Kes on Rothschildid: pilguheit eliitperekonna ajalukku, V osa
Finantsmaailma tipus troonivad Rothschildid on
maailma üle valitsenud juba väga pikka aega ja nende võimu kombitsad
ulatuvad kaugele. Käesolev ajalooline kronoloogiline ülevaade aitab
mõista, kes Rothschildid on ja kuidas nad võimu juurde jõudsid. Selles
osas antakse ülevaade 20. sajandi 20-ndatest kuni 40-ndate lõpuni. 1920: Winston Churchill (kelle ema Jenny Jerome oli juut, mis tähendab, et Winston oli ažkenaši juut sünniõiguse järgi) kirjutas 8. veebruaril Sunday Heraldis: “Illuminaatide liidri Weishaupti aegadest Karl Marxi ja Trotskini on see ülemaailmne vandenõu vaikselt kasvanud. Ja nüüd on see Euroopa ja Ameerika allmaailmast pärit erakordsete isiksuste klikk võtnud Venemaa inimesed oma haardesse ja saanud selle tohutu impeeriumi valitsejateks.“
Winston Churchill
1921: Jacob Schiffi käsul asutasid ažkenaši juudid Bernard Baruch ja kolonel Edward Mandell House Välissuhete Nõukogu (Council on Foreign Relations – CFR).
Schiff andis oma korraldused enne surma 1920. aastal. Tema eesmärk oli luua Ühendriikides organisatsioon, kuhu saab valida poliitikud, kes Rothschildide plaane edasi arendavad. CFR-i kuulus esialgu tuhatkond inimest Ameerika Ühendriikide igast suuremast tööstusimpeeriumist, pankurid ja maksuvabade sihtasutuste juhid – seega, kõik vajalikud inimesed, kes võimaldaksid vajaliku kapitali kongressi, senatisse või presidendiks kandideerimisel.
Meedia kontrollimine
CFR-i esimene eesmärk oli meedia üle kontrolli saavutamine. See tehti ülesandeks John D. Rockefellerile, kes asutas mitmed ajakirjad nagu Life ja Time. Ta rahastas Samuel Newhouse’i, et too saaks osta ja rajada ajalehtede ketid üle terve riigi, ja samuti Eugene Meyerit, kes ostis ära sellised väljaanded nagu Washington Post, Newsweek ja The Weekly Magazine.
CFR pidi saama kontrolli ka raadio, televisiooni ja filmitööstuse üle. See ülesanne jagati Kuhn Loebi, Goldman Sachsi, Warburgsi ja Lehmannsi rahvusvaheliste pankurite vahel.
1925: Selle aasta juudi entsüklopeedia alustab artiklit ažkenaši juutidest ehmatava sissejuhatusega, et nn juutide vaenlane, Eesav (piiblis Iisaki esmasündinud poeg, Jaakobi kaksikvend, vt Genesis 36, 1) esindab nüüd juudi rahvust. Lk 42 (vol. 5) on kirjutatud: “Eesav esindab tänapäeva juute.“
1926: N. M. Rothschild & Sons asus taas rahastama raudteekompaniid Underground Electric Railways Company of London Ltd , mis kontrollis kogu Londoni metroosüsteemi.
Maurice de Rothschild sai poja – sündis Edmund de Rothschild.
1929: Rothschildid tõmbasid rahavoo kokku, mis andis tõuke USA majanduskriisile.
1930: Baselis, Šveitsis asutati Rothschildide esimene maailmapank Bank of International Settlements (BIS). Samas kohas toimus 33 aastat tagasi esimene sionistide maailmakongress.
1933: 30. jaanuaril sai Adolf Hitler Saksamaa kantsleriks. Ta ajas juudid, kellest paljud olid kommunistid, Saksamaa valitsevatelt kohtadelt ära. Selle tulemusena toimus juulis Amsterdamis juutide maailmakonverents, kus nad nõudsid, et Hitler annaks igale juudile tema endise valitsuskoha tagasi.
