MATTI ILVES: EUROOPA PANGA JÄRJEKORDNE RAHATRÜKK
Tuletan meelde, et selle panga põhikapital on ainult 5 miljardit €. Mul on ka rohem kui aasta tagused andmed ja siis oli ostetud riikide võlakirja 80 miljardi € eest, mis on iseenesest juba täiesti absurdne. Tegelikult oli see juba siis juurdetrükitud raha.
Vahepeal on veel ostetud võlakirju ja laenatud raha pankadele intressiga 0 %-ti, see on samuti nö. õhust võetad raha, kui suur see raha juurdrtrükkimine vahepeal on olnud, selle kohta mul puudvad kahjuks andmed.
Viimane raha juurdetrükk on juba uus rekordtase. Selline suur raha emiteerimine võttis igatahes kilkama Euroopa Liidu presidendi Herman van Rompuy kes ütles, et eurotsooni kaheaastase võlakriisi lõpp on lähedal, kuid muidugi ta eksib selles, sest see viib vaid uulele raha juurdetrükkimise ringile.
Võib vaid oletada, kui palju on E Pank täiendavat raha ringlusse lasknud, kuid arvata võib, et 1 triljonit või ka rohkem eurot.
Meil, lihtsurelikel, tuleb aga arvestada nüüd järjekordse inflatsiooni lainega ja inimeste vaesumisega!
12 kommentaari:
"Vahepeal on veel ostetud võlakirju ja laenatud raha pankadele intressiga 0 %-ti, see on samuti nö. õhust võetad raha, kui suur see raha juurdrtrükkimine vahepeal on olnud, selle kohta mul puudvad kahjuks andmed."
Andmed on kõik saadaval ECB kodulehel. Oletada ei ole tarvis.
http://www.ecb.int/press/pr/wfs/2012/html/fs120228.et.html
Või ECB on laenanud 0 intressiga? Aga kellele? Palun viidet.
Kuidas saab monetaarne inflatsioon majanduse vaeseks teha? Kui millegi hinnad tõusevad, siis kindlasti tõusevad ka kellegi sissetulekud, kes selle millegi tootmisega seotud on. Seda esiteks. Teiseks on meie monetaarsüsteemis raha kogus endogeenne ja intressid eksogeensed. ECB ei kontrolli raha kogust süsteemis, ega saa ka inflatsiooni tekitada läbi pankadele reservide laenamise.
Raha kogus ei ole inflatsiooni juures üldse määrav, loeb kulutamine. Kui agregeeritud kulutamine ületab majanduse võimekuse kaupu ja teenuseid toota, siis see on inflatsiooniline. ECB keldris seisev raha ei saa kuidagi majanduses inflatsiooni tekitada. Samuti ei saa inflatsiooni tekitada see, kui ECB annab meile kõigile sada miljardit eurot ning me pennigi sellest ei kuluta. Järelikult, et üldse mingit tähendust raha kogusele seoses inflatsiooniga anda, peame eeldama, et seda reaalselt kulutatakse majandusse. Kommertspankade reservid(see raha, mida ECB loob) on fiktsioon reaalmajanduse jaoks. Sinul ja minul pole kontot keskpangas ja kommertspangad ei saa meile neid reserve kuidagi laenata.
http://money4nothingchicks4free.wordpress.com/2011/08/13/kvantitatiivne-lodvendamine-kas-rahatrukk/
Inflatsioon ei ole loodusõnnetus või UFO mis tekib iseenesest s.o. inflatsioon ei ole inimkonna poolt kontrollimatu nähtus,inflatsiooni tekitatakse aeg ajalt ELEKTRI HINNA TÕSTMISEGA,KÜTUSTE HINNA TÕSTMISEGA...
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2012/03/inflatsioon-suvendab-ebavordsust.html
Vahepeal laenati pankadele raha intressiga 0%, need andmed on pärit Saksa ajakirjandusest. Lugesin juba ammu ja seetõttu linki lisada ei saa, ei viitsi otsida.
