laupäev, 27. aprill 2019
Spiiker Henn Põlluaas Riigikogu 100. aastapäevale pühendatud kõnes: “Positiivsete muutuste hõng on tunda.”
Henn Põlluaas 26. aprillil 2019 pidamas Estonia teatrisaalis kõnet Riigikogu 100. aastapäeva puhul
“Kohati tundub aga, et kõige suuremaks ohuks endale oleme olnud meie ise. Vähene eneseteadlikkus, kriitikapuudus teiste soovitustele, tõeliste väärtuste eiramine, enamuse tahtele kurt teerullipoliitika, vastasseisu õhutamine… Ent positiivsete muutuste hõng on tunda,” ütles parlamendi spiiker Henn Põlluaas Riigikogu 100. aastapäevale pühendatud pidulikul üritusel “Estonia” teatris.
Lugupeetud endised ja praegused Riigikogu liikmed! President Rüütel! Valitsuse liikmed! Ekstsellentsid ja külalised! Hea Eesti rahvas!
Mul on au tervitada teid kaunis Estonia teatrisaalis. Me tähistame
Eesti parlamendi sajandat aastapäeva. Eesti demokraatia sajandat
aastapäeva.
Pooleteise tunni eest, täpselt sada aastat tagasi, lõppes siinsamas Asutava Kogu neljas koosolek. Koosolijate hoiak oli väga töine aga ka tõsine. Teisiti ei võinud see ollagi, sest käis ju Vabadussõda.
Eelmisel õhtul oli venelaste suurtükituli süüdanud hiigeltulekahju Narvas. Nädal tagasi oli vaenlane alustanud pealetungi lõunarindel. Käis mobilisatsioon ja meie väed sooritasid vasturünnakut. Rinnet pidasid kõige patriootlikumad ja julgemad võitlejad. Meie kangelased.
Ka Asutav Kogu oli 1919. aastal justkui rindeüksus. Nende keskmine vanus oli 36 aastat. Nad teadsid, et on demokraatiale alust pannes ka ise löögi all. Kuid Asutava Kogu toeks oli kogu Eesti ühiskond. Nad käsitlesid ennast mitte eliidina, vaid osana rahvast.
Asutav Kogu pakatas eneseusaldusest ja julgusest teha omamoodi. Võeti vastu radikaalne maaseadus, kuigi oponendid väitsid, et see polevat euroopalik. Nii see kui põhiseadus kinnitati tuliste kuid sisuliste vaidluste saatel. Kehtestati ka rahvaalgatuse õigus referendumite läbiviimiseks. Sellist rahvaalgatust, mis viiks rahvahääletuseni, seaduse vastuvõtmise või väljakuulutamata jätmiseni, meil täna aga enam ei ole.
Asutav Kogu ei mõelnud, mida arvatakse meist mujal ega oodanud võõrsilt juhtnööre. Nad mõtlesid, kuidas teenida Eesti riigi ja rahva huve. Deklareeriti, et Eesti rahvas tahab elada iseseisvat riiklikku elu rahvusriigina. Igavesti, nagu kinnitab ka tänane põhiseadus.
Eesti kuulus 1920. aastatel maailma kaheteistkümne ja Euroopa seitsme kõige demokraatlikuma riigi hulka. Naiste valimisõigus oli meil kehtestatud juba 1917. aastal. Pea kolmkümmend aastat varem kui Prantsusmaal või Šveitsis.
1944. aasta sügisel oli 1919. aasta Asutava Kogu liikmetest üle poole surnud või teadmata kadunud. Ülejäänutest pooltel tuli Eestist põgeneda. Nad jagasid oma rahva saatust. Okupeeritud Eesti jäi pooleks sajandiks kommunistliku režiimi ja venestamispoliitika tallata.
Kuid me ei leppinud sellega. Meie vabaduse- ja demokraatiaiha ei kustunud iialgi. Me säilisime rahvana ja taastasime 1991. aastal oma riigi. Rahvusriigi. Me mäletame hästi seda hingevõbelust, kui heiskasime taas sini-must-valged lipud. Me pidime alustama kõike jälle otsast. Nagu Asutav Kogugi, hakkas Riigikogu looma seadusi, protseduure ja norme. Täna oleme Euroopa Liidu ja NATO liikmed.
