Vooglaid: kõrgkoolide 3+2 süsteemi õpet peaks analüüsima riigikontroll

SI-201

Ülo Vooglaid heidab pilgu mõttemaailma, milles elavad endised, praegused ja vahest ka mõned tulevased ministrid, kes peavad üles harima meie rahvuse vaimse põllu. Õpetajate Lehe 20. mai artiklis "Kõrghariduse viis võtmeküsimust" http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=5558 ilmusid kunagise haridusministri Toivo Maimetsa arusaamad kõrghariduse kohta.

Ministri viis

Artikli alguses tuuakse välja praeguse haridusministri Jaak Aaviksoo suust kõlanud viis kõrghariduse olulist küsimust. Need on:

1. mil määral peaks olema ülikoolis õppimine tasuta;
2. missugune peaks olema gümnaasiumi seos ülikooliga;
3. kuidas valida ülikoolis õpetatavaid erialasid;
4. mida peaksid Eesti noored õppima välismaa ülikoolides;
5. kui palju peaks Eesti ülikoolis olema ingliskeelset õpet.

Nüüdne Tartu ülikooli professor Toivo Maimets nõustub oma endise kolleegiga, kes oli varem Tartu ülikooli rektor, ehkki haridusest pole seal sõnagi, ja märgib, et "ülikoolid võiksid teha, mida tahavad, kuid teatud latist allpool toimetamist ei tohiks riik neile võimaldada".

Sellest lausest jääb Ülo Vooglaiu jaoks kumama omakorda neli rasket küsimust:

1) Kas ikka on nii, et ülikoolid võivad teha, mida tahavad?
2) Milline latt on "teatud latt"?
3) Milline on see haridustase,  mille peaksid ülikoolid kindlustama?
4) Kuidas saaks riik ülikoole korrale kutsuda, kui õppetase ei ole rahuldav?

"Kui professor Maimetsa kujutlus vastab tõele, et akadeemik Aaviksoo "kaardistas oma viie küsimusega ministeeriumi tööpõllu ära", siis on küll juhtunud vähemalt arusaamatus," märgib Ülo Vooglaid diplomaatiliselt.

Haridus ja raha

Vooglaid imestab, et professor Maimets räägib "tasuta kõrgharidusest".

"Raske uskuda, et professor ei erista õpet ja haridust, aga nii see paistab olevat. Nähtavasti pole ülikooli endisel prorektoril ja haridusministril ikka veel olnud aega selleks, et mõelda, mis see on, mida hariduseks kutsutakse, millest haridus sõltub ja mis sõltub haridusest, kuidas kujuneb haritud inimene ja haritud ühiskond... Jätame praegu kõrvale tõsiasja, et tasuta õpet ei saa olla, et küsimus on vaid selles, kes, kuidas, kellele ja kui palju maksab ning milline osa teadusliku uurimise ja õppe kuludest kaetakse riigieelarvest (maksumaksjalt kogutud rahast). Õpe võib olla korraldatud priiskavalt ja arutult või kokkuhoidlikult ja arukalt..." arutleb Vooglaid.

Vooglaiu meelest ei saa ülikooli väärtust üldse rahaga mõõta. Näitajaks on vaimsus, väärikus, isamaalisus, ennastsalgavus ning ülikoolis õppe läbinud isikute võimekus ja tahe teenida oma rahvast.

Seetõttu on Vooglaid on resoluutne, et katta on vaja eeskätt rahvuslike vajadustega kooskõlas oleva õppe kulud. Seda eriti olukorras, kus emakeeles publitseeritud tekste ei peeta millekski. "See olukord põhjustab põlgust nende inimeste suhtes, kes tahes või tahtmata õõnestavad rahvuskultuuri aluseid," tunnistab Ülo Vooglaid.

Haridus ja rakendus

Professor Maimets väidab, et "riik ei suuda vajalikke erialasid ette näha", ning tuletab meelde, et minister Aaviksoo meelest tunnevad üliõpilased tööturu vajadusi paremini kui mistahes riiklik komisjon.

Vooglaid peab samuti võimalikuks, et riiklik komisjon ei tunne ühiskonda ega selles juba kujunenud ning kujunevaid probleeme, ei valda prognoose ega kujuta ette, milline peaks olema nende inimeste ettevalmistus, keda tööandjad nüüd ning lähemas ja kaugemas tulevikus vajavad.

Muus osas tekitab kummagi õppejõud-ministri jutt hämmastust. "Piinlik küll, aga ei ole võimalik jätta märkimata, et VAJADUSED saavad olla vaid subjektidel. Turul, ka mitte tööturul, ei saa vajadusi olla," märgib Ülo Vooglaid.

Eesti ülikoolides domineerib erialane õpe, ent eriala ei saa rakenduda; rakenduda saa isiksus kui subjekt. Rakenduda saab igaüks mingil ametikoha ja kutsealal, ent just ametialast ja kutsealast ettevalmistust Eesti ülikoolides ei võimaldata.

Praegune 3+2 süsteemis korraldatud õpe, milles domineerib reproduktiivne, praktikaga seostamata erialaõpe, oleks vaja võtta põhjaliku analüüsi alla, leiab Vooglaid. Teda paneb imestama, et Riigikontroll ei ole seda ikka veel söandanud teha.

Ülikoolid on kriitilisel teel

Ülikoolide allakäik ohustab riiklikku eksistentsi. Vaidlused Tartu ülikooli kuratooriumi ja nõukogu õiguste, kohustuste ja vasutuse täpsustamiseks näitasid, et Tartu ülikool lähtub omakasust. See kool ei otsigi teistsuguseid lahendusi.

"Kui Eestis ei ole enam ülikoole, siis ei saa kujuneda rahvuslikku intelligentsi ja ongi kõik. Uskumatu, aga just ülikoolid võivad kujuneda Eesti kirstunaelaks," märgib Ülo Vooglaid.

Allikas: Ülo Vooglaid
Kontakt: vooglaid.ylo@gmail.com