Hitler keeldus ning selle tulemusena läks Samuel Untermyer, kes oli USA president Wilsonit šantažeerinud ning oli nüüd Ameerika delegatsiooni juht ning konverentsi president, tagasi Ameerika Ühendriikidesse ja pidas raadios kõne, mis ilmus 7. augustil 1933 ka New York Timesis. Oma kõnes ütles ta: “Juudid on maailma aristokraadid. Meie kampaania seisneb Saksamaa kaupade, transpordi ja teenuste vastases boikotis. Me teeme ettepaneku kehtestada täielik majanduslik boikott, mis õõnestaks Hitleri režiimi ja tooks Saksamaa rahva mõistusele. Seda aitab saavutada nende ekspordi hävitamine, mis on nende eksistentsi aluseks. Igaüks teist, nii juudid kui ka mitte-juudid, peab keelduma kauplema müüjatega, kes müüvad Saksamaal tehtud kaupu või kellel on ärisidemed mõne Saksa laeva või laevandusega.“
Kuna kaks kolmandikku Saksamaa toiduvarust tuli importida ja seda sai teha vaid juhul, kui oli midagi eksportida, siis ekspordi kokku varisedes jäi kaks kolmandikku Saksamaa rahvast nälga, sest toitu oli piisavalt vaid kolmandiku jaoks.
Selle boikoti tulemusena protestisid juudid üle terve Ameerika, boikoteerides poode, kus nad leidsid kaupu sildiga “Made in Germany“. Kaupmehed pidid need kaubad kas poelettidelt ära korjama või riskima pankrotiga. Kui selle boikoti mõju hakkas Saksamaal tunda andma, hakkasid sakslased, kes siiani ei olnud juutide vastu mingit vägivalda üles näidanud, omakorda boikoteerima juutide poode.
16. novembril tunnustas president Roosevelt ilma kongressiga läbi arutamata sionistlikku režiimi Stalini-Venemaal. Ja seda hoolimata sellest, et 8000 ukrainlast protestis New Yorgi tänavatel.
Samuti tellis president Roosevelt (sündinud ema poolt juudina) sel aastal 1-dollarilise peale kõikenägeva silma koos motoga Novus Ordo Seclorum (Uus Maailmakord).
1934: Reformiti Šveitsi pangasaladuste seadus – nüüd võis iga töötaja pangasaladuste rikkumise eest vangi panna. See oli ettevalmistuseks Teisele maailmasõjale, milles Rothschildid taas kord rahastasid mõlemat sõdivat poolt.
Suri Edmund de Rothschild.
1936: Suureneva antisemitismi valguses Saksamaal kirjutas Samuel Landman, kes oli tol ajal sionistliku maailmaorganisatsiooni sekretär, oma 1936. aastal ilmunud raamatus “Suurbritannia, juudid ja Palestiina“ Ameerika Ühendriikide Esimesse maailmasõtta toomise kohta järgmist: “Fakt, et juutide abi oli see, mis tõi Ameerika sõtta liitlaste poolel, on asjaolu, mis on sellest ajast peale uuristanud sakslaste – aga eriti natside – mõistust, andes oma märkimisväärse panuse antisemitismi ilmingutesse natside plaanides.“
Teine maailmasõda
1938: 7. novembril mõrvas juut Herschel Grynszpan Pariisis Saksa saatkonna väikeametniku Ernst vom Rathi. Sellest hetkest peale muutus sakslaste külalislahkus juutide vastu vägivaldsuseks.
Rothschildide Austria pangahoone Viinis suleti Saksa okupatsiooni tõttu Austrias.
