Rahvuslane

teisipäev, 22. november 2016

Kutse lastekaistse teemalisele loengule (reedel kell 18.00 Rahvusraamatukogus)

Austatud Matti Ilves!

Mul on hea meel kutsuda Teid osa võtma Norra inimõiguste juristi ja advokaadi Marius Reikeråsi loengust, mis toimub reedel, 25. novembril kell 18.00 Rahvusraamatukogu suures saalis.

Loengus tutvustab Marius Reikerås Norra lastekaitseorganisatsiooni "Barnevernet" küsitavat tegevust ja sellega seonduvaid probleeme ning räägib Euroopa inimõiguste olukorrast laiemalt.

Marius Reikerås seisab perekondade õiguste kaitsel Norra lastekaitseorganisatsiooni Barnevernet vastu, mille tegevuses on ilmnenud tõsiseid õigusrikkumisi. Norra lastekaitseamet on korduvalt eemaldanud lapsi nende bioloogilistelt vanematelt ilma piisava põhjuseta.

“Ma kohtun iga päev, igal nädalal inimestega, kes jutustavad mulle neid jubedaid lugusid, mida on raske uskuda. Sest me oleme ju harjunud mõtlema Norrast kui tsiviliseeritud riigist, mis tahab end esitleda maailmale inimõiguste tšempionina. Ent kui sa kõiki neid lugusid kuuled, siis mõistad, et tegelikkus on vastupidine. Üks minu peamistest ülesannetest on tõsta teadlikkust sellest, et valitsuse sõnade ja tegude vahel on suur lõhe,” kirjeldab Marius Reikerås oma tööd.

Rahvusvaheliselt tuntuim Norra lastekaitse rikkumiste juhtum on Rumeenia päritoluga Marius ja Ruth Bodnariu viie lapse (mh ka paarikuise imiku) lahutamine perekonnast seoses nende kristliku kasvatuse ja väidetava füüsilise väärkohtlemisega. Rahvusvahelise protestilaine mõjul andis Norra lastekaitse perekonnale lapsed tagasi.

“Seaduses on öeldud, et valitsus peab hoolitsema inimõiguste tagamise eest. Kuid tulemus on vastupidine. Võidelda tuleb iga päev, iga tund, kui soovite edu saavutada. Perekond Bodnariu juhtum on selle kohta heaks näiteks. Isegi rahvusvahelise surve tingimustes võttis seitse kuud aega, et Norra võimud lapsed tagastaksid,” kommenteerib Reikerås.

Teema on kahtlemata aktuaalne ka meie lastekaitseseaduse kontekstis, mis võtab paljuski eeskuju Norra vastavatest õigusaktidest. Et ära hoida võimalikke laste- ja lastevanemate õiguste rikkumisi Eestis, peaksime olema antud teemast võimalikult teadlikud.

Loeng algab reedel, 25. novembril kell 18.00 Rahvusraamatukogu suures saalis ning toimub inglise keeles. Sissepääs loengule 5 eurot. Marius Reikeråsi Eesti visiit on teoks saanud paljude kodanikeühiskonna organisatsioonide koostöös.

Kohtumiseni Rahvusraamatukogus!

Markus Järvi

juhatuse liige

SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks

Üritust toetavad: The Nordic Committee for Human Rights, kodanikuliikumine Terviklik Eesti, Statera jätkusuutliku arengu uurimis- ja praktikakeskus, MTÜ Eesti Vanemad, MTÜ Kogukonna Hüvanguks, SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks, Läti lapsevanemate ühendus “Dzimta”, MTÜ Põhiõiguste Kaitse Keskus, Leedu vanemate foorum, Lääne-Leedu lastevanemate foorum, Portugali juristide ühendus sundadopteerimise vastu, Euroopa parlamendi liige Tomas Zdechovsky (Tšehhi), John Hemming (Suurbritannia), Januzs Korwin-Mikke (Poola).