Meie aeg ei ole ehk nii dramaatiline ja ohtlik, kui see oli kahe maailmasõja vahel. Kohati tundub aga, et kõige suuremaks ohuks endale oleme olnud meie ise. Vähene eneseteadlikkus, kriitikapuudus teiste soovitustele, tõeliste väärtuste eiramine, enamuse tahtele kurt teerullipoliitika, vastasseisu õhutamine… Ent positiivsete muutuste hõng on tunda.
Jaan Tõnisson ütles oma poliitilises testamendis: Kui meie põlv tahab tõusta suveräänse rahva kõrgusele, kes oleks suuteline kandma iseseisvat Eesti riiklust ja kindlustada rahvuslikku tulevikku, siis peame avama oma hinge ideaalidele, mis viivad meid edasi ja ülespoole.
Eesti demokraatia ja parlamentarismi sajandal aastapäeval on tuleviku võti meie endi kätes. Asutava Kogu julgus, rahvuslikkus ja tõeliselt demokraatlik hoiak on meile eeskujuks. See on kinnistunud meie rahva hoiakutes. See, mis tõi meid siia, viib meid ka edasi.
Ma tänan kõiki Asutava Kogu ja Riigikogu liikmeid läbi aegade. Kõiki neid, kes on kandnud ja kannavad südames vabaduse ja demokraatia sädet.
Me vaatame lootusrikkalt tulevikku! Elagu Eesti!
Allikas: https://uueduudised.ee/arvamus/riigikogu-esimees-henn-polluaas-parlamendi-100-aastapaevale-puhendatud-kones-positiivsete-muutuste-hong-on-tunda/ Read more...
“Kohati tundub aga, et kõige suuremaks ohuks endale oleme olnud meie ise. Vähene eneseteadlikkus, kriitikapuudus teiste soovitustele, tõeliste väärtuste eiramine, enamuse tahtele kurt teerullipoliitika, vastasseisu õhutamine… Ent positiivsete muutuste hõng on tunda,” ütles parlamendi spiiker Henn Põlluaas Riigikogu 100. aastapäevale pühendatud pidulikul üritusel “Estonia” teatris.
Lugupeetud endised ja praegused Riigikogu liikmed! President Rüütel! Valitsuse liikmed! Ekstsellentsid ja külalised! Hea Eesti rahvas!
Pooleteise tunni eest, täpselt sada aastat tagasi, lõppes siinsamas Asutava Kogu neljas koosolek. Koosolijate hoiak oli väga töine aga ka tõsine. Teisiti ei võinud see ollagi, sest käis ju Vabadussõda.
Eelmisel õhtul oli venelaste suurtükituli süüdanud hiigeltulekahju Narvas. Nädal tagasi oli vaenlane alustanud pealetungi lõunarindel. Käis mobilisatsioon ja meie väed sooritasid vasturünnakut. Rinnet pidasid kõige patriootlikumad ja julgemad võitlejad. Meie kangelased.
Ka Asutav Kogu oli 1919. aastal justkui rindeüksus. Nende keskmine vanus oli 36 aastat. Nad teadsid, et on demokraatiale alust pannes ka ise löögi all. Kuid Asutava Kogu toeks oli kogu Eesti ühiskond. Nad käsitlesid ennast mitte eliidina, vaid osana rahvast.
Asutav Kogu pakatas eneseusaldusest ja julgusest teha omamoodi. Võeti vastu radikaalne maaseadus, kuigi oponendid väitsid, et see polevat euroopalik. Nii see kui põhiseadus kinnitati tuliste kuid sisuliste vaidluste saatel. Kehtestati ka rahvaalgatuse õigus referendumite läbiviimiseks. Sellist rahvaalgatust, mis viiks rahvahääletuseni, seaduse vastuvõtmise või väljakuulutamata jätmiseni, meil täna aga enam ei ole.
Asutav Kogu ei mõelnud, mida arvatakse meist mujal ega oodanud võõrsilt juhtnööre. Nad mõtlesid, kuidas teenida Eesti riigi ja rahva huve. Deklareeriti, et Eesti rahvas tahab elada iseseisvat riiklikku elu rahvusriigina. Igavesti, nagu kinnitab ka tänane põhiseadus.