1939: IG. Farben, juhtiv kemikaalide tootja maailmas ning suurim Saksa terasetootja suurendas märkimisväärselt tootmist, et relvastada Saksamaad Teise maailmasõja jaoks. Seda ettevõtet kontrollisid Rothschildid ja seal kasutati juute ja teisi rahvusi orjatööjõuna koonduslaagrites. IG Farben tootis ka surmava Zyklon B gaasi, mida kasutati juutide koonduslaagrites.
1. septembril 1939 algas Teine maailmasõda: Saksamaa tungis Poola.
1940: Hans Jürgen Koehler kirjutas oma raamatus “Gestaapo sees“ Maria Anna Schicklgruberi, Adolf Hitleri vanaema kohta: “Väike teenijatüdruk tuli Viini ja temast sai koduteenija Rothschildide mõisas ning Hitleri teadmata vanaisa tuleks ilmselt otsida mõisaseinte vahelt.“
Seda teooriat toetas ka Walter Langer oma raamatus “Hitleri vaim“: “Adolfi isa Alois Hitler oli Maria Anna Schicklgruberi vallaslaps. Maria Anna Schicklgruber elas rasedaks jäämise ajal Viinis. See oli aeg, kui ta palgati teenijaks Rothschildide kodus. Niipea kui perekond avastas ta raseduse, saadeti ta koju tagasi… Siis sündis Alois.“
Pealtnäha tundub, et Hitler ilmselt ei olnud Rothschild, kuid kui vaadata seda, millist kasu lõikasid sellest sõjast Rothschildid nii finantsiliselt kui ka poliitiliselt, siis ei tundu side Rothschildidega sugugi enam nii äärmuslik kui alguses.
Loe sellest rohkem siit.
1941: President Roosevelt juhtis Ameerika Ühendriigid Teise maailmasõtta otsusega mitte enam müüa Jaapanile terasest vanametalli ja naftat. Jaapanil oli pooleli sõda Hiinaga ning ilma terasest utiili ja naftata ei suutnuks Jaapan enam sõda jätkata. Jaapan oli USA-st täielikult sõltuvuses, Roosevelt teadis seda ning see käik ajendas jaapanlasi USA-d ründama, mida nad ka Pearl Harbouris tegid.
1942: Prescott Bush, tulevaste USA presidentide George Herbert Walker Bushi isa ja George W. Bushi vanaisa, pidi sulgema oma firma vaenlasega kauplemise “Trading with the enemy“ seaduse pärast. Nimelt rahastas ta Ameerikast Hitlerit, kuigi USA sõdurid said Saksa sõdurite käe läbi surma, nagu ka juudid. Huvitavad kombel ei ole Laimuvastane Liiga kunagi Bushe selle eest kritiseerinud.
1943: 18. veebruaril ütles sionist Izaak Greenbaum, juudi päästekomitee Jewish Agency Rescue Committee juht, oma kõnes Zionist Executive Councilile: “Mind on palutud, et kas ma saaksin UJA-st (United Jewish Appeal) anda raha juutide päästmiseks. Ma ütlen ei ja veel kord – ei!“ Edasi ütleb ta: “Üks lehm Palestiinas on väärt rohkem kui kõik Poola juudid kokku!“
1944: 6. novembril mõrvati Kairos parun Moyne, Briti residentminister Lähis-Idas juutide terrorirühmituse Stern Gangi poolt, mida juhib tulevane Iisraeli peaminister Yitzhak Shamir. Sama rühmitus on vastutav ka samal aastal toimunud Briti saadiku Harold Michaeli mõrvakatse eest.
Shamir sepitses samal aastal ka ÜRO esindaja Lähis-Idas, Rootsi diplomaadi krahv Folke Bernadotte’i tapmist – kuigi viimane oli vabastanud Teise maailmasõja ajal 21 000 vangi Saksa vangilaagritest, nägid Shamir ja tema kaaslased temas juudivaenulikku poliitikut.
Bretton Woodsis New Hampshire’is loodi kaks järgmist Rothschildide maailmapanka – Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ja Maailmapank.
