MATTI ILVES: EESTI RIIKI EI OLE ENAM!

Meie valitsejad ning poliitikud räägivad endiselt Eesti Vabariigi iseseisvusest, see aga on alatu vale ja rahvale puru silmaajamine. Paremal juhul on meil väikese otstusjõuga provintsi staatus impeeriumis (mitte küll klassikaline, puudub valitsv rahvus, kuid seda asndab edukalt bürokraatia) Euroopa Liit. Kõik meie valitsus- ja parlamendiliikmed tuleks anda kohtu alla valevandumise tõttu - "jääda ustavaks Eesti Vabariigile", tgelikult on nad reetnud selle riigi millele nad truudust vandusid.

1.EV PÕHISEADUS ei kehti enam. Eestlastel on täiesti võimatu kaitsta oma õigusi toetudes põhiseadusele. President Ilves ühes kõnes teatas, otsekui kunagi B.Jeltsin, et tema on põhiseaduse garant. Oleks muidugi hea, kui hr.Ilves teaks, millised põhiseaduse punktid veel kehtivad, sest EL-i seadused on meie seaduste - ka põhiseaduse - ülesed. Juristide abiga võib-olla on ka see võimalik tal selgeks teha. Aga inimestele on meie põhiseadus üks arusaamatus, mingi relikt.
Toon nüüd riigikogu liikme, professori ja juristi Igor Gräzini arvamuse põhiseadusest: "Eesti Vabariigi põhiseadus on eeskätt ajalooline dokument pärast seda, kui Eesti Vabariik lakkas olemast suveräänse riigina. Seda dokumenti arvestatakse, aga vaid jõudumööda ja seal, kus tal on veel mõtet."
Samuti teatas mulle õiguskantsler, kui ma püüdsin kaitsta kodanike õigusi toetudes põhiseadusele: "Ei ole saladus, et osa Euroopa Liidu õigusest ei ole põhiseaduse tekstiga kooskõlas (näiteks jagab Eesti paljudes valdkondades oma otsustuspädevust teiste liikmesriikidega, Euroopa Kohtu seisukohad on meie kohtutele siduvad jne).Just siin tulebki põhiseadust tõlgendada koostoimes Euroopa Liidu õigusega. Kuna Euroopa Liidu õigus on ülimuslik ja otsekohaldatav, tuleb põhiseadusega vastuolude korral lähtuda Euroopa Liidu õigusest..."
Kõige hullem on see, et ei kehti ka põhiseaduse preambula: "Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade - võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse."
Siin on ilmselt tõstetud üks rahvus ja tema kultuur üle teiste ja sellist asja ei luba EL-u seadusandlus. Eelmine Riigikogu koosseis püüdis seda olukorda juba muuta, mitte küll preambula kallale minnes aga ümbernurga,  põhiseaduse teksti muutes. Kirjutasin sellest osalusveebis OSALE.EE järgmist: "Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse 67 Riigikogu liikme 19. aprillil algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (742 SE), mis näeb ette lisada peatükile „Põhiõigused, vabadused ja kohustused“ paragrahv 53¹ järgmises sõnastuses: „Igaüks on kohustatud hoidma nii eesti kui teiste rahvaste kultuuripärandit. Riik ja omavalitsused toetavad kultuuriväärtuste ennistamist ja kaitsmist.” Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Vastavalt Eesti põhiseaduse preambulile on Eesti omariikluse eesmärk tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. See põhimõte läbib kogu põhiseadust.
Esitatud eelnõuga võib muutuda eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise ülioluline sõnum, kuna eesti kultuuri kõrvale tõstetakse võrdväärsena kõik muud kultuurid.
Seega: eelnõu muudaks põhiseaduse aluspõhimõtte - eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise põhimõtte - ning avaks tee rahvusriiklusest loobumisele ja multikultuurse riigi loomisele."
Usun, et selle juurde tullakse veel tagasi.

2.RIIGIKOGU (õigemini provintsi volikogu) vastutus ja ülesanded on EL-u tingimustes märksa tagasihoidlkumad kui iseseisvas riigis. Nimelt tuleb meile 85% seadusi ja direktiive EL-ust. Riigikogu vaid kohandab neid veidi kohalikke olusid arvastades. Seetõttu oleks mõstlik vähendada Riigikogu koosseisu poole võrra 51. saadikule ja ka nende palk peaks muutuma vähemalt kaks korda väiksemaks.

3.VALITSUSEST pole siin suurt midagi rääkida, sest see on loodud vaid provintsi haldamiseks. Tõsi, mõnigates küsimustes on  neil veel sõnaõigus, näiteks maksupoliitika osas. Kuid seda ei ole enam kauaks, EL võtab ilmselt ka selle otsustusõiguse varem või hiljem üle. Euroopa Komisjon on kuuldavasti koostanud seaduseelnõu, et ka palkade suuruse määramine võetakse keskjuhtimise alla ja seatakse kooskõlla töö tootlikuse tõusuga. Meie valitsusjuhid on juba ka teatanud, et on sellise palkade piiramisega ja enda õigustest loobumisega täielikult nõus.

4.Ka EESTI PANK on kaotanud põhiseadusliku institutsiooni staatuse ja muutunud Euroopa Panga filiaaliks ilma raha emissiooni õiguseta.

5.Meie MAJANDUST kontrollib pea täielikult väliskapital ja seda juba 80% ulatuses eraettevõtluses. Valitsus näib tegevat tõsiseid jõupingutusi, et tuua "riiki" veelgi enam väliskapitali ja seejuures on siin toodetud kasumi väljaviimine  praktiliselt vaba. 1. maist 2011 kadusid ka kõik piirangud maa ja kinnisvara omandamiseks välisriikide kodanikele, see tähendab aga seda, et rikkad välismaised spekulandid ja ettevõtjad võivad nüüd ilma igasuguste piiranguteta omandada Eestis maad ja kinnisvara.

Selline tegevus muudab eestlased meie oma maal vaid väliskapitali ORJADEKS! Millisest iseseisvusest saab siin enam rääkida? Õieti üteldakse, et tänapäeval ründavad iseseisvaid rahvusriike mitte enam tanki- vaid finantsarmeed. Meie passides ei ole enam märgitud rahvust, see näitab seda, et eestlaste käekäik siin ei huvita valitsejaid, neil paistab olema ükskõik millist inimmassi valitseda. Eestis peaks praegu elama eestlasi vaid 0,83 miljonit, täpse arvu saab aasta lõpus toimuval rahvaloendusel (toimuvad üle 10. aasta), kui veel esitatakse küsimus inimese rahuskuuluvuse kohta. Meid ei hoiatatud taasiseseivuse saabudes asjata, et veel ühte liitriiki kuulumist ei ela eestlased enam üle.
Riigi kaotus lasub aga raske koormana kõigi kartellipoliitikute õlgadeldel ja loodan, et kunagi tuleb päev, kus nad peavad selle eest ka vastutust kandma.
_________________
Lugege lisaks: SIIT