esmaspäev, 21. november 2016

MATTI ILVES: NATO ON MUUTNUD VENEMAA SUHTES LEEBEMAKS

Pärast Donald Trump´i valimisi USA presidendiks on NATO juhid võtnud "Reuters´i" teatel kasutusele hoopis "leebemaid toone" valitsuse suhtes Moskvas.
"Venemaa on meie suurim naaber, selleks ka jääb ja on eriti oluline hoida dialoogi kui pinged on suuremad ja esitavad erinevaid julgeoleku väljakutsed," ütles sõjalise liidu peasekretär Jens Stoltenberg teisipäeval Brüsselis.

Venemaa president Vladimir Putin ja tema tulevane USA kolleeg Trump rääkisid, et otsivad konstruktiivset koostööd. Samal ajal, ütles lahkuv USA president Barack Obama, et NATO partnerid kardavad tema järglase püüdeid.
Trump ja Putin tahavad teha koostööd võitluses rahvusvahelise terrorismi ja ekstremismi vastu teatas Venemaa president, siin mõlema riigi jõupingutused ühendatakse. Putin ja Trump pakkusid dialoogi partneritega oma esimeses telefonikõnes, üteldi Vene avalduses. Ning selle aluseks on vastastikune austus ja mittesekkumise siseasjadesse.

Omavaheline lähenemine Trumpi ja Putini vahel on ajanud närvi eriti Ida-Euroopa riigid, kes kardavad Venemaa sissetungi oma territooriumile Ukraina eeskujul.
Trump ähvardas valimiskampaania ajal USA vägede kaitse äravõtmisega Euroopast, kui eurooplased ei suurenda kaitsekulutusi. Isegi NATO on juba välja töötatud sellised stsenaariumid, sest Saksamaa kaitsekulutused on näiteks vaid 1,1 % ja seetõttu seisavad paljud laevad ja lennukid tagavaraosade puudumise tõttu.
Euroopa Liidu liikmesriigid otsustasid nüüd edendada oma plaane ühise julgeolekupoliitika osas.

Kas sellised leebemad toonid NATO poolt Venemaa suhtes saavad olema püsivad, ei ole veel selge. Sest hiljuti vastu võetud NATO sõjalises doktriinis ja sellele kohe järgnenud Saksamaa sõjalises doktriinis peetakse Venamaad vaenlaseks.

Kasutatud allikas: https://deutsche-wirtschafts-nachrichten.de/2016/11/16/nach-trump-sieg-nato-spricht-ploetzlich-freundlich-ueber-russland/
________________
Minu ammune arvamus NATO-st, SIIN.

Šokeeriv analüüs: kust ISIS oma koletutele tegudele rahastust leiab?

Tanel Saarmann, reporter

ärileht.ee

Selline terroriorganisatsioon nagu ISIS ei saaks tegutseda, kui neil ei oleks meeletutes kogustes raha. Lisaks sellele, et terroristide ja võitlejate üleval pidamine on kallis, võtab raha ka kalifaat, mille nad on endale vallutanud. Kust ja kuidas nad raha saavad? Kohati on tegu väga jõhkrate meetoditega. Kõike seda analüüsis ligi aasta aega tagasi meediaväljaanne Newsweek. Nad suhtlesid väga mitmete riikide valitsusametnikega, analüütikute ning luuretöötajatega. Nende ees joonistus pilt väga hästi organiseeritud, keerulisest ja tihti julmast raha hankimisest. ISIS suudab kokku ajada miljardeid dollareid.
Märksõnadeks on sularaha, inimröövid, hävitamine, toornafta, salakaup ning mõned nõrgalt kontrollitud koridorid Türgis, Iraagis ja Süürias.
ISISe kontrolli all elab täna üle 8 miljoni inimese. Lisaks toetavad nad kümneid tuhandeid võitlejaid ning iga päev tuleb neid juurde. Ometi suudavad nad seda kõike hallata ning raha ei paista otsa saavat.