Uus teooria on aga kahtlematult see, et raha juurdetrükkimine ei tõsta inflatsiooni. Raha jõuab pankadest ju inimesteni...
Lisan veel seda, et soovitan ka Teil osta kulda ja kindlat valuutat, näiteks Šveitsi franke. Nii kindlustate vähemalt enda perekonna silmapiiril kummitava hüperinfltsiooni eest, nii on lood.
Kui raha 'juurdetrükkimine' tõstab inflatsiooni, siis oleksime pidanud nägema kõrget inflatsiooni, kui FED enda poolt väljastatava raha koguse kolmekordistas. Kui keegi väidab, et võlakirjade ostmine FEDi või ECB poolt on inflatsiooniline, siis selle tõestamise taak lasub sellel väitjal. See ei põhjustanud inflatsiooni Jaapanis, USAs ja ei ole põhjustanud inflatsiooni seni ka Euroopas. ECB bilansimaht on nüüd suurem kui FEDil, aga inflatsiooni pole. Kullakratid on aastaid ringi jooksnud ja rääkinud hüperinflatsioonist.
Mitte midagi niisugust meid ees ei oota.
USA-ga on hoopis teine lugu. Föderaalresev asub Obama eestvõttel jälle raha juurde trükkima, ameeriklased võivad seda mõnda aega lubada, sest $ on resevvaluuta, aga €-ga on asi hoopis ohtlikum. Katteta paberraha kaotab niigi väärtust näiteks raha loomisel
õhust pangandusvõrgustikes.
Inflatsioon tuleb - ja suur!
Tere jälle. Ma ei saa siin oma nime all kommenteerida või oma blogi nime all, sest siis ütleb sinu sait, et olen valesti sisestanud sinna sõnad, kus kontrollitakse, et ma robot pole ja teeb seda lõpmatuseni.
Kusjuures täpselt sama viga on kõigil blogger.com saitidel viimasel ajal tekkinud.
Nüüd asjast: Kommertspangad tänapäeval loovad raha iga kord kui nad laenu väljastavad. Nad ei laena edasi mingit keskpanga poolt loodud raha, samuti ei laena nad hoiustajate raha. Laen loob hoiuse, mitte vastupidi. Tavatarkus ütleb meile, et kommertspank laenab edasi hoiustajate raha, kuid meie visioon petab meid siin. Hoius tekib kommertspanga laenust. Keskpanga poolt loodud reservraha kasutavad kommertspangad vaid omavaheliste maksete tegemisel ja maksete tegemisel valitsusega. Selles osas valitseb ülim segadus täna, kuna isegi ülikoolide õppejõud eksivad neil teemadel ja ei saa aru kuidas pangandus ja rahandus töötab.
Jah, tavatarkusega ei ole meil panganduses midagi teha, nii kui ütlete.
Olen nõus ka sellega, et pankade vaheliste maksete tegemisel ei ole kindlat korda ja valitseb segadus. Võiksite lugeda ka seda sissekannet:
http://rahvuslane.blogspot.com/2012/03/alar-tamming-eesti-peaks-krooni-taas.html
Tänan lingi eest, kuid olen seda lugenud ja pean selliseid artikleid võhiklikeks.
Tänane reaalsus on selline, et valitsus on fiat raha looja. Euroopas on asjad pisut teisiti ja euro kasutusele võtmisega andsid liikmesriigid ära monetaarse suveräänsuse. Monetaarselt suveräänse riigi valitsus on raha väljaand ja. Kuidas ta seda teeb? Iga kord, kui valitsus kulutab, loob ta süsteemi raha, iga kord kui maksustab, kutsub ta selle raha tagasi/hävitab raha. Selline valitsus kulutab pangaarveid krediteerides ja maksustab pangaarveid debiteerides. Me oleme harjunud mõtlema, et valitsus kulutab maksudest saadavat raha. See pole tõsi selliste riikide puhul nagu Jaapan, USA, Kanada,UK, Austraalia jne(kus on ujuvkursiga valuuta). Vastupidine on tõsi, majandusel pole võimalik makse maksta, kui majandus pole sellelt valitsuselt raha saanud. Keskpanga peale võiks mõelda kui valitsuse osakonna peale sellises riigis ja hoolimata vandenõuteoreetikute väidetest ning müütidest, et keskpank on mingisugune iseseisev asutus on keskpangad loodud valitsuse mandaadi poolt ning tegelikkuses on nad valitsuse osakonnad. Või jätab föderaalreserv USA valitsuse rahastamata? Loomulikult mitte, lisaks sellele annab ka kasumi föderaalvalitsusele.
