MATTI ILVES: DEMOKRAATIAST

Tänapäeva Euroopa Liidu riikides ei ole demokraatiat - rahva võimu - selle sõna tõelises mõttes. Liidu riikides valitseb esidusdemokraatia, riigiti vaid väikeste muudatustega, selliste riikide hulka kuulub loomulikult ka Eesti. Esindusdemokraatia sai laiemalt tuntuks vabamüürlaste korraldatud verise Suure Prantsuse revolutsiooni ajal.

Filosoof Jean-Jacques Rousseau kirjutas oma aastal 1762 ilmunud raamatus "Ühiskondlikust kokkuleppest ": "Kõik seadused, mida rahvas ei ole heaks kiitnud, on nullid, pole seadused. Esinduse idee on kaasaegne, pärineb feodaalsest valitsemisest, ebaõiglasest ja absurdsest valitsemisest, kus inimolevus on allakäinud." Siit selgub, et esinduse-esindusdemokraatia idee pärineb koguni feodalismiajastust.

EL-us on nüüdseks kehtestatud esindusdemokraatia halvim variant nn. liberaaldemokraatia, millega proovitakse ka murendada inimeste moraalseid väärtusi.

Jaan Hatto kirjutab raamatus "Kuhu kadus Eesti demokraatia?": "Eesti rahvas on teinud tõsise katse demokraatlikule elukorraldusele üle minna. Sellise tulemusega võivad hoobeda vähesed. Vabadussõja abil iseseisvunud Eestis võeti 1920. aastl vastu põhiseadus, täisnimetusega: Eesti Vabariigi Põhiseadus (lüh.:EV PS). Selle 31. paragrahv sätestas järgmist: "Rahvaalgatamise korras on kahekümneviiel tuhandel hääleõiguslikul kodanikul õigus nõuda, et seadus antaks, muudetaks või tunnistataks makvusetuks. Sellekohane nõudmine nõudmine antakse väljatöötatud seaduseelnõuna Riigikogule. Riigikogu võib eelnõu seadusena välja anda või tagasi lükata. Viimasel juhtumil pannakse eelnõu rahvale ette vastuvõtmiseks või tagasilükkamiseks rahvahääletamise korras. Tunnistab rahvahäletusest osavõtjate enamus vastuvõetuks, omab ta seadusliku jõu."

See oli tõsine ja osaliselt kordaläinud katse hakata elama tõeiselt demokraatlikus ühiskonnas ja peab ütlema, et üks vähestest ka juba tolleaegseid Euroopa riike arvestades. Pätsi-Laidoneri riigipööre muutis selle olematuks.

J.Hatto kirjutab veel: "Tuleb tunnistda (kuigi see ei ole kerge ja ehk isegi mitte meeldiv), et inimkond on elanud ja elab tegelikult väga lihtsas elukorralduses: käputäis kurjategijaid valitseb lõputu vaimselt alaarenenud hulga üle, valitseb vägivalla, hirmu, pettuse, konsensusetransi abil. Viimane kujutab endast nähtust, kus inimesed pannakse valitsejate huvides ühtemoodi mõtlema, valet uskuma, tegelikud asjalood ei pruugi rahva ühise mõttege ligilähedasedki olla. Näiteid konsensustransist: "järgmise viisaastaku lõpus saabub kommunism" või - tänapäevases kõnepruugis - "Euroopa Liit annab meile raha".
Kui keegi rõõmustab, et Eesti nende ühiskondade hulkka ei kuulu, siis pean teda kurvastama - Eesti on sellise ühikonna tüüpnäide. Šveis ja varem näitena toodud ühiskonnad on tõepoolest erandid. Haruldased erandid.
Kas siis (rahva)esindajate valimine polegi üldse demokraatia? See pidi olema ju "esindusdemokraatia"?  Vastus on täitsa kindlalt eitav. Sest muidu võiks demokraatiaks kutsuda ju ükskõik mida. Muide, nii tehaksegi. Nn. esindusdemokraatia on üks oligahia ehk väheste valitsuse, mitte aga demokraatia vorme. Väheste valitsus, kus valitsev isikute rühm moodustatakse valimiste teel, mis tavaliselt läheb üle päris väheste valitsuseks, mida nii Eestis kui mitmel pool Ida-Euroopas  võib vaadelda ainsa sugupõlve jooksul. Eestis lugu on veel selle poolest õnnetu, et väheste valitsus valitseb välismaise jõu kaasabil. Valitsemise hinnaks on reetmine ning oma riigi ja rahvuse ärakaotamine."

Tänapäeva Euroopas saab demokraatlikeks riikideks lugeda ainult Šveitisi ja Liechtensteini, neis kehtib otsedemokraatia. Otsedemokraatia kehtis Vana-Kreekas ja Vana-Roomas vabariikide aegadel. Mõlemad  olid oma ümbruskonnast edukamad ja ühte neist võib pidada ka meie tsivilisatiooni loojaks.
Šveits ja Liechtenstein on ka praegu üliedukad riigid. Šveisis ei taha ükski kanton; ei saksa-, ei itaalia-, ei prantsuskeelne ühineda emamaaga. Šveistsi elanikud hindavad vabadust ja demokraatiat rohkem.
Otsedemokraatia edu läbi ajaloo näitab, et see on parim valitsuvorm, mis iial loodud. Šveitsi edulugu selegitab meile, et otsused mida rahvas referendumitel langetab on igati otstabekohased, nii ühiskonna kui ka majanduse arenguks.
Euroopa Liit on teinud jaba mitu katset tõmmata ka Šveits agentide kaasabil ja rahga oma haardesse, kuid on alati vabalt rahvalt saanud väärilise vastulöögi!

Meie poliitikud kardavad otsedemokraatiat kui tuld ja mõtlevad välja kõikvõimalikke põhjusi, et seda halvustada ning ebaotstarbekaks kuulutada. Samuti on meilt võetud ära loomulik õigus korraldada rahvaalgatuse korras referendumeid. Põhiseaduse § 65 - Riigikogu: 2) otsustab rahvahääletuse korraldamise. Sellega hoitakse rahvas riigivõimust võimalikult eemal ja kui lisada siia veel põhiseadusevastane valimisseadus ülekantavate häältega, siis saamegi teha järelduse, et rahvas on võimult kõrvale tõrjutud. Rahvast on vaja vaid niipalju, et valimiskampaania ajal kuulata ebarealistlikke lubadusi ja valimispäeval anda oma hääl erakondade tagatubade poolt juba eelnevalt väljavalitud ja nimekirjade etteotsa paigutatud kandidaatidele.  Nõrgeneb ka valijate side nn. rahvasaadikutega.

Esindusdemokraatia muutub paratamatult lõpuks dimokraatiaks (rikaste võim) nii kui see on USA-s ja EL-us, valitsetakse raha ja salajaste organisatsioonide kaudu (bidelberglased, maailmavalitsus, massoonid), see on ka kohane feodaalajast pärit valitsussüsteemile. Ka Eestis võeti vastu selline seadus, et erakonnad võivad pärast kevadisi valimisi võtta vastu keelatud annetusi, kartmata kriminaalkaristust. Samuti ei pea nad pelgama, et piiratakse riigieelarvest väljamakseid rikkumisega hakkama saanud parteidele. Seega on tee dimokraatiale ka meil avatud!
____________________
Praegu on ka Island liikumas otsedemokraatia poole. Lugege SIIT.
Šveitsi poliitilisest süsteemist SIIN
M.I.