Toome siinkohal välja need peamised viisid, kuidas ISIS raha saab:
Must kuld

Naftast saadav tulu on see, mis ISISt püsti hoiab, sest sellest saadakse kõige suurem osa oma tulust.
Nende naftaimpeerium laiub Suurbritannia suurusel maaalal. Ainuüksi Iraagi territooriumil on neil umbes 300 naftapuurtorni. Loomulikult on need kõik vägivaldselt üle võetud.
Iraagi puurtornide koguvõimsus on 80 000 barrelit päevas (Iraak toodab kokku 3 miljonit barrelit naftat päevas). Süürias on ISISe käes 60% riigi naftaleiukohtadest. Enne kodusõja puhkemist tootsid need 385 000 barrelit naftat päevas.
ISISe käes ei tundu olevat ühtegi töötavat torujuhet ning neil ei ole ka teadmisi, kuidas naftapuurtorne hallata. Siiski suudavad nad naftat müüa. Odavalt. Vahendajatele.
See on aga ühtlasi ISISe Achilleuse kannaks. Lisaks nafta müügile on neil seda vaja sõjategevuses ning ka kalifaadi territooriumil elavate inimeste ning ettevõtete tarbeks.
Kuna Iraagis ja Süürias suudab ISIS kätte saada vaid viiendiku sellest naftast, mida puurtornid võimaldaksid, siis sõltuvad nad naftariikidest. Analüütikud teavad, et nii Iraagi kurdid, türklased kui ka süürlased on ISISele naftat müünud ehkki nad väljendavad avalikult oma viha terrorirühmituse suhtes. Naftat müüakse vahemeeste abil.
Iraagil on piir kuue riigiga: Süüria, Saudi Araabia, Iraan, Jordaania, Kuveit ja Türgi. ISIS transpordib naftat kolme koridori kaudu - Türgi lõunakoridor, Iraagi loodekoridor ja Süüria kirdekoridor. Iraagi Kurdistan on ka üks koht, kust kaudu saab viia naftat ja kütust Türgisse.
„ISISel ei tundu olevat mingit probleemi transportimaks kütust üle piiride," ütles üks vaatleja, kelle sõnul ei tundu ISISe äri mõjutavat ka erinevad õhurünnakud.
Niisiis on naftasõltuvus see nõrk koht, millele ISISe vastased võitlejad peavad enim tähelepanu pöörama.

Ajalooliste paikade hävitamine

ISIS on julm rühmitus. Eriti kurb on röövimiste puhul see, et terroristid ei hooli ajaloost. Iraagis on täna üle 12 000 arheoloogiliselt olulise paiga ISISe territooriumil ning nad ei käi seal sugugi kohti imetlemas. Kogujatele ja edasimüüjatele on juba maha müüdud väga hinnalisi taieseid. Nad hävitavad maailma vanimaid mälestisi olgu selleks hauad, kirikud, paleed või muud kohad. Kõike, mida saab rahaks teha müüakse maha. Ülejäänu hävitatakse. Analüütikute arvates on röövretkedest saanud ISISe suuruselt teine tuluallikas.
Röövitud esemeid on müüdud nii Euroopasse kui USAsse ja nii on sajad miljonid dollarid liikunud terroristidele neist paikadest, mis peaks igati takistama ISISe arengut. Lisaks jääb ühiskond ilma väga väärikast osast ajaloost.

Kuninglikud toetajad

ISIS on saanud raha naftariikide Saudi Araabia, Katari ja Kuveidi rikastelt poliitikutelt ja ärimeestelt. 2013. aastal muutis Saudi Araabia terrorismi rahastamise siiski kriminaalkuriteoks ning nad on igati välja näitamas, et ISIS on nende vaenlane number üks. Katar ja Kuveit jätkavad oma tegevust. Neid peetakse analüütikute sõnul kaheks suuremaks terroriste rahastavaks riigiks. Neis riikides on väga liberaalne pangandusüsteem ning terroriste on rahastanud ka poliitikud ning nendele lähedal seisvad inimesed.