Kui me mõistame seda, et USA föderaalvalitsus on raha väljaandja, siis saab meile kohe selgeks, et selline valitsus ei saa kunagi muutuda maksevõimetuks selles valuutas denomineeritud võlas, mida ta ise väljastab. Samuti saab meile selgeks, et raha süsteemis on kas selle valitsuse poolt sinna sõsteemi kulutatud või laenatud sellelt valitsuselt. Erapankade poolt loodud krediitraha ei saa tegelikult kasutada valitsusele maksude maksmiseks, selleks saab kasutada ainult valitsuse raha.
Sellega koos saabub arusaamine, et raha süsteemis on valitsuse defitsiitse kulutamise poolt tekkinud(see raha, mille eest makse maksta).
Tegelikult on selline printsiip toiminud juba iidamast aadamast. Kuningas kehtestas maksu(d) ja lisaks sellele teatas, et aktsepteerib maksude maksmist ainult enda poolt väljastatavas valuutas. Kuidas majandus valuutat sai? Kuningas kulutas selle süsteemi. See on definitsiooni poolt defitsiitne kulutamine.
Kui valitsus on raha väljaandja, siis ei tohiks tal ju kunagi raha otsa saada ja miks siis üldse maksustada?
1. Maksud teevad muidu täiesti väärtusetu fiat raha vajalikuks ja nõutuks majandusagentide poolt/loovad nõudluse rahale.
2. Maksud hoiavad ära liignõudlusest põhjustatud inflatsiooni.
Valitsuse defitsiit=erasektori ülejääk(säästud). Kuna raha on finantsvara, siis on tal alati kaks poolt. Ta on kellegile võlg/kohustus ja kellegile vara/nõue.
Majandust võib ette kujutada nii: Valitsus teatab, mida ta maksudena aktsepteerib ja millised maksud kehtestab. Kuna valitsusel on vägivalla monopol selles riigis(sind pannakse vangi, kui sa makse ei maksa või juhtub sinuga muud ebameeldivat), siis loomulikult hakkavad majandusagendid selles riigis valitsusele oma kaupu ja teenuseid pakkuma, et seda valitsuse raha saada. Ja otse loomulikult hakkavad nad ka seda säästma mustadeks päevadeks näiteks. Kuna valitsuse käes on võim ja vägi, siis selle valitsuse raha on usaldusväärsem mistahes erarahast, mis selles riigis võib eksisteerida ja majandusagendid hakkavad ka omavahelistes transaktsioonides seda raha kasutama.
Nüüd tekib küsimus, et kui palju peaks selline valitsus seda raha süsteemi kulutama. Vastus üllatab meid. Kui kulutab liiga palju, siis tekib inflatsioon, kui liiga vähe, siis kõik inimesed majanduses ei tööta ja majanduse täispotentsiaal jääb kasutamata. Aga mida tähendab liiga palju? Kui majandus opereerib täisvõimsusel, firmadel ei ole võimalik rohkem töötajaid palgata, neil pole piisavalt tootmisvõimsust, siis nad tõstavad hinda. Enne pigem mitte, sest kardavad turuosa kaotada.