Eesti kuulus 1920. aastatel maailma kaheteistkümne ja Euroopa seitsme kõige demokraatlikuma riigi hulka. Naiste valimisõigus oli meil kehtestatud juba 1917. aastal. Pea kolmkümmend aastat varem kui Prantsusmaal või Šveitsis.
1944. aasta sügisel oli 1919. aasta Asutava Kogu liikmetest üle poole surnud või teadmata kadunud. Ülejäänutest pooltel tuli Eestist põgeneda. Nad jagasid oma rahva saatust. Okupeeritud Eesti jäi pooleks sajandiks kommunistliku režiimi ja venestamispoliitika tallata.
Kuid me ei leppinud sellega. Meie vabaduse- ja demokraatiaiha ei kustunud iialgi. Me säilisime rahvana ja taastasime 1991. aastal oma riigi. Rahvusriigi. Me mäletame hästi seda hingevõbelust, kui heiskasime taas sini-must-valged lipud. Me pidime alustama kõike jälle otsast. Nagu Asutav Kogugi, hakkas Riigikogu looma seadusi, protseduure ja norme. Täna oleme Euroopa Liidu ja NATO liikmed.
Meie aeg ei ole ehk nii dramaatiline ja ohtlik, kui see oli kahe maailmasõja vahel. Kohati tundub aga, et kõige suuremaks ohuks endale oleme olnud meie ise. Vähene eneseteadlikkus, kriitikapuudus teiste soovitustele, tõeliste väärtuste eiramine, enamuse tahtele kurt teerullipoliitika, vastasseisu õhutamine… Ent positiivsete muutuste hõng on tunda.
Jaan Tõnisson ütles oma poliitilises testamendis: Kui meie põlv tahab tõusta suveräänse rahva kõrgusele, kes oleks suuteline kandma iseseisvat Eesti riiklust ja kindlustada rahvuslikku tulevikku, siis peame avama oma hinge ideaalidele, mis viivad meid edasi ja ülespoole.
Eesti demokraatia ja parlamentarismi sajandal aastapäeval on tuleviku võti meie endi kätes. Asutava Kogu julgus, rahvuslikkus ja tõeliselt demokraatlik hoiak on meile eeskujuks. See on kinnistunud meie rahva hoiakutes. See, mis tõi meid siia, viib meid ka edasi.
Ma tänan kõiki Asutava Kogu ja Riigikogu liikmeid läbi aegade. Kõiki neid, kes on kandnud ja kannavad südames vabaduse ja demokraatia sädet.
Me vaatame lootusrikkalt tulevikku! Elagu Eesti!
Allikas: https://uueduudised.ee/arvamus/riigikogu-esimees-henn-polluaas-parlamendi-100-aastapaevale-puhendatud-kones-positiivsete-muutuste-hong-on-tunda/ Read more...
reede, 26. aprill 2019
MATTI ILVES: ORBAN LUBAB LÕPETEDA SISSERÄNDE TERVES EUROOPAS
„Meie kristlik tsivilisatsioon on kaalul tulevastel Euroopa Parlamendi valimistel,” ütles Ungari peaminister Viktor Orban oma valitseva Fideszi partei valimiste programmi tutvustaval üritusel.
Euroopa Parlamendi valimised otsustavad, kas Euroopa Liidul on tulevikus „rände- ja rändevastased” juhid, kas „Euroopa kuulub endiselt eurooplastele või teise tsivilisatsiooni massidele; kas me saame päästa oma kristliku Euroopa kultuuri, või kapitleerume multikultuursuse ees” ütles Orban.
Peaminister ütles, et „rahulolematus Euroopa eliidiga on suures osas seotud nende rände käsitlemisega”. See, millega Euroopa silmitsi seisab, ei ole ainult rändekriis, vaid rahvaste ränne ajaloolises mõttes, mainis ta. Ta ütles, et Euroopa võib peatada massiivse rände, kuid ta ei ole isegi üritanud; Euroopa Liidu praegused juhid toetavad ja julgustavad rännet.”
Orban kritiseeris tugevalt Euroopa Liidu ja PPE fraktsiooni juhte. Ta ütles:
1. Brüsseli bürokraadid peaksid kaotama oma võimu juhtima rändeküsimusi, see pädevus tuleks liikmesriikidele tagasi anda.