Röövretked ja maksud

Kui ISIS võttis 2014. aasta juunis üle Iraagi linna Mosuli, siis läksid nende võitlejad kohe linna pangakontorite juhtide juurde ning palusid panga seifid avada. Kokku on ISIS sel moel erinevates vallutatud paikades saanud väidetavalt ligi 1,5 miljardit dollarit. ISISe territooriumil elavad inimesed peavad pangatehingute pealt maksma terrorirühmitusele 10%.
Veel enam. Praegu prantslaste poolt pommitatavas Süüria linnas Raqqas on ISIS kehtestanud maksud kõikidele kaupadele, mis linna sisenevad või sealt väljuvad - toit, meditsiinikaubad, elektroonika jne.
ISISe liikmed tegelevad ka lihtlabase rööviga. Mosulisse sisenedes võtsid võitlejad naistelt kaelakette ja kõrvarõngaid. Lisaks võeti majapidamistest elusloomi, mööblit ja autosid.
Kui kaupluse pidajad soovivad kalifaadi territooriumil äritegevust jätkata, siis peavad nad ISISele katuseraha maksma. See võib ulatuda mitmesaja dollarini kuus. Trahvid on väga karmid. Raqqa elanikke trahvitakse aga siis, kui nad reedeti kindlal ajal palvusel ei osale.

Inimröövid

ISISe poolt läbi viidavad inimröövid toovad neile umbes 20% kogu tulust. Naisi röövitakse sundabielude ning prostitutsiooni eesmärgil. Mosuli vanglas asuvatele naistele ja tütarlastele on antud kaks valikut - nad kas pööratakse islamiusku ja müüakse kellelegi naiseks või sunnitakse neid olema prostituudiks või seksiorjaks.
Erinevad riigid käituvad inimröövijate päästmise puhul erinevalt, kuid selge on see, et palju on neid, kes röövitu vabastamise eest maksavad.
Et raha saada röövib ISIS inimesi ka omaenda kalifaadi seest. Kui on lootust raha saada, siis kasutatakse võimalust. Summad ulatuvad 500 dollarist kuni 200 000 dollarini. Ei ole harvad juhud, kui röövitu perekond peab müüma lunaraha tasumiseks oma farmi ning elusloomad.

„Humanitaarabi" ja annetused

On teada, et erinevates riikides tegutsevad organisatsioonid, mis koguvad annetusi näiteks orbude ja põgenike abistamiseks, kuid tegelikult jõuab raha terroristide kätte. Ka siin on esirinnas Kuveit, mis on Süüriasse teele pannud rekordilises mahus humanitaarabi, mille sihtkoht ei ole teada. Alates 2011. aastal alanud Süüria kodusõjast on selliseid dokumenteerimata abisaadetisi tehtud ligi 200 miljoni dollari eest. Maailmas tuntud humanitaarabi korraldavad organisatsioonid, näiteks Punane Rist, ei ole selles regioonis tegevad.
Annetusi ja humanitaarabi tuleb väga erineval kujul, kuid ISIS soovib seda saada sularahas või relvadena. Suur osa sellest kraamist liigub Süüria-Türgi piiri kaudu, sest seal on kontroll pea olematu. Saudi Araabia piiril on kontroll tunduvalt tõhusam.

