Šokeeriv analüüs: kust ISIS oma koletutele tegudele rahastust leiab?
Tanel Saarmann, reporter
ärileht.ee
Selline
terroriorganisatsioon nagu ISIS ei saaks tegutseda, kui neil ei oleks
meeletutes kogustes raha. Lisaks sellele, et terroristide ja võitlejate
üleval pidamine on kallis, võtab raha ka kalifaat, mille nad on endale
vallutanud. Kust ja kuidas nad raha saavad? Kohati on tegu väga jõhkrate
meetoditega.
Kõike seda analüüsis ligi aasta aega tagasi meediaväljaanne
Newsweek. Nad suhtlesid väga mitmete riikide valitsusametnikega,
analüütikute ning luuretöötajatega. Nende ees joonistus pilt väga hästi
organiseeritud, keerulisest ja tihti julmast raha hankimisest. ISIS
suudab kokku ajada miljardeid dollareid.
Märksõnadeks on sularaha, inimröövid, hävitamine, toornafta, salakaup ning mõned nõrgalt kontrollitud koridorid Türgis, Iraagis ja Süürias.
ISISe kontrolli all elab täna üle 8 miljoni inimese. Lisaks toetavad nad kümneid tuhandeid võitlejaid ning iga päev tuleb neid juurde. Ometi suudavad nad seda kõike hallata ning raha ei paista otsa saavat.
Toome siinkohal välja need peamised viisid, kuidas ISIS raha saab:
Must kuld
Naftast saadav tulu on see, mis ISISt püsti hoiab, sest sellest saadakse kõige suurem osa oma tulust.
Nende naftaimpeerium laiub Suurbritannia suurusel maaalal. Ainuüksi Iraagi territooriumil on neil umbes 300 naftapuurtorni. Loomulikult on need kõik vägivaldselt üle võetud.
Iraagi puurtornide koguvõimsus on 80 000 barrelit päevas (Iraak toodab kokku 3 miljonit barrelit naftat päevas). Süürias on ISISe käes 60% riigi naftaleiukohtadest. Enne kodusõja puhkemist tootsid need 385 000 barrelit naftat päevas.
ISISe käes ei tundu olevat ühtegi töötavat torujuhet ning neil ei ole ka teadmisi, kuidas naftapuurtorne hallata. Siiski suudavad nad naftat müüa. Odavalt. Vahendajatele.
See on aga ühtlasi ISISe Achilleuse kannaks. Lisaks nafta müügile on neil seda vaja sõjategevuses ning ka kalifaadi territooriumil elavate inimeste ning ettevõtete tarbeks.
Kuna Iraagis ja Süürias suudab ISIS kätte saada vaid viiendiku sellest naftast, mida puurtornid võimaldaksid, siis sõltuvad nad naftariikidest. Analüütikud teavad, et nii Iraagi kurdid, türklased kui ka süürlased on ISISele naftat müünud ehkki nad väljendavad avalikult oma viha terrorirühmituse suhtes. Naftat müüakse vahemeeste abil.
Iraagil on piir kuue riigiga: Süüria, Saudi Araabia, Iraan, Jordaania, Kuveit ja Türgi. ISIS transpordib naftat kolme koridori kaudu - Türgi lõunakoridor, Iraagi loodekoridor ja Süüria kirdekoridor. Iraagi Kurdistan on ka üks koht, kust kaudu saab viia naftat ja kütust Türgisse.
„ISISel ei tundu olevat mingit probleemi transportimaks kütust üle piiride," ütles üks vaatleja, kelle sõnul ei tundu ISISe äri mõjutavat ka erinevad õhurünnakud.
Niisiis on naftasõltuvus see nõrk koht, millele ISISe vastased võitlejad peavad enim tähelepanu pöörama.