1945: Lõppes Teine maailmasõda. Kohtuistungid, mis Teise maailmasõja lõpul natside sõjakuritegude uurimiseks peeti, tsenseerisid kõik materjalid, mis räägivad Hitleri abistamisest lääne poolt.
Iisrael, iseseisev juudi riik
Rothschildid astusid suure sammu oma maailmavalitsemise plaani suunas, kui luuakse ÜRO.
IMF
1946: 22. juulil andis tulevane Iisraeli peaminister, ažkenasi juut David Ben-Gurion teisele tulevasele Iisraeli peaministrile Menachem Beginile käsu viia läbi terrorirünnak Kuningas Taaveti hotellile Palestiinas, et britte sealt välja ajada. Selle tulemusena sai surma 91 inimest, enamik neist tsiviilisikud – 28 britti, 41 araablast, 17 juuti ja 5 muust rahvusest inimest. Umbes 45 inimest sai haavata.
Menachem Begin kutsus end uhkelt “uue aja terrorismi isaks“. See rünnak oli selle aja suurima hukkunute arvuga rünnak ühe terroristi poolt – see „rekord“ ületatid alles 40 aastat hiljem Pan Am lennu nr 103 allatulistamisega.
1947: Britid, kes enne Teist maailmasõda olid kuulutanud, et enam ei toimu juutide immigratsiooni Palestiinasse (Palestiina inimeste kaitseks terrorismi vastu), viisid kontrolli Palestiina üle ÜRO-sse. ÜRO lahendab probleemi, jagades Palestiina kaheks – üks osa juutidele ja teine araablastele, kusjuures Jeruusalem jääb iseseisvaks tsooniks, mida saavad külastada inimesed kõikidest religioonidest.
See kontrolli üleviimine pidi toimuma 15. mail 1948. ÜRO-l ei olnud õigust anda araablaste kinnisvara mitte kellelegi, kuigi juudid omasid sel ajal 6% Palestiina maadest. Otsus 181 andis juutidele 57% maast, jättes araablastele 94% asemel vaid 43%.
ADL-i kogutud luureinfot USA kodanike kohta kasutab parlamendi komisjon ameerikavastase tegevuse uurimiseks. Alamkomitee eesistuja Claire Hoffman lükkab tagasi ADL-i raportid kahtlustatavate kommunistide kohta, öeldes, et need on “kuulujutud“.
1948: Selle aasta kevadel tunnistas Rothschildide poolt äraostetud president Harry S. Truman (33. Ameerika Ühendriikide president 1945–1953) Iisraeli (Rothschildide omanduses olev territoorium) kui sõltumatut riiki 2 000 000 dollarise tasu eest, mille Rothschildid talle kampaanikas “annetasid“.
Seejärel tegid nad avalduse, et Iisrael on esimene iseseisev juudi riik ja poole tunni pärast teatas president Truman, et Ameerika Ühendriigid on esimene riik, kes nende riiki tunnistab.
Kinnitati Iisraeli lipp. Hoolimata tugevast vastuseisust on lipul embleemiks sinine variant Rothschildide punasest heksagrammist. See ei ole meele järgi paljudele juutidele, kes teavad, et seda heksagrammi kasutati iidsetes juudi uskumustes kui Mooloki (vägivaldse ohverduse deemon, huvitaval kombel kannab sama nime ka kivist ööküll, mida eliit Bohemian Grove’is kummardab) ja Astarothi (põrgu varakambri valitseja) sümbolit.
Iisraeli lipp
Heksagrammi kasutati ka Saturni sümbolina, mida on identifitseeritud kui Saatana esoteerilist nime. See viitab sellele, et igaüks, kes tapetakse Iisraeli nimel, ohverdatakse tegelikult Saatanale.
Teisiti mõtlevad juudid usuvad, et vanim juutide sümbol on Menorah ning kasutada tulnuks hoopis seda. Selle asemel on heksagramm, mis ei ole juutidele omane sümbol, kuid Rothschildid kasutasid seda ja see jõudis ka lipule.