Sularaha kohvrites

Raha ja kaupade smugeldamine ei ole selles piirkonnas just ebatavalised nähtused. Tihti tegeletakse sellega ühes suguvõsas põlvest-põlve. Kaasa mängivad ka ära ostetud piirivalvurid, kes sularaha täis kohvreid ning naftat või muud kaupa täis veoautod lihtsalt piirilt üle lasevad. Samad smugeldajad, kes kunagi viisid Saddam Husseini aegsest Iraagist naftat Kuveiti, Iraani ja Türgisse töötavad nüüd samal liinil ISISe kontrolli all oleva Iraagis. Tegemist on igas mõttes professionaalidega.
Lähis-Idas ei ole sugugi tavatu, kui ärimehed ja kõrged juhid liiguvad ringi 1-2 miljonit dollarit kohvris. Eriti pigistatakse sealsetes lennujaamades silm kinni siis, kui tegemist on eralennukile mineva rikkuriga. Niisiis võivad vabalt kohvrites ringi liikuda väga suured rahasummad ning jõuda lõpuks terroristide kätte.
Need on peamised viisid, kuidas ISIS raha saab, et hoida üleval seda massiivset organisatsiooni. Eelnevast nimistust jäid mõned tuluallikad ka välja. Näiteks organite müümine.
Siit-sealt võib lugeda, et ISISel on tekkinud probleeme seoses madalate naftahindadega. Kalifaadi asukad on muutunud aga ajaga üha rahutumaks, sest ISIS on lubanud neile paremat elu, mis siiski reaalsuseks ei ole saanud. Küsimus on, kas ISIS hakkab mädanema seest või suudavad neid valusalt tabada hoopis nende vastased.

Allikas: http://arileht.delfi.ee/archive/print.php?id=72967471
________________
Kes olid ISISe loojad? Sellest lugege SIIT.
M.I.

Varro Vooglaid: Lapse saamine on kuritegu!?

Huvitav, kas asjaosalised saavad mingilgi määral aru, kui palju kurja nad ühiskonnale teevad niisuguseid seisukohti levitades? Või levitataksegi selliseid seisukohti, et ühiskonnale kurja teha? Lapse saamine on kuritegu!? Kui nii, siis on lapse saajad kurjategijad, paljulapseliste perekondade vaneamd aga retsidivistid. Kurjategijatega tuleb ühiskonnas käituda teadagi kuidas... Levitage veel sellist mentaliteeti ja siis nutke, et miks küll lapsi ei taheta saada ja miks küll meie rahvas ja kultuur välja sureb. Igaüks, kes tellib Eesti Päevalehte või ostab sellest reklaami, annab selle inimvaenuliku mentaliteedi levitamiseks oma panuse.
http://objektiiv.ee/eesti-paevalehe-arvamustoimetuse-juht-laste-saamine-kuritegu-keskkonna-vastu/
_______________
Siin on hea näide selle kohta, kui erinevalt võib ühte ja sama sündmust kajastada konservatiivne ja teiselt poolt vasakliberaalne meedia, luues lugejate silmis ühtedest ja samadest asjadest täiesti erinevat kuvandit. Objektiiv vs Postimees.

Allikas: Facebook

pühapäev, 20. november 2016

Artikliteseeria "Toetades vanemaid" ja Objektiivi annetustekampaania (Copy)

Hea Matti Ilves!

Tahtsin Teile teada anda kahest asjast.

Esiteks, oleme avaldanud meie uudiste- ja arvamusportaalis Objektiiv nädalavahetuseti terve seeria artikleid, mis kannavad koondpealkirja “Toetades vanemaid” ning mis on mõeldud abiks vanematele terve perekonnaelu ülesehitamisel ja laste kasvatamisel.

Paljud inimesed on öelnud, et tegu on väga heade ja kasulike artiklitega, mistõttu juhin neile tekstidele spetsiaalselt nii Teie kui ka paljude teiste inimeste tähelepanu. Soovitan Teil neid tekste lugeda ning saata vastav soovitus ka oma sõpradele ja tuttavatele – eriti neile, kes kasvatavad lapsi ning kes vajavad selleks toetust.