Ajalooliste paikade hävitamine
ISIS on julm rühmitus. Eriti kurb on röövimiste puhul see, et terroristid ei hooli ajaloost. Iraagis on täna üle 12 000 arheoloogiliselt olulise paiga ISISe territooriumil ning nad ei käi seal sugugi kohti imetlemas. Kogujatele ja edasimüüjatele on juba maha müüdud väga hinnalisi taieseid. Nad hävitavad maailma vanimaid mälestisi olgu selleks hauad, kirikud, paleed või muud kohad. Kõike, mida saab rahaks teha müüakse maha. Ülejäänu hävitatakse. Analüütikute arvates on röövretkedest saanud ISISe suuruselt teine tuluallikas.
Röövitud esemeid on müüdud nii Euroopasse kui USAsse ja nii on sajad miljonid dollarid liikunud terroristidele neist paikadest, mis peaks igati takistama ISISe arengut. Lisaks jääb ühiskond ilma väga väärikast osast ajaloost.
Kuninglikud toetajad
ISIS on saanud raha naftariikide Saudi Araabia, Katari ja Kuveidi rikastelt poliitikutelt ja ärimeestelt. 2013. aastal muutis Saudi Araabia terrorismi rahastamise siiski kriminaalkuriteoks ning nad on igati välja näitamas, et ISIS on nende vaenlane number üks. Katar ja Kuveit jätkavad oma tegevust. Neid peetakse analüütikute sõnul kaheks suuremaks terroriste rahastavaks riigiks. Neis riikides on väga liberaalne pangandusüsteem ning terroriste on rahastanud ka poliitikud ning nendele lähedal seisvad inimesed.
Röövretked ja maksud
Kui ISIS võttis 2014. aasta juunis üle Iraagi linna Mosuli, siis läksid nende võitlejad kohe linna pangakontorite juhtide juurde ning palusid panga seifid avada. Kokku on ISIS sel moel erinevates vallutatud paikades saanud väidetavalt ligi 1,5 miljardit dollarit. ISISe territooriumil elavad inimesed peavad pangatehingute pealt maksma terrorirühmitusele 10%.
Veel enam. Praegu prantslaste poolt pommitatavas Süüria linnas Raqqas on ISIS kehtestanud maksud kõikidele kaupadele, mis linna sisenevad või sealt väljuvad - toit, meditsiinikaubad, elektroonika jne.
ISISe liikmed tegelevad ka lihtlabase rööviga. Mosulisse sisenedes võtsid võitlejad naistelt kaelakette ja kõrvarõngaid. Lisaks võeti majapidamistest elusloomi, mööblit ja autosid.
Kui kaupluse pidajad soovivad kalifaadi territooriumil äritegevust jätkata, siis peavad nad ISISele katuseraha maksma. See võib ulatuda mitmesaja dollarini kuus. Trahvid on väga karmid. Raqqa elanikke trahvitakse aga siis, kui nad reedeti kindlal ajal palvusel ei osale.
Inimröövid
ISISe poolt läbi viidavad inimröövid toovad neile umbes 20% kogu tulust. Naisi röövitakse sundabielude ning prostitutsiooni eesmärgil. Mosuli vanglas asuvatele naistele ja tütarlastele on antud kaks valikut - nad kas pööratakse islamiusku ja müüakse kellelegi naiseks või sunnitakse neid olema prostituudiks või seksiorjaks.
Erinevad riigid käituvad inimröövijate päästmise puhul erinevalt, kuid selge on see, et palju on neid, kes röövitu vabastamise eest maksavad.
Et raha saada röövib ISIS inimesi ka omaenda kalifaadi seest. Kui on lootust raha saada, siis kasutatakse võimalust. Summad ulatuvad 500 dollarist kuni 200 000 dollarini. Ei ole harvad juhud, kui röövitu perekond peab müüma lunaraha tasumiseks oma farmi ning elusloomad.
„Humanitaarabi" ja annetused
On teada, et erinevates riikides tegutsevad organisatsioonid, mis koguvad annetusi näiteks orbude ja põgenike abistamiseks, kuid tegelikult jõuab raha terroristide kätte. Ka siin on esirinnas Kuveit, mis on Süüriasse teele pannud rekordilises mahus humanitaarabi, mille sihtkoht ei ole teada. Alates 2011. aastal alanud Süüria kodusõjast on selliseid dokumenteerimata abisaadetisi tehtud ligi 200 miljoni dollari eest. Maailmas tuntud humanitaarabi korraldavad organisatsioonid, näiteks Punane Rist, ei ole selles regioonis tegevad.