2. Ühtki riiki ei tohiks sundida sisserändajaid oma tahte vastu võtma.
3. Kedagi ei tohiks ELi lubada ilma kehtivate dokumentideta.
4. EL peaks lõpetama ettemakstud deebetkaartide ja sisserändajate viisade väljastamise.
5. Selle asemel, et anda Sorose valitsusvälistele organisatsioonidele raha, peaks EL maksma piirikaitsemeetmete eest.
6. Keegi ei tohiks Euroopas diskrimineerida kristlasi ja seellised juhtumid tuleks tuvastada.
7. ELi institutsioonidel peaks olema rändevastane juht.
Peaminister ütles, et need meetmed on väga olulised sisserände peatamiseks ja kristliku kultuuri säilitamiseks ning palus valijatel oma partei programm vastu võtta.
Meie Eestis ei tohiks anda ühtegi häält sotsdele ja liberaalidele, kui soovime oma riiki ja tervet Eurpa Liitu kaitsta moslemite ja teiste võõrkultuuride eest.
Kasutatud allikas: https://voiceofeurope.com/ Read more...
Euroopa Parlamendi valimised otsustavad, kas Euroopa Liidul on tulevikus „rände- ja rändevastased” juhid, kas „Euroopa kuulub endiselt eurooplastele või teise tsivilisatsiooni massidele; kas me saame päästa oma kristliku Euroopa kultuuri, või kapitleerume multikultuursuse ees” ütles Orban.
Peaminister ütles, et „rahulolematus Euroopa eliidiga on suures osas seotud nende rände käsitlemisega”. See, millega Euroopa silmitsi seisab, ei ole ainult rändekriis, vaid rahvaste ränne ajaloolises mõttes, mainis ta. Ta ütles, et Euroopa võib peatada massiivse rände, kuid ta ei ole isegi üritanud; Euroopa Liidu praegused juhid toetavad ja julgustavad rännet.”
Orban kritiseeris tugevalt Euroopa Liidu ja PPE fraktsiooni juhte. Ta ütles:
1. Brüsseli bürokraadid peaksid kaotama oma võimu juhtima rändeküsimusi, see pädevus tuleks liikmesriikidele tagasi anda.
2. Ühtki riiki ei tohiks sundida sisserändajaid oma tahte vastu võtma.
3. Kedagi ei tohiks ELi lubada ilma kehtivate dokumentideta.
4. EL peaks lõpetama ettemakstud deebetkaartide ja sisserändajate viisade väljastamise.
5. Selle asemel, et anda Sorose valitsusvälistele organisatsioonidele raha, peaks EL maksma piirikaitsemeetmete eest.
6. Keegi ei tohiks Euroopas diskrimineerida kristlasi ja seellised juhtumid tuleks tuvastada.
7. ELi institutsioonidel peaks olema rändevastane juht.
Peaminister ütles, et need meetmed on väga olulised sisserände peatamiseks ja kristliku kultuuri säilitamiseks ning palus valijatel oma partei programm vastu võtta.
Meie Eestis ei tohiks anda ühtegi häält sotsdele ja liberaalidele, kui soovime oma riiki ja tervet Eurpa Liitu kaitsta moslemite ja teiste võõrkultuuride eest.
Kasutatud allikas: https://voiceofeurope.com/ Read more...
Igor Gräzin | Varsti tuleb uus Euroopa
Varsti saab 15 aastat sellest, kui me astusime Euroopa Liitu ja seega
jääb üha vähemaks neid, kes mäletavad, miks me seda tegime. Aga põgus
pilk tollastele ajalehtedele tuletab selle meelde. Esiteks oli juttu
julgeolekust loosungi all „Ei iial enam üksi!“ (nagu oli juhtunud 1940.
aastal). Siis nimetati veel kahte asjaolu – seda, et Euroopast tuleb
palju raha (loosung „Sealt tuleb ilgelt pappi!“). Ja kolmandaks (uskuge
või mitte, aga see oli loosung!) – „Euroopast saab särtsakaid mehi“.