Artikliteseeriasse “Toetades vanemaid” kuulub praeguse seisuga viis artiklit, kuid igal nädalalõpul saab seeria täiendust. Juba homme ilmub seerias uus ja väga sisukas artikkel. Artiklid leiate alltoodud lingi vahendusel:

http://objektiiv.ee/teema/toetades-vanemaid/

Teiseks tahtsin peatuda lühidalt meie portaali Objektiiv annetustekampaanial, millega püüame koguda rahalisi vahendeid, et Objektiivi tegevust jätkata ja laiendada. Hiljuti kirjutasin Teile sellest kampaaniast ka tavaposti teel ning selgitasin lähemalt selle tagamaid.

Nüüd on järg nii kaugel, et kampaania lõpuni on jäänud veel vaid mõned päevad.

Sellega seoses palun, et edastaksite kampaania kohta info ka oma sõpradele ja tuttavatele, kutsudes ka neid panustama sellesse, et saaksime oma portaali tegevust jätkata ja laiendada.

Oluline pole mitte see, et kellegi annetus oleks väga suur – pigem on tähtis, et oma rahalistele võimalustele vastava annetuse teeks kõik inimesed, kes peavad Objektiivi tegevust vajalikuks.

Just tänu lugejate annetustele saame jätkata tööd portaali tegevuse ja ühiskondliku mõju laiendamise nimel.

Aitäh Teile!

Heade soovidega

Varro Vooglaid

Juhatuse esimees

SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks

PS! Annetuse tegemine on väga lihtne ning see võtab vaid mõne hetke. Annetuse saab vormistada kas Objektiivi annetustelehel www.objektiiv.ee/anneta või lihtsalt tavalise pangaülekandega, milliseks puhuks on info allpoolt välja toodud.

Pangaülekandega annetuse tegemisel tuleks kasutada alljärgnevaid rekvisiite:

Makse saaja:

Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks

Kontonumber:

EE341010220219264229 (SEB)
EE371700017003260160 (Nordea)
EE673300333709910003 (Danske)
EE167700771001268442 (LHV)

Selgitus:

Toetus Objektiivile

Mõned miinimumpalgad riikides

Allikas: Heli Jazõkova, Facebook

Roppustest tulvil teosed võivad õpetaja otsusel põhikoolilapse lektüüri jõuda

Lehekülg Kaur Kenderi romaanist "Check out". (Foto: ERR)

Ühe Tallinna põhikooli õpilase ema oli jahmunud, kui tema 8. klassis käival pojal tuli kohustusliku kirjandusena läbi lugeda üks Kaur Kenderi teos. Sotsiaalmeedias mahlaka kõnepruugiga tekstist väljavõtet jaganud ema pidas arusaamatuks, miks sellist asja peaks lastele lugeda andma, haridusministeeriumi kinnitusel on aga pedagoogidel kirjanduse valikul vabad käed ning ka kirjandusõpetajad soovitavad lapsevanemail rohkem õpetajat usaldada.

