Henn Põlluaas | Kas järgmine on Portugal?
Henn Põlluaas, riigikogu liige (EKRE)
Kreeka
rehepaplus, Euroopa Liidu loogikat ja majandusreegleid eirav käitumine
ning euro muutmine poliitiliseks on viinud selleni, mida ennustati juba
ammu – Kreekaga ja sinna loobitud Euroopa maksumaksjate rahaga on asi
ilmselt ühel pool. Samuti Eesti ostetud Kreeka võlakirjade ja meie
EFSF/ESM kaudu neile antud raha – enam kui poole miljardi euroga.
Nüüd oleme aga juba uute probleemide ette
sattumas. Majandusteadlase Edward Hugh' ja analüütiku Matthew Lynni
ennustuste järgi on eurotsooni raskused kõike muud kui möödas. Uueks
Kreekaks on nende sõnul saamas Portugal, kus ei olnud majanduskasvu
isegi siis, kui Kreeka veel arenes. Lynni sõnul on Portugal tiksuv ja
plahvatamist ootav aegpomm. Meil ei ole sellest tulenevale võimalikule
riskile tähelepanu osutatud või siis on Portugali arengut peamiselt
positiivses võtmes kajastatud.
Portugali välisvõlg, sh IMFilt korduvalt
saadu, mille võtmist on õhutanud eurotsooni riigid eesotsas Prantsusmaa
ja Saksamaaga, on peaaegu samaväärne Kreekaga ja sarnaselt viimasega ei
ole Portugal viinud läbi radikaalseid majandusreforme ega vajalikke
struktuurimuudatusi, mida IMFi päästepakettide eest on lubatud.
Vaatamata teatud edasiminekule on tööpuudus suur, väliskaubandus ja
majandus nõrk. Intressimäärad on kõrgemad, ca kahe protsendi ringis,
nagu enamikul lõunapoolsetel riikidel, samal ajal kui Saksamaa, Austria
ja Prantsusmaa võtavad kasu ajaloo madalaimatest intressimääradest.
Kuigi Portugal on tugiprogrammidest väljunud, muudab reaalse
majanduskasvu puudumine valitsemissektori hiiglasliku välisvõla maksmise
võimekuse üha ebatõenäolisemaks.
Vasakpoolsetel kiusatus Kreekat teha
Samuti
on oht, et sel aastal toimuvatel parlamendivalimistel võivad võita
eelmistelgi valimistel hea tulemuse saanud vasakpoolsed jõud, kellel on
kiusatus võtta eeskuju Syrizast ja teha ka Portugalis Kreekat ehk siis
mitte maksta võlgu tagasi. Kõnealuste riikide majandusele võib
devalveeritud rahvusvaluutale tagasipöördumine tähendada pööret
majandustõusu suunas, kuid pidades silmas meie „Euroopa parima
rahandusministri" juhtimisel tehtud rahapaigutusi ESMis ei ole Eestil
midagi head oodata. Kes on seejärel järgmised – Itaalia ja Hispaania,
või õnnestub olukord stabiliseerida? See oleks kahtlemata suureks
võiduks IMFile ja Euroopa Liidule, kes saaksid oma Kreekaga varisenud
usaldusväärsust päästa.
Euro on olnud kaua languses, seoses Kreeka
alatu käitumisega on see aga üha kiirenenud. Küsimus on selles, kuidas
mõjutaks Portugali võimalik maksejõuetus euroala ja Euroopa Liitu, nende
püsimist ja kas ka Portugalis hakatakse uuesti Euroopa ja Eesti
maksumaksja rahaga peale Kreeka teistelegi laristajariikidele laenanud
suurte Saksa, Prantsuse jt pankade äririske ja äärmist vastutustundetust
kinni maksma?
Kes vastutab vale otsuse eest?
Siinkohal võiks meenutada, et kui algul
räägiti Euroopa panganduskriisist, siis alates sellest, kui erapankadele
maksti Euroopa maksumaksjate rahaga kinni nende Kreekale antud hapud
laenud, nimetati ja tehti see ümber riikide võlakriisiks. Tegemist on
õilsate loosungite varjus läbi viidud finantsmahhinatsiooniga.
Raske öelda, kui paljuga me Portugali puhul
mööda pükse võiksime saada. EFSF/ESMi kaudu oli Eesti 2014. aasta
seisuga sinna panustanud 58,2 miljonit eurot, nüüd veelgi rohkem.
Viimane aeg on teha kõik, et edasisi kaotusi vältida ja lahkuda ESMist,
kuigi põhikiri ei näe selleks võimalust ette. Osalemine kümneid
miljardeid neelavas fondis, mille juhid on puutumatud ja mille tegevust
ei ole kellelgi õigust isegi kontrollida, on põhjus, miks meil
tõstetakse aktsiise, käibemaksu, riigilõive, trahve jne. Valitsus võtab
võõrastele laristatud raha oma rahvalt tagasi.
Kas keegi, kes Eesti maksjarolli surus, selle
eest ka vastutab? Ligi, Ansip, Ilves jt, kes kõigest kriitikast ja
vastuargumentidest hoolimata väitsid, et ESMiga liitumine on vajalik,
suurepärane ja kasulik investeering, mis hakkab meile kõvasti sisse
tooma? Või Sester, kes ei teadnud riigikogu ees olles öelda, kas Eesti
poolt EFSFile ja ESMile antud garantiid (2 ja 1,3 miljardit) summeeruvad
või ei? Või erakonnad ja isikud, kes sellised otsused riigikogus heaks
kiitsid? Või need, kes Kreeka ja teiste kriisiriikide rämpsvõlakirju on
ostnud? Tundub, et mitte keegi ei vastuta, kuigi kõige taga on
hiigelsummad.
Ja küsimuste küsimus – loodan, et seda ei
juhtu, kuid kui mitte pärast Kreekat, siis kas pärast Portugali läheb
käiku ja meilt nõutakse välja raha, millega Eesti on garanteerinud EFSFi
ja ESMi, ehk siis halvima stsenaariumi korral 3,3 miljardit eurot? Miks
peab Eesti maksumaksja meie enda arengu, toimetuleku ja laste tuleviku
arvelt kinni maksma meist rikkamate riikide laristamist ja võimul
olevate poliitikute rumalust? Või tähendabki poliitiline vastutus Eestis
seda, et loll (loe rahvas) saab kirikuski peksa ja keegi ei vastuta?
0 kommentaari:
Postita kommentaar