MATTI ILVES: Mälestuskild küüditamisest

Täna on 1949. aasta teise suurküüditamise mälestuspäev, kodudest viidi ära üle 22 000 inimese.
Sellest päevast on mul säilinud ka üks mälestus. Isa töötas tollel ajal Järva-Madise apteegis proviisorina ja mina olin siis nelja aastane. Juuresoleval fotol olen koos isa ja "pruudiga" apteegi trepil, pildistatud vist isegi samal aastal.
Meie perekond sai küüditamisest kuidagi teada ja selle päeva hommikul viidi meid sama maja pööningule peitu. Minul oli seal poolpimedas istuda igav, kuidagi sain pööningu trepist alla, siis majast välja ja hooviväravale. Seal siis nägingi vastas asuva poemaja ees seisvat veoautot ja selle kastis inimesi asjadega. Hiljem kuulsin, et tegemist oligi küüditavatega.
Ema jooksis mulle järele ja tiris kättpidi jälle pööningule. Hiljem, kui koolis käisin, kohtusin mitmete Siberist tagasisaabunud poiste ja tüdrukutega. Mõnel neist oli koolis algul päris raske, kuid hiljem kohanesid hästi eestikeelse õppega.