Rohkemat ei mäletagi. Igatahes polnud tollal sõnakestki juttu euroopalikest väärtustest, solidaarsusest ja Euroopa helgest tulevikust, millesse ka meie panustada tahtvat. Kuna ma olin osaline euroskeptilises liikumises (teaduskeskus Vaba Euroopa), siis möönan, et tollane europropaganda oli väga egoistlik ja amoraalne.
Saime, mida tahtsime
Teidki ehitatakse valesti – alates Mäo teeristist, mille tõttu on Paidega ühendus kadunud kuni totakate kiirliiklusteedeni (näiteks Tootsis, kus raudtee kisti üles ja kruusapadja kohale, kus isegi äge sportlane ei saa joosta, tehti ere valgustus; Kirbla külas on kahetasandiline ristmik ja valgustatud kergliiklustee, mis viib eikuhugi)… Ja ma juba ei räägi kümnete ehk sadadegi maapoodide ja postkontorite kinnipanemisest.
3,4 miljardi eurone ettevõtlusraha on samuti kadunud tundmatusse sohu – EASi allesolek on veel imelikum kui tema omaaegne loomine. Lihtne katse: kui sõidate Eestis ringi, siis vaadake, kas see euroraha ettevõtluses ka kusagil silma paistab. Ei paista. Oleme tekitanud uue majandusharu – projektide kirjutamise, aruandmise ja rahasaamise, ainult et kasu sellest ei ole.
Uued jamad
Read more...
Rohkemat ei mäletagi. Igatahes polnud tollal sõnakestki juttu euroopalikest väärtustest, solidaarsusest ja Euroopa helgest tulevikust, millesse ka meie panustada tahtvat. Kuna ma olin osaline euroskeptilises liikumises (teaduskeskus Vaba Euroopa), siis möönan, et tollane europropaganda oli väga egoistlik ja amoraalne.
Saime, mida tahtsime
Nüüd, 15 aastat hiljem on selgunud, et paljud meie hoiatused on
paraku tõeks saanud – elektri hind on peaaegu nii kõrge, kui me
ennustasime (see ei ole veel nii kõrge, kui arvasime, aga meie teaduslik
lootus ei kao – küllap ta veel tõuseb), ennustasime infrastruktuuri
arengu aeglust riigisektori suurendamise tõttu – siin on kõik „korras“:
raudteeliiklus on poolik, Saartega praamiühendus ja lennuühendused
(Estonian Airi pankrot ja Nordica taandumine Eesti liinidelt) elavad
üleeilses päevas, Eesti põllumees ei saa normaalset toetust ega hakkagi
saama.
Teidki ehitatakse valesti – alates Mäo teeristist, mille tõttu on Paidega ühendus kadunud kuni totakate kiirliiklusteedeni (näiteks Tootsis, kus raudtee kisti üles ja kruusapadja kohale, kus isegi äge sportlane ei saa joosta, tehti ere valgustus; Kirbla külas on kahetasandiline ristmik ja valgustatud kergliiklustee, mis viib eikuhugi)… Ja ma juba ei räägi kümnete ehk sadadegi maapoodide ja postkontorite kinnipanemisest.
3,4 miljardi eurone ettevõtlusraha on samuti kadunud tundmatusse sohu – EASi allesolek on veel imelikum kui tema omaaegne loomine. Lihtne katse: kui sõidate Eestis ringi, siis vaadake, kas see euroraha ettevõtluses ka kusagil silma paistab. Ei paista. Oleme tekitanud uue majandusharu – projektide kirjutamise, aruandmise ja rahasaamise, ainult et kasu sellest ei ole.
Ajad on muutunud – julgeolekuriski enam ei ole, sest me kuulume
NATOsse. Ilusad mehed, keda lubati, saab kätte ka ilma selleta, et nad
siia tuua – neile võib nüüd ise järele minna. Seega on omaaegsed
Euroliitu astumise motiivid ära langenud.
Uued jamad
Küll aga on jamasid juurde tulnud – 2015.aasta pagulaskriis
läks meist mööda väga napilt: Eesti valitsus oli valmis pagulasi vastu
võtma sellises koguses, mida meile oleks pähe määritud. Oleme mõttetult
osalenud Kreekale jt Euroopa riikidele kingitavas rahastusskeemis, alul
EFSFis ja siis ESMis. Kusjuures viimase loomine kisendab oma
seadusvastasuses taevani. Aga kus sa pääsed, kui tahad olla rohkem
eurooplane ja sõnakuulelikum kui kes tahes teine.