Lapsevanem jagas oma muret Facebookis, ent ei soovinud konkreetse õpetaja ega iseenda nime avalikustamist, sest on enda sõnul muidu selle õpetaja ja kooliga väga rahul.
"Õpetaja oleks võinud teha ka Kenderi teoste hulgast valiku, näiteks nimetada paar vähem traumeerivat teost. Mul on siiski raske mõista, miks üldse peaks midagi sellist lastele lugeda andma. Ja uudishimu on suur, kuidas õpetaja suudab selle teose ikkagi lapse moraalse arengu vankri ette rakendada," ütles kaheksandiku ema.
Osa kirjandusõpetajaist, kellega ERR vestles, ei annaks enda sõnul kaheksandale klassile Kenderit lugeda, kuid hukka ei mõistnud sellise otsuse teinud pedagoogi keegi.
"Õpilastele võib lugeda anda kõike, mis õpetaja enda eetilise ja esteetilise mõõduga klapib - siis oskab ta õpilased teksti ohtudesse sisse ning neist välja juhatada," ütles Tallinna muusikakeskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tiina Talts.
Ta lisas, et ei ole ise Kenderit kohustuslikuks lugemiseks andnud üheski kooliastmes. "Üldiselt võib arvata, et TV-s ja internetis näevad moodsad noored niikuinii sellist kraami, mida üks kirjandusteos vaevalt suudaks üle trumbata," märkis Talts.
Teine, anonüümseks jääda soovinud pedagoog ütles, et põhikoolis ta Kenderit lugeda ei annaks, sest autor ei paku talle midagi. Üks aastaid koolis töötanud kirjandusõpetaja aga soovitas õpetaja valikut usaldada ning oletas, et vanemad ei pruugi ise Kenderit lugenud ollagi. "Mulle on hädaldav lapsevanem pidanud sobimatuks nii [Stephenie Meyeri] "Videvikku" kui ka [Andrus] Kivirähki," tõi ta välja.
Õpetaja lisas, et küsimus on selles, millist Kenderi teost silmas pidada. "Mis "Check out'is" šokeerivat on?" küsis ta.
Pedagoog oletas, et õpetajal on Kenderi soovitamiseks teadlik põhjus, ning tõi välja, et sama robustsete kirjeldustega on nii mõnigi noorteromaan, näiteks Margus Karu "Nullpunkt" või Sass Henno "Mina olin siin". Ta rõhutas, et õpetaja on oma valikutes vaba ning arvestab nii klassi eripära, vastuvõtlikkuse, arengu, õppekava kui ka aktuaalsusega.
"Kolmanda astme (7.-9. klass - toim) kohta sõnastab õppekava vaid "eakohast" ja "väärtkirjandust" ja "uudiskirjandust omal valikul". Lihtsalt võime küsida, kas Kender sellele kolmele tingimusele vastab. Kaheksanda klassi õpilased teavad paraku elust ja "elust" rohkem kui vanemad või õpetajad," nentis õpetaja ja lisas, et teinekord on šokeeriv tekst klassika väärtustamiseks vajalik.

