Igor Gräzin | Varsti tuleb uus Euroopa

Varsti saab 15 aastat sellest, kui me astusime Euroopa Liitu ja seega jääb üha vähemaks neid, kes mäletavad, miks me seda tegime. Aga põgus pilk tollastele ajalehtedele tuletab selle meelde. Esiteks oli juttu julgeolekust loosungi all „Ei iial enam üksi!“ (nagu oli juhtunud 1940. aastal). Siis nimetati veel kahte asjaolu – seda, et Euroopast tuleb palju raha (loosung „Sealt tuleb ilgelt pappi!“). Ja kolmandaks (uskuge või mitte, aga see oli loosung!) – „Euroopast saab särtsakaid mehi“.

Rohkemat ei mäletagi. Igatahes polnud tollal sõnakestki juttu euroopalikest väärtustest, solidaarsusest ja Euroopa helgest tulevikust, millesse ka meie panustada tahtvat. Kuna ma olin osaline euroskeptilises liikumises (teaduskeskus Vaba Euroopa), siis möönan, et tollane europropaganda oli väga egoistlik ja amoraalne.

Saime, mida tahtsime

Nüüd, 15 aastat hiljem on selgunud, et paljud meie hoiatused on paraku tõeks saanud – elektri hind on peaaegu nii kõrge, kui me ennustasime (see ei ole veel nii kõrge, kui arvasime, aga meie teaduslik lootus ei kao – küllap ta veel tõuseb), ennustasime infrastruktuuri arengu aeglust riigisektori suurendamise tõttu – siin on kõik „korras“: raudteeliiklus on poolik, Saartega praamiühendus ja lennuühendused (Estonian Airi pankrot ja Nordica taandumine Eesti liinidelt) elavad üleeilses päevas, Eesti põllumees ei saa normaalset toetust ega hakkagi saama.

Teidki ehitatakse valesti – alates Mäo teeristist, mille tõttu on Paidega ühendus kadunud kuni totakate kiirliiklusteedeni (näiteks Tootsis, kus raudtee kisti üles ja kruusapadja kohale, kus isegi äge sportlane ei saa joosta, tehti ere valgustus; Kirbla külas on kahetasandiline ristmik ja valgustatud kergliiklustee, mis viib eikuhugi)… Ja ma juba ei räägi kümnete ehk sadadegi maapoodide ja postkontorite kinnipanemisest.

3,4 miljardi eurone ettevõtlusraha on samuti kadunud tundmatusse sohu – EASi allesolek on veel imelikum kui tema omaaegne loomine. Lihtne katse: kui sõidate Eestis ringi, siis vaadake, kas see euroraha ettevõtluses ka kusagil silma paistab. Ei paista. Oleme tekitanud uue majandusharu – projektide kirjutamise, aruandmise ja rahasaamise, ainult et kasu sellest ei ole.

Ajad on muutunud – julgeolekuriski enam ei ole, sest me kuulume NATOsse. Ilusad mehed, keda lubati, saab kätte ka ilma selleta, et nad siia tuua – neile võib nüüd ise järele minna. Seega on omaaegsed Euroliitu astumise motiivid ära langenud.

Uued jamad

Küll aga on jamasid juurde tulnud – 2015.aasta pagulaskriis läks meist mööda väga napilt: Eesti valitsus oli valmis pagulasi vastu võtma sellises koguses, mida meile oleks pähe määritud. Oleme mõttetult osalenud Kreekale jt Euroopa riikidele kingitavas rahastusskeemis, alul EFSFis ja siis ESMis. Kusjuures viimase loomine kisendab oma seadusvastasuses taevani. Aga kus sa pääsed, kui tahad olla rohkem eurooplane ja sõnakuulelikum kui kes tahes teine.

Ma ei jõua kirjutada sellest, et meielaadsed mured on ka mitmetes teistes Euroopa riikides. Aga nad on. Just sellepärast otsustas Inglismaa meie juurest hoopis ära minna. Just sellepärast hakkas Itaalia korrastama oma rahandust ja viskas välja pururumala idee tasakaalus eelarvest. Just sellepärast keeldub Ungari Euroopa nõudmistest lubada oma piiri kaitsma Euroopa piirivalveväed (kes ei oska seda valvata, aga altkäemaksu võtta küll, nagu ütles Ungari peaminister).

Varsti tulevad Euroopa Parlamendi valimised ja see tähendab, et seniste kartelliparteide aeg saab läbi. Tulevad uued jõud ja uued erakonnad – hästi erinevad oma vaadetelt, kuid ühtsed selles, et kui tahame olla eurooplased, siis on tähtis saada senisest Euroopa korraldusest lahti.

Seega, kui tahame olla endiselt koos Euroopaga olemata tema sõnakuulekas sulane või pärisori, siis tuleb olla ka Eestis uute poliitikute ja poliitiliste jõudude poolt.

Allikas: https://www.ohtuleht.ee/957594/igor-grazin-varsti-tuleb-uus-euroopa