexander Stubb, iPhone tappis esimese ja iPad tappis teise. Normaalne viis sellest ülesaamiseks oleks O'Brieni sõnul kulude kärpimine valuuta devalveerimise näol, kuid Soomel ei ole enam valuutat, mida devalveerida. Seetõttu tuleb kulusid kärpida palkade kärpimise abil, mis ei võta ainult rohkem aega, vaid tekitab ka rohkem majanduslikku kahju, sest inimesi tuleb vallandada, et veenda neid palgakärbetega nõustuma. Tulemuseks on pikim majanduslangus Soome mäletatavas ajaloos. Kasuks ei tule O'Brieni sõnul ka eurotsooni reeglid, mis on sundinud Soome valitsust eelarvet kärpima.
Hollandis on lood, teistsugused, kirjutab O'Brien. Hollandi kaubad on välismaal enam kui konkurentsivõimelised, kuid probleemiks on kodumaine tarbimine. Hollandis oli hiiglaslik kinnisvaramull, mille puhul on aset leidnud umbes 20-protsendine deflatsioon. Hollandi majapidamistel on seetõttu suurem võlakoorem kui mujal eurotsoonis.
Islandil aga muutusid pangad maksevõimetuks, valitsus pidi võtma abilaene ja raha väärtus kahanes 60 protsenti. Aastatel 2009-2014 tegi Island ligi kaks kord rohkem kärpeid kui Holland ja 12 korda rohkem kui Soome. Lisaks sellele on Islandil O'Brieni sõnul suured eluasemevõlad ja kapitalikontroll, et inimesed ei viiks raha riigist välja.
Vaatamata sellele on Islandi majandusel paremini läinud kui Soome või Hollandi omal. O'Brieni hinnangul tänu sellele, et Islandil ei kehti euro. Oma valuuta omamine tuli Islandile kasuks, sest selle väärtuse langemine muutis Islandi kaubad välismaal konkurentsivõimelisemaks.
Euro teeb aga vastupidist, kirjutab O'Brien. Riigid ei saa valuutat devalveerida, intressimääru kärpida ega isegi rohkem kulutada, kui nad hätta satuvad. Nad saavad ainult palku ja kulutusi kärpida. Euro muudab O'Brieni sõnul tavapärased probleemid ebatavalisteks (Soome) ja ebatavalised probleemid ajaloolisteks (Kreeka). Kõik see võib juhtuda sellest hoolimata, kas reegleid järgitakse või mitte.

See leht on trükitud DELFI internetiväravast
Aadress http://arileht.delfi.ee/archive/article.php?id=71948885

Read more...

Einar Laigna: Peremehetundest

Read more...

Henn Põlluaas | Kas järgmine on Portugal?

Henn Põlluaas, riigikogu liige (EKRE)

Kreeka rehepaplus, Euroopa Liidu loogikat ja majandusreegleid eirav käitumine ning euro muutmine poliitiliseks on viinud selleni, mida ennustati juba ammu – Kreekaga ja sinna loobitud Euroopa maksumaksjate rahaga on asi ilmselt ühel pool. Samuti Eesti ostetud Kreeka võlakirjade ja meie EFSF/ESM kaudu neile antud raha – enam kui poole miljardi euroga.

Nüüd oleme aga juba uute probleemide ette sattumas. Majandusteadlase Edward Hugh' ja analüütiku Matthew Lynni ennustuste järgi on eurotsooni raskused kõike muud kui möödas. Uueks Kreekaks on nende sõnul saamas Portugal, kus ei olnud majanduskasvu isegi siis, kui Kreeka veel arenes. Lynni sõnul on Portugal tiksuv ja plahvatamist ootav aegpomm. Meil ei ole sellest tulenevale võimalikule riskile tähelepanu osutatud või siis on Portugali arengut peamiselt positiivses võtmes kajastatud.

Portugali välisvõlg, sh IMFilt korduvalt saadu, mille võtmist on õhutanud eurotsooni riigid eesotsas Prantsusmaa ja Saksamaaga, on peaaegu samaväärne Kreekaga ja sarnaselt viimasega ei ole Portugal viinud läbi radikaalseid majandusreforme ega vajalikke struktuurimuudatusi, mida IMFi päästepakettide eest on lubatud. Vaatamata teatud edasiminekule on tööpuudus suur, väliskaubandus ja majandus nõrk. Intressimäärad on kõrgemad, ca kahe protsendi ringis, nagu enamikul lõunapoolsetel riikidel, samal ajal kui Saksamaa, Austria ja Prantsusmaa võtavad kasu ajaloo madalaimatest intressimääradest. Kuigi Portugal on tugiprogrammidest väljunud, muudab reaalse majanduskasvu puudumine valitsemissektori hiiglasliku välisvõla maksmise võimekuse üha ebatõenäolisemaks.