Annetusi ja humanitaarabi tuleb väga erineval kujul, kuid ISIS soovib seda saada sularahas või relvadena. Suur osa sellest kraamist liigub Süüria-Türgi piiri kaudu, sest seal on kontroll pea olematu. Saudi Araabia piiril on kontroll tunduvalt tõhusam.
Sularaha kohvrites
Raha ja kaupade smugeldamine ei ole selles piirkonnas just ebatavalised nähtused. Tihti tegeletakse sellega ühes suguvõsas põlvest-põlve. Kaasa mängivad ka ära ostetud piirivalvurid, kes sularaha täis kohvreid ning naftat või muud kaupa täis veoautod lihtsalt piirilt üle lasevad. Samad smugeldajad, kes kunagi viisid Saddam Husseini aegsest Iraagist naftat Kuveiti, Iraani ja Türgisse töötavad nüüd samal liinil ISISe kontrolli all oleva Iraagis. Tegemist on igas mõttes professionaalidega.
Lähis-Idas ei ole sugugi tavatu, kui ärimehed ja kõrged juhid liiguvad ringi 1-2 miljonit dollarit kohvris. Eriti pigistatakse sealsetes lennujaamades silm kinni siis, kui tegemist on eralennukile mineva rikkuriga. Niisiis võivad vabalt kohvrites ringi liikuda väga suured rahasummad ning jõuda lõpuks terroristide kätte.
Need on peamised viisid, kuidas ISIS raha saab, et hoida üleval seda massiivset organisatsiooni. Eelnevast nimistust jäid mõned tuluallikad ka välja. Näiteks organite müümine.
Siit-sealt võib lugeda, et ISISel on tekkinud probleeme seoses madalate naftahindadega. Kalifaadi asukad on muutunud aga ajaga üha rahutumaks, sest ISIS on lubanud neile paremat elu, mis siiski reaalsuseks ei ole saanud. Küsimus on, kas ISIS hakkab mädanema seest või suudavad neid valusalt tabada hoopis nende vastased.
Allikas: http://arileht.delfi.ee/archive/print.php?id=72967471
________________
Kes olid ISISe loojad? Sellest lugege SIIT.
M.I.
Märksõnadeks on sularaha, inimröövid, hävitamine, toornafta, salakaup ning mõned nõrgalt kontrollitud koridorid Türgis, Iraagis ja Süürias.
ISISe kontrolli all elab täna üle 8 miljoni inimese. Lisaks toetavad nad kümneid tuhandeid võitlejaid ning iga päev tuleb neid juurde. Ometi suudavad nad seda kõike hallata ning raha ei paista otsa saavat.
Toome siinkohal välja need peamised viisid, kuidas ISIS raha saab:
Must kuld
Naftast saadav tulu on see, mis ISISt püsti hoiab, sest sellest saadakse kõige suurem osa oma tulust.
Nende naftaimpeerium laiub Suurbritannia suurusel maaalal. Ainuüksi Iraagi territooriumil on neil umbes 300 naftapuurtorni. Loomulikult on need kõik vägivaldselt üle võetud.
Iraagi puurtornide koguvõimsus on 80 000 barrelit päevas (Iraak toodab kokku 3 miljonit barrelit naftat päevas). Süürias on ISISe käes 60% riigi naftaleiukohtadest. Enne kodusõja puhkemist tootsid need 385 000 barrelit naftat päevas.
ISISe käes ei tundu olevat ühtegi töötavat torujuhet ning neil ei ole ka teadmisi, kuidas naftapuurtorne hallata. Siiski suudavad nad naftat müüa. Odavalt. Vahendajatele.
See on aga ühtlasi ISISe Achilleuse kannaks. Lisaks nafta müügile on neil seda vaja sõjategevuses ning ka kalifaadi territooriumil elavate inimeste ning ettevõtete tarbeks.