Ministeerium: õpetajate vabadust ja loomingulisust tasub soosida

Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar selgitas, et põhikoolis on soovituslik kirjandus ette antud, aga gümnaasiumis ei ole isegi soovitusi, vaid ainult autorid. Eeldatakse, et õpetaja lähtub valikul õpilastega läbi räägitud eesmärkidest, õpilaste huvidest ja arvamusest.
"Kokkulepe tehakse ja sätestatakse kooli õppekavas. Sellest hetkest, kui konkreetne kirjandus on kooli õppekavas kirjeldatud, muutub ta õpilasele kohustuslikuks, aga õpetajal on päris suur valikuvabadus," sõnas ta.
Käosaare sõnul tahab ta alati õpetajat usaldada, sest just õpetaja teab täpselt oma klassi, teab, mis tasemel on õpilased, mis on nende huvid ja suundumused. Just sel põhjusel ongi õppekavas valikud üsna vabaks jäetud.
"Lapsevanemal on alati õigus minna õpetaja juurde ja küsida, miks need valikud on tehtud, ja eeldatavasti on õpetajal ju tegelikult alati olemas põhjendus, miks ta seda tegi. Mina ei usu, et ükski õpetaja võtab kohustuslikuks kirjanduseks esimese suvalise raamatu, mis talle riiulis ette jääb," tõdes üldharidusosakonna juhataja.
"Ta ikkagi teab, miks ta seda teeb, tal on eesmärgid seatud, mida ta tahab selle raamatu läbi lugemisega saavutada, peale selle, et ta tahab lihtsalt lapsi lugema ärgitada, aga see on ainult üks eesmärk. Tegelikult on kohustuslikul kirjandusel alati ka mingi lisaeesmärk, ta annab kindlasti mingisugust vaatenurka, loob mingi pinnase aruteludeks, analüüsiks, ka kriitikaks," lisas ta.
Käosaar tõi välja, et mõnikord on kirjanduse eesmärk just ärritada, et tekiks arutelu ja analüüs või ka lähenemine, et nii ei tohiks väljenduda. Lapsevanemal tasuks mure korral pöörduda õpetaja poole ja uurida, miks selline valik on tehtud.
"Kui millegipärast õpetajaga ei suudeta ikkagi ühist arusaamist saada, on muidugi kooli õppealajuhataja ja juhtkond tervikuna, ka direktor, kes on õppeprotsessi juht, kelle poole saaks pöörduda ja oma arvamust avaldada," soovitas ta. "Lapsevanemal kindlasti on õigus ja ka oluline oma tagasisidet anda koolile, aga koolil peab olema ka õigus jääda enda arvamuse juurde ja kirjeldada lapsevanemale põhjuseid, valikuid, mis on tehtud".
Haridusministeeriumi esindaja rõhutas, et ka kirjandusklassikast võib leida sõnu, mida me ei sooviks oma laste suust kuulda, aga kirjanikud ei ropenda enamasti juhuslikult, sellel on mingi tagamaa. Konkreetselt Kenderist rääkides märkis Käosaar, et nagu näitab praegu pooleliolev kohtusaagaga seoses tema teosega "Untitled 12", hindavad isegi kirjandusanalüütikutest osa teost üht- ja osa teistpidi.
"Üks ütleb, et see oli lapsporno, teine ütleb, et ei olnud. Nii et see ongi keeruline küsimus. Selles mõttes ongi õpetajatel selgelt kõige olulisem endale selgeks teha õppeprotsessi mõttes, miks ta mingisugust teost valib. Kui talle tundub, et see teos ei ole tema laste arengutaseme jaoks piisavalt lihtne või keeruline, siis ta teeb mingi teise valiku," nentis ta.
Käosaar lisas, et kui õpetaja ei taha ise seda riski võtta, võib ta valida teosed põhikooli soovitusliku kirjanduse seast. "Aga mina ise soodustaks õpetajate loomingulisust ja vabadust".

Allikas: http://uudised.err.ee/v/eesti/a84b7356-512b-4e81-a694-143701d7d058/roppustest-tulvil-teosed-voivad-opetaja-otsusel-pohikoolilapse-lektuuri-jouda
______________
Kommintaarid:
Varro Vooglaid: "Ütlen ausalt, et kui oleks minu teha, vallandaks sellist asja õigustavad haridusministeeriumi ametnikud päevapealt. Kohutavalt piinlik lugu, mis annab tunnistust erakordsest silmakirjalikkusest ja väärib avalikkuse teravat hukkamõistu. Mäletame hästi, kuidas haridusministeeriumi tädid noomisid Priit Dievest ja toetasid tema vallandamist, kui too avaldas artikli, kus kutsus naisi üles saama rohkem lapsi -- see olevat vastuolus õppekavade alusväärtustega. Teine õpetaja annab aga lastele koduseks lugemiseks lausrõvedusi ja siis ütlevad ministeeriumi tädid, et tuleb soosida õpetajate loomingulisust. Kui riiklikku haridussüsteemi kasutatakse laste ja noorte kõlbeliseks väärastamiseks ja valitsusametnikud veel õigustavad seda, siis on kuri karjas. Keegi peaks selle eest ka vastutama! Vähemalt on Mailis Repsil, millele ministeeriumisse naastes tähelepanu pöörata."
Allikas: Facebook
_______________
Ütlen kindlalt, vahel tuleb sellinne tunne, et ei taha selles väljasurevas-moraalitus ühiskonnas enam elada ja parem oleks tänast päeva mitte enam näha.
Roppuste ja seksi propageerimisel juba laste seas on oma kindel eesmärk, mida lollid või lihtsalt kaasajooksikud liberaal-sotsialistid innukalt täidavad, lugege SIIT.
M.I.