Vasakpoolsetel kiusatus Kreekat teha

Samuti on oht, et sel aastal toimuvatel parlamendivalimistel võivad võita eelmistelgi valimistel hea tulemuse saanud vasakpoolsed jõud, kellel on kiusatus võtta eeskuju Syrizast ja teha ka Portugalis Kreekat ehk siis mitte maksta võlgu tagasi. Kõnealuste riikide majandusele võib devalveeritud rahvusvaluutale tagasipöördumine tähendada pööret majandustõusu suunas, kuid pidades silmas meie „Euroopa parima rahandusministri" juhtimisel tehtud rahapaigutusi ESMis ei ole Eestil midagi head oodata. Kes on seejärel järgmised – Itaalia ja Hispaania, või õnnestub olukord stabiliseerida? See oleks kahtlemata suureks võiduks IMFile ja Euroopa Liidule, kes saaksid oma Kreekaga varisenud usaldusväärsust päästa.

Euro on olnud kaua languses, seoses Kreeka alatu käitumisega on see aga üha kiirenenud. Küsimus on selles, kuidas mõjutaks Portugali võimalik maksejõuetus euroala ja Euroopa Liitu, nende püsimist ja kas ka Portugalis hakatakse uuesti Euroopa ja Eesti maksumaksja rahaga peale Kreeka teistelegi laristajariikidele laenanud suurte Saksa, Prantsuse jt pankade äririske ja äärmist vastutustundetust kinni maksma?

Kes vastutab vale otsuse eest?

Siinkohal võiks meenutada, et kui algul räägiti Euroopa panganduskriisist, siis alates sellest, kui erapankadele maksti Euroopa maksumaksjate rahaga kinni nende Kreekale antud hapud laenud, nimetati ja tehti see ümber riikide võlakriisiks. Tegemist on õilsate loosungite varjus läbi viidud finantsmahhinatsiooniga.

Raske öelda, kui paljuga me Portugali puhul mööda pükse võiksime saada. EFSF/ESMi kaudu oli Eesti 2014. aasta seisuga sinna panustanud 58,2 miljonit eurot, nüüd veelgi rohkem. Viimane aeg on teha kõik, et edasisi kaotusi vältida ja lahkuda ESMist, kuigi põhikiri ei näe selleks võimalust ette. Osalemine kümneid miljardeid neelavas fondis, mille juhid on puutumatud ja mille tegevust ei ole kellelgi õigust isegi kontrollida, on põhjus, miks meil tõstetakse aktsiise, käibemaksu, riigilõive, trahve jne. Valitsus võtab võõrastele laristatud raha oma rahvalt tagasi.

Kas keegi, kes Eesti maksjarolli surus, selle eest ka vastutab? Ligi, Ansip, Ilves jt, kes kõigest kriitikast ja vastuargumentidest hoolimata väitsid, et ESMiga liitumine on vajalik, suurepärane ja kasulik investeering, mis hakkab meile kõvasti sisse tooma? Või Sester, kes ei teadnud riigikogu ees olles öelda, kas Eesti poolt EFSFile ja ESMile antud garantiid (2 ja 1,3 miljardit) summeeruvad või ei? Või erakonnad ja isikud, kes sellised otsused riigikogus heaks kiitsid? Või need, kes Kreeka ja teiste kriisiriikide rämpsvõlakirju on ostnud? Tundub, et mitte keegi ei vastuta, kuigi kõige taga on hiigelsummad.

Ja küsimuste küsimus – loodan, et seda ei juhtu, kuid kui mitte pärast Kreekat, siis kas pärast Portugali läheb käiku ja meilt nõutakse välja raha, millega Eesti on garanteerinud EFSFi ja ESMi, ehk siis halvima stsenaariumi korral 3,3 miljardit eurot? Miks peab Eesti maksumaksja meie enda arengu, toimetuleku ja laste tuleviku arvelt kinni maksma meist rikkamate riikide laristamist ja võimul olevate poliitikute rumalust? Või tähendabki poliitiline vastutus Eestis seda, et loll (loe rahvas) saab kirikuski peksa ja keegi ei vastuta?

Allikas: http://www.ohtuleht.ee/686530/henn-polluaas-kas-jargmine-on-portugal

Read more...