Terrorism ja sõjategevus 40-ndate lõpul
19. aprilli varahommikul mõrvasid 132 juudi terroristlike rühmituste Irgun (keda juhib tulevane Iisraeli peaminister Menachem Begin) ja Stern (keda juhib tulevane Iisraeli peaminister Yitzhak Shamir) liiget julmalt 200 meest, naist ja last Araabia külas Deir Yassinis.
ÜRO andis 15. mail Palestiina üle iseseisvale juudi ja araabia riigile. Iisraellased vallandasid sõjalise rünnaku araablaste vastu, teatades neile valjuhääldite kaudu, et juhul, kui nad ei põgene, siis nad hukatakse.
800 000 araablast põgenesid paanikas, mäletades veel värskelt Deir Yassini verevalamist. Nad palusid abi naaberriikidest, kuid viimased ei soovi sekkuda, sest kellestki ei ole Iisraelile vastast, kelle ajakohane sõjavarustus on hangitud Stalini-Venemaalt. Nüüd kontrollisid juudid 78% endise Palestiina maadest, mitte 57%, mis anti neile ÜRO poolt.
Palestiinlastele, kellest paljud olid kristlased, ei makstud kunagi mingit hüvitist nende kodude, kinnisvara ja äride eest, mille juudid ebaseaduslikult ära võtsid. Nad sattusid põgenikena äärelinnadesse püstitatud telklatesse elama. Vähemalt pooled palestiinlased jätsid rutuga põgenedes maha oma sünnitunnistused. Hiljem andis Iisrael välja seaduse, et vaid neil, kes suudavad tõestada oma kodakondsust, lubatakse Iisraeli tagasi pöörduda. Seega, umbes 400 000 palestiinlast ei saanud tagasi pöörduda ja kaotasid kogu oma mahajäänud vara.
David Ben-Gurion, üks Iisraeli asutajatest ja riigi esimene peaminister, kirjeldas sionistide eesmärke 21. mail 1948 oma päevikus järgnevalt: “Araabia koalitsiooni Achilleuse kand on Liibanon. Moslemite ülemvõim selles riigis on kunstlik ning seda on lihtne kukutada. Seal peaks asutama kristliku riigi, mille lõunapiir jõuaks üle Litani jõe.
Me kirjutaks alla liidulepingule selle riigiga. Niiviisi oleme murdnud araabia leegioni tugevuse ja pommitanud Ammani, me suudaks minema pühkida Transjordaania ja pärast seda kukuks ka Süüria. Ja kui Egiptus julgeks siis veel meie vastu sõdida, pommitaksime Port Saidi, Aleksandriat ja Kairot. Sel viisil lõpetaksime sõja ning maksaksime oma esivanemate nimel kätte Egiptusele, Assüüriale ja Kaldeale.“
1949: 1. oktoobril kuulutas Mao Zedong Tiananmeni väljakul Pekingis välja Hiina Rahvavabariigi. Maod rahastas Rothschildide loodud organisatsioon Kommunism Venemaal ja lisaks ka järgmised Rothschildide agendid: Solomon Adler (endine USA Varakambri ametnik, kes oli Nõukogude Liidu spioon), Israel Epstein (juudist bolševiku poeg, kelle Venemaa tsaar revolutsioonikatse eest türmi heitis) ja Frank Coe (Rothschildide juhitava IMF-i tippametnik).
Mao
Järgneb.Allikas: Humans Are Free
Fotod: humansarefree.com
Toimetas Meeli Seermaa
1 kommentaari:
http://www.km.ru/tv/afursov-rokfellery-vyigrali-u-ro
hea saade А.Фурсов: «Рокфеллеры выиграли у Ротшильдов две Мировые войны»
rockefellerid on poppimad!
Postita kommentaar