Eesti õigusloomes on esikohal pättide, mitte ohvrite õigused!

Eesti kohus: kuriteo koosseis puudub!

Eesti seadustab keemilise kastreerimise. Iseenesest ju tore uudis. Lapsed võivad siis ohutumalt õues mängida ega pea kartma perverte, kes oma värdijalike ihadega lapse füüsiliselt ja vaimselt kogu eluks sandistavad. Ainult oma lühiajalise himu rahuldamiseks! Kas sellisel peaksid olema mingid õigused? Selline vääribki leebema karistusena kastratsiooni ehk munad maha! Mis siis peitub selle keemilise kastratsiooni seaduse taga Eestis? See on sellise huvitava lisandiga, et seda rakendatakse vaid siis, kui perverdist vändagängster sellega ise nõus on! Pealegi on selle mõju ajaliselt piiratud ja ei mõju kõigile nagu vaja.

Mida see siis tähendab? Tähendab seda, et Eesti riigi seaduseid tehakse pättide õigusi silmas pidades ja ohvri huvid on teisejärgulised. Aga vot need pättide õigused, neid peab austama!
Tahaksin pöörata tähelepanu Eesti karistuspraktikale. Alles oli uudis, kuidas vanainimese kinni sidunud ja kirstu sulgenud - kus vanainimene suri -, mõrtsukas sai karistused vaid 2,5 aastat ettearvamatu surma põhjustamise eest. Äsja tuli uudis, et narkouimas kihutanud ja inimese surnuks sõitnud mees sai tingimisi karistada.
Need näited on vaid paaril päeval silma hakanud vastavad uudised. Kahjuks on selline pättide leebe kohtlemine Eestis pigem reegel kui erand. Sageli on nii, et õigusmõistmine on ohvrile kulukas ja ohver peab sageli ise tõestama, et "ta pole kaamel".
Kas selline on üks õigusriik? Vangidel on vanglasted paremad elutingimused, kui nende ohvritel ja paljudel teistel ausatel tööinimestest eestlastel. Kas see on normaalne?
Kohtunikke endid karistatakse järjest, nad on tööle määratud eluaegselt. Neil tekib karistamatuse tunne.

Rahval tekib tunne, on seadused on kirjutatud pättide õigusi silmas pidades ja ohvrid on teisejärgulised. Sageli määrab raha ka õiguse.
Pakun, et advokaadid peaksid olema riigi poolt määratud, riigi palgal ja välja loositavad. Mitte nii, et mida kallim ja osavam advokaat, seda rohkem õigust pätt saab. Nii kaitsja, kui ka süüdistaja peaksid olema 100% erapooletud ja loositavad, et õigusmõistmine oleks võimalikult erapooletu protsess.
Vangid peaks oma tööga oma toidu ja eluaseme eest ise maksma. Vang peab töötama ka selleks, et ohvri peret toetada. Mitte nii nagu meil, et oled ilusas eurovanglas, sul on soe tuba ja prii söök, saun ja jõusaal. Aga mis on ohvril, kelle ainus toitja on tapetud, kodu hävitatud või vara varsatatud? Tema jääb üksi!


Purjus laamendaja pussitas teda korrale kutsunud noormeest südamesse. Ohver pääses imekombel surmast, kuid jäi ratastooli. Kohus leidis, et pussitaja kaitses ennast, ja mõistis ta õigeks.

Allikas: http://rahvuslik.blogspot.com/