Varsti tulevad Euroopa Parlamendi valimised ja see tähendab, et seniste kartelliparteide aeg saab läbi. Tulevad uued jõud ja uued erakonnad – hästi erinevad oma vaadetelt, kuid ühtsed selles, et kui tahame olla eurooplased, siis on tähtis saada senisest Euroopa korraldusest lahti.
Ma ei jõua kirjutada sellest, et meielaadsed mured on ka
mitmetes teistes Euroopa riikides. Aga nad on. Just sellepärast otsustas
Inglismaa meie juurest hoopis ära minna. Just sellepärast hakkas
Itaalia korrastama oma rahandust ja viskas välja pururumala idee
tasakaalus eelarvest. Just sellepärast keeldub Ungari Euroopa
nõudmistest lubada oma piiri kaitsma Euroopa piirivalveväed (kes ei oska
seda valvata, aga altkäemaksu võtta küll, nagu ütles Ungari
peaminister).
Varsti tulevad Euroopa Parlamendi valimised ja see tähendab, et seniste kartelliparteide aeg saab läbi. Tulevad uued jõud ja uued erakonnad – hästi erinevad oma vaadetelt, kuid ühtsed selles, et kui tahame olla eurooplased, siis on tähtis saada senisest Euroopa korraldusest lahti.
Seega, kui tahame olla endiselt koos Euroopaga olemata tema
sõnakuulekas sulane või pärisori, siis tuleb olla ka Eestis uute
poliitikute ja poliitiliste jõudude poolt.
Allikas: https://www.ohtuleht.ee/957594/igor-grazin-varsti-tuleb-uus-euroopa
Allikas: https://www.ohtuleht.ee/957594/igor-grazin-varsti-tuleb-uus-euroopa
Varro Vooglaid: Siin on järjekordne näide sellest, kuidas lastele ideoloogilistel kaalutlustel tuimalt valetatakse
Siin on järjekordne näide sellest, kuidas lastele ideoloogilistel kaalutlustel tuimalt valetatakse ja kuidas lapsi teadlikult ja tahtlikult eksitusse juhitakse. Kõik teavad, et kellelegi ei ole ega ka saa olla kaht isa ega kaht ema.
Aga mis seal ikka, kui ideoloogilised tõmbetuuled ütlevad vastupidist ja nõuavad ka selle heakskiitmist, siis kõlbab lastele valetada ja lastele valetavaid raamatuid levitada küll. Miks mitte ka õppevahendina. Pehmelt öeldes eemaletõukav!
neljapäev, 25. aprill 2019
Liberaalid ründavad EKREt räigelt ka edaspidi
Vilja Kiisler. Mida toob endaga kaasa uus valitsus
Link: https://vikerraadio.err.ee/929544/vikerhommik-taavi-libe/944438
_________
Liberaalide unistus, et EKRE juhitud ministeerimide töötajad lahkuksid in corpore töölt!
M.I.
Read more...
Link: https://vikerraadio.err.ee/929544/vikerhommik-taavi-libe/944438
_________
Liberaalide unistus, et EKRE juhitud ministeerimide töötajad lahkuksid in corpore töölt!
M.I.
Read more...
President Kersti Kaljulaid andis kolmikliidu valitsusele riikliku õnnistuse
Kolme võimuerakonna juhid koalitsioonileppe allkirjastamisel.
President Kersti Kaljulaid nimetas kolmapäeva pärastlõunal Kadriorus ametisse Jüri Ratase valitsuse.
Riigipea andis õiguslikud volitused valitsemiseks Keskerakonna, Eesti
Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja Isamaa kabinetile, kes saab
ametisse asuda pärast seda, kui ministrid on andnud riigikogu ees
ametivande. Ilmselt teevad nad seda järgmisel esmaspäeval.