Kuna Iraagis ja Süürias suudab ISIS kätte saada vaid viiendiku sellest naftast, mida puurtornid võimaldaksid, siis sõltuvad nad naftariikidest. Analüütikud teavad, et nii Iraagi kurdid, türklased kui ka süürlased on ISISele naftat müünud ehkki nad väljendavad avalikult oma viha terrorirühmituse suhtes. Naftat müüakse vahemeeste abil.
Iraagil on piir kuue riigiga: Süüria, Saudi Araabia, Iraan, Jordaania, Kuveit ja Türgi. ISIS transpordib naftat kolme koridori kaudu - Türgi lõunakoridor, Iraagi loodekoridor ja Süüria kirdekoridor. Iraagi Kurdistan on ka üks koht, kust kaudu saab viia naftat ja kütust Türgisse.
„ISISel ei tundu olevat mingit probleemi transportimaks kütust üle piiride," ütles üks vaatleja, kelle sõnul ei tundu ISISe äri mõjutavat ka erinevad õhurünnakud.
Niisiis on naftasõltuvus see nõrk koht, millele ISISe vastased võitlejad peavad enim tähelepanu pöörama.
Ajalooliste paikade hävitamine
ISIS on julm rühmitus. Eriti kurb on röövimiste puhul see, et terroristid ei hooli ajaloost. Iraagis on täna üle 12 000 arheoloogiliselt olulise paiga ISISe territooriumil ning nad ei käi seal sugugi kohti imetlemas. Kogujatele ja edasimüüjatele on juba maha müüdud väga hinnalisi taieseid. Nad hävitavad maailma vanimaid mälestisi olgu selleks hauad, kirikud, paleed või muud kohad. Kõike, mida saab rahaks teha müüakse maha. Ülejäänu hävitatakse. Analüütikute arvates on röövretkedest saanud ISISe suuruselt teine tuluallikas.
Röövitud esemeid on müüdud nii Euroopasse kui USAsse ja nii on sajad miljonid dollarid liikunud terroristidele neist paikadest, mis peaks igati takistama ISISe arengut. Lisaks jääb ühiskond ilma väga väärikast osast ajaloost.
Kuninglikud toetajad
ISIS on saanud raha naftariikide Saudi Araabia, Katari ja Kuveidi rikastelt poliitikutelt ja ärimeestelt. 2013. aastal muutis Saudi Araabia terrorismi rahastamise siiski kriminaalkuriteoks ning nad on igati välja näitamas, et ISIS on nende vaenlane number üks. Katar ja Kuveit jätkavad oma tegevust. Neid peetakse analüütikute sõnul kaheks suuremaks terroriste rahastavaks riigiks. Neis riikides on väga liberaalne pangandusüsteem ning terroriste on rahastanud ka poliitikud ning nendele lähedal seisvad inimesed.
Röövretked ja maksud
Kui ISIS võttis 2014. aasta juunis üle Iraagi linna Mosuli, siis läksid nende võitlejad kohe linna pangakontorite juhtide juurde ning palusid panga seifid avada. Kokku on ISIS sel moel erinevates vallutatud paikades saanud väidetavalt ligi 1,5 miljardit dollarit. ISISe territooriumil elavad inimesed peavad pangatehingute pealt maksma terrorirühmitusele 10%.
Veel enam. Praegu prantslaste poolt pommitatavas Süüria linnas Raqqas on ISIS kehtestanud maksud kõikidele kaupadele, mis linna sisenevad või sealt väljuvad - toit, meditsiinikaubad, elektroonika jne.
ISISe liikmed tegelevad ka lihtlabase rööviga. Mosulisse sisenedes võtsid võitlejad naistelt kaelakette ja kõrvarõngaid. Lisaks võeti majapidamistest elusloomi, mööblit ja autosid.