Seda võib ette kujutada nii. Praegu ei opereeri Eesti majandus kindlasti täisvõimsusel. Palju on töötuid ja usun, et firmad oleksid võimelised rohkem majanduslikke väärtusi looma. Kui kulutamine kasvab, siis need firmad pigem tõstavad tootmismahte ja loovad rohkem(reaalset) rikkust.
Ma tõenüoliselt ei oska mõelda iga küsimuse peale, mis lugejal võib tekkida, sest minu jutt on niivõrd erinev sellest, mida me igapäevaselt propagandamasinalt kuuleme.
1. Kas mõne riigi valitsus on oma ujuvkursiga valuutas kunagi maksevõimetuks muutunud?
Ei ole, Jaapan 2. Maailmasõja ajal ei tahtnud maksta oma vaenlastele.
2. Kui USA valitsus on raha väljaandja, siis miks ta laenab ja võlakirju väljastab?
See on relikt kullastandardist, kui USA valitsuse kulutamine oli piiratud kulla koguse poolt. Praegu ei ole USA föderaalvalitsuse kulutamisele finantspiiranguid. USA föderaalvalitsuse kulutamist ei piira maksutulud ja laenamine. Ta on ise endale mõned piirangud seadnud võlalae näol näiteks, kuid operatsiooniliselt pole tema kulutamisele piiranguid. Need piirangud on reaalsed ressursid majanduses, tööjõud ja loodusvarad, inimeste oskused, reaalne kapital jne.
Meie praegune majandusteadus ajab need asjad lootusetult segamini.
Miks ma sellest siin kirjutan?
Sest üks rahvuslane peaks taotlema monetaarset iseseisvust. Kullastandard seab valitsuse kulutamisele ja raha kogusele majanduses piirangud, mis pole vastavuses majanduses toimuvaga. Nii võib näiteks tekkida olukord, kus 20-30% inimestest majanduses ei tööta(loe:ei loo rikkust) ja majandus on vabalanguses, kuid mitte midagi valitsusel teha pole oma inimeste kaitseks. Praegune olukord mõnes mõttes selline ongi, meil on inimesed, kes tahaksid töötada ja rikkust luua Eestis, kuid meie ütleme, et meil pole raha ja saadame nad välismaale tööle. Selle tulemusel heaolu langeb meie riigis ja meie riiki hävitatakse sotsiaalselt niimoodi, sest oleme rahvusvaheliste finantsistide tõugata-tõmmata. Meil on ressursid, kuid kasutada neid ei saa, sest meil pole raha. Heaks näiteks on siin ehk Hiina, mis kulutab defitsiitselt seal 15% SKPst ja näitab pidevalt majanduskasvu. Enamus ujuvkursiga riikide poliitikuid ei saa aru enda poolt hallatavast süsteemist ja ei oska selle täispotentsiaali ära kasutada. Sai nüüd veidi pikk ja kõike ei jõua katta, aga püüdsin hästi lihtsalt kirjutada.
Kunagi kirjutasin ühe kirja Eesti Pangale:
http://rahvuslane.blogspot.com/2012/01/matti-ilves-kiri-eesti-pangale.html
Sõna "vandenõuteoreetikute" kasutamisega oleksin ma küll ettevaatlikum:
http://rahvuslane.blogspot.com/2011/02/matti-ilves-ettevaatust-vandenouteooria.html
Samas aga tänan pika ja asjaliku kommentaari eest!
Kahjuks läks see kiri täielikult paradigmast välja. Raha väärtusel pole sisuliselt mitte mingit pistmist kullaga. Kommentaarid selle kirja taga näitavad ilmekalt millise laubakõrgusega inimestele see jutt peale läks. Ma vabandan, et täielikult failisin arusaadavaks tegemast seda teemat, aga praeguses seisus tundub, et see on täiesti võimatu. Ja tundub, et rahatrükkimise mantra jääb ruulima, aga pole ka imestada, see on enamike puhul nii. Mainstream meedia "ostab" seda-piisavalt lihtne, et iga taksojuht mõistaks.
Postita kommentaar