Uue valitsuse ministrid on keskerakondlased peaminister Jüri Ratas, haridus- ja teadusminister Mailis Reps, majandus- ja taristuminister Taavi Aas, regionaalminister Jaak Aab, sotsiaalminister Tanel Kiik; Isamaasse kuuluvad kaitseminister Jüri Luik, justiitsminister Raivo Aeg, välisminister Urmas Reinsalu, rahvastikuminister Riina Solman ja kultuuriminister Tõnis Lukas ning EKRE esindajad siseminister Mart Helme, rahandusminister Martin Helme, keskkonnaminister Rene Kokk, maaeluminister Mart Järvik ning väliskaubandus- ja IT-minister Marti Kuusik.
Jüri Ratas märkis enne valitsuse ametisse nimetamist peetud kõnes, et valitsuskoalitsioonile langeb suur vastutus Eesti rahva ees.
Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/eesti/president-kersti-kaljulaid-andis-kolmikliidu-valitsusele-riikliku-onnistuse/
_____________
Samas nõudis K.Kaljulaid "vihakõnest" vaba valitsust.
M.I. Read more...
President Kersti Kaljulaid nimetas kolmapäeva pärastlõunal Kadriorus ametisse Jüri Ratase valitsuse.
Uue valitsuse ministrid on keskerakondlased peaminister Jüri Ratas, haridus- ja teadusminister Mailis Reps, majandus- ja taristuminister Taavi Aas, regionaalminister Jaak Aab, sotsiaalminister Tanel Kiik; Isamaasse kuuluvad kaitseminister Jüri Luik, justiitsminister Raivo Aeg, välisminister Urmas Reinsalu, rahvastikuminister Riina Solman ja kultuuriminister Tõnis Lukas ning EKRE esindajad siseminister Mart Helme, rahandusminister Martin Helme, keskkonnaminister Rene Kokk, maaeluminister Mart Järvik ning väliskaubandus- ja IT-minister Marti Kuusik.
Jüri Ratas märkis enne valitsuse ametisse nimetamist peetud kõnes, et valitsuskoalitsioonile langeb suur vastutus Eesti rahva ees.
Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/eesti/president-kersti-kaljulaid-andis-kolmikliidu-valitsusele-riikliku-onnistuse/
_____________
Samas nõudis K.Kaljulaid "vihakõnest" vaba valitsust.
M.I. Read more...
ERRi sõnum oma ajakirjanikele: EKRE poliitikute kohta võite öelda mida iganes
Sellega, kuidas ERR lahendas olukorras, kus Ahto Lobjakas sõimas EKRE ministrikandidaate Raadio 2 eetris saastaks, saadab rahvusringhääling oma ajakirjanikele sõnumi, et EKRE poliitikute kohta võib öelda mida iganes, sanktsioone kartmata.
Read more...
kolmapäev, 24. aprill 2019
CNN-i toimetusse, Sorosele ja demokraatidele saadetud pommikirjad on äärmusvasakpoolsete pettus
Peeter Proos | Vanglaplaneet
Paar kuud tagasi oli juttu sellest, et Ameerika massimeedia süüdistab alternatiivmeediat, konservatiive ja Trumpi vägivalla õhutamises ning on suur võimalus, et äärmusvasakpoolsed korraldavad enne USA vahevalimisi false flag rünnaku, et näidata ennast ohvritena.
Viimastel päevadel on lõhkekeha sisaldavad kirjad jõudnud CNN-i toimetuse, Hillary Clintoni, Barack Obama ja George Sorose postkasti.
Muidugi mõista süüdistatakse pommikirjade saatmises Trumpi ja tema pooldajaid. Delfi.ee kirjutab, et: „Pommisaajate ühiseks jooneks on ilmselt vastumeelsus Donald Trumpi suhtes. Just teda on kirjasaajaid kritiseerinud. Trump on CNN-i ja ka teisi meediakanaleid nimetanud rahvavaenlasteks.“
USA sõjaveteran ja advokaat Kurt Schlichter kirjutas, et kui arvestada suurepärast ajastust ja vasakpoolsete käitumist, siis ei saa välistada, et tegemist on pettusega.
USA vahevalimisteni on jäänud vaid loetud päevad ja võib kindel olla, et vasakpoolsed panevad võidu nimel kõik mängu.
Allikas: http://vanglaplaneet.ee/cnn-i-toimetusse-sorosele-ja-demokraatidele-saadetud-pommikirjad-on-aarmusvasakpoolsete-pettus/ Read more...
Tellimine:
Postitused (Atom)

