Kui kaupluse pidajad soovivad kalifaadi territooriumil äritegevust jätkata, siis peavad nad ISISele katuseraha maksma. See võib ulatuda mitmesaja dollarini kuus. Trahvid on väga karmid. Raqqa elanikke trahvitakse aga siis, kui nad reedeti kindlal ajal palvusel ei osale.
Inimröövid
ISISe poolt läbi viidavad inimröövid toovad neile umbes 20% kogu tulust. Naisi röövitakse sundabielude ning prostitutsiooni eesmärgil. Mosuli vanglas asuvatele naistele ja tütarlastele on antud kaks valikut - nad kas pööratakse islamiusku ja müüakse kellelegi naiseks või sunnitakse neid olema prostituudiks või seksiorjaks.
Erinevad riigid käituvad inimröövijate päästmise puhul erinevalt, kuid selge on see, et palju on neid, kes röövitu vabastamise eest maksavad.
Et raha saada röövib ISIS inimesi ka omaenda kalifaadi seest. Kui on lootust raha saada, siis kasutatakse võimalust. Summad ulatuvad 500 dollarist kuni 200 000 dollarini. Ei ole harvad juhud, kui röövitu perekond peab müüma lunaraha tasumiseks oma farmi ning elusloomad.
„Humanitaarabi" ja annetused
On teada, et erinevates riikides tegutsevad organisatsioonid, mis koguvad annetusi näiteks orbude ja põgenike abistamiseks, kuid tegelikult jõuab raha terroristide kätte. Ka siin on esirinnas Kuveit, mis on Süüriasse teele pannud rekordilises mahus humanitaarabi, mille sihtkoht ei ole teada. Alates 2011. aastal alanud Süüria kodusõjast on selliseid dokumenteerimata abisaadetisi tehtud ligi 200 miljoni dollari eest. Maailmas tuntud humanitaarabi korraldavad organisatsioonid, näiteks Punane Rist, ei ole selles regioonis tegevad.
Annetusi ja humanitaarabi tuleb väga erineval kujul, kuid ISIS soovib seda saada sularahas või relvadena. Suur osa sellest kraamist liigub Süüria-Türgi piiri kaudu, sest seal on kontroll pea olematu. Saudi Araabia piiril on kontroll tunduvalt tõhusam.
Sularaha kohvrites
Raha ja kaupade smugeldamine ei ole selles piirkonnas just ebatavalised nähtused. Tihti tegeletakse sellega ühes suguvõsas põlvest-põlve. Kaasa mängivad ka ära ostetud piirivalvurid, kes sularaha täis kohvreid ning naftat või muud kaupa täis veoautod lihtsalt piirilt üle lasevad. Samad smugeldajad, kes kunagi viisid Saddam Husseini aegsest Iraagist naftat Kuveiti, Iraani ja Türgisse töötavad nüüd samal liinil ISISe kontrolli all oleva Iraagis. Tegemist on igas mõttes professionaalidega.
Lähis-Idas ei ole sugugi tavatu, kui ärimehed ja kõrged juhid liiguvad ringi 1-2 miljonit dollarit kohvris. Eriti pigistatakse sealsetes lennujaamades silm kinni siis, kui tegemist on eralennukile mineva rikkuriga. Niisiis võivad vabalt kohvrites ringi liikuda väga suured rahasummad ning jõuda lõpuks terroristide kätte.
Need on peamised viisid, kuidas ISIS raha saab, et hoida üleval seda massiivset organisatsiooni. Eelnevast nimistust jäid mõned tuluallikad ka välja. Näiteks organite müümine.
Siit-sealt võib lugeda, et ISISel on tekkinud probleeme seoses madalate naftahindadega. Kalifaadi asukad on muutunud aga ajaga üha rahutumaks, sest ISIS on lubanud neile paremat elu, mis siiski reaalsuseks ei ole saanud. Küsimus on, kas ISIS hakkab mädanema seest või suudavad neid valusalt tabada hoopis nende vastased.
Allikas: http://arileht.delfi.ee/archive/print.php?id=72967471
________________
Kes olid ISISe loojad? Sellest lugege SIIT.
M.I.
0 kommentaari:
Postita kommentaar