RAHVUSLANE

Rahvuslane

neljapäev, 26. september 2013

MATTI ILVES: MÕNED OMAVALITSUSTE PROBLEEMID

Omavalitsuste probleemid on aastatega järjest kuhjunud ja nüüd saadakse lõpuks aru, et midagi tuleb tõesti ette võtta.

Üheaegselt valdade moodusamisega viidi Eestis läbi muidugi pikema aja vältel ka maareform, see tähendab talumaade tagastamine. See kõik oli õige ja midagi pole siin valitsusele ette heita. Kuid see, mis järgnes on lausa kuritegelik ja seepärast on meie põllumajandus sellises seisus, kus on ta praegu. See tähendab, et suudame toota vaid piima (piimasaadusi jätkub ka väljavoks) ja sealiha ning mõnel aastal ka teravilja vajadusepäraselt ja teisi meil kasvavaid põllusaadusi tuleb kõiki vedada osaliselt sisse, ka kartuleid. Peretalud jääti peale tagastamist täiesti omapead ilma igasuguse laenuvõimaluseta ja lasti lihtsati pankrotti. Suurim viga oli see, et ei asutatud Maapanka, mis oleks talupidajatele andnud pikaajalist krediiti, tookord kommertspankadele ei kõlvanud laenu tagastiseks maa, peamiselt selle üliodava hinna tõttu. Nüüd E Liidu tingimustes põllumajandustoetused liiguvad tegelikult mitte maa rentnikele st. tegelikele tootjatele vaid maa omanikele nn. investoritele. Mida suurem tootja, seda suurem osa on rendimaal.

Milleks räägin siin põllumajandusest, kui jutt peaks käima hoopis omavalitsustest? Aga seepärast, et sealt said alguse suurem osa meie väikevaldade probleemidest ja inimeste äravool maalt.
Nüüdseks on vallavalitsused emamati poliitiseeritud ja on kujanenud väikevaldades ka suureks hästimakstud  tööandjaks maal, misstõttu on hädavajalik reform jäänud toppama.
Vallavalitsustele on antud teoreetiliselt suured õigused kohaliku elu korraldamisel. Siseministeeriumi kodulehelt:
"Vastavalt Euroopa kohaliku omavalitsuse hartale ja   kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele on kohalik omavalitsus kohalike võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduse alusel ja kohalike elanike huvides juhtida nende vastutusalasse kuuluvaid ühiskonnaelu valdkondi. Vastavalt Eesti põhiseadusele otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused kõiki kohaliku elu küsimusi, tegutsedes seaduse alusel iseseisvalt. Kohalikule omavalitsusele võib kohustusi panna ainult seaduse alusel või kokkuleppel omavalitsusega."

Paraku asuti pea kohe ka valdade õigusi piirama. Esimese sammu tegi valitsus ja poliitikud siis, kui likvideeriti Omavalitsuase Amet ja allutati see otsesele poliitilise ministri juhtimisele Siseministeeriumi alluvuses:
"Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628) paragrahvi 105 lõikele 1 Siseministeeriumil korraldada 1. juuliks 1996. a Riigi Kohaliku Omavalitsuse ja Regionaalse Arengu Amet ümber Siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu osakonnaks."
Praegu on vallavalitsused jäätud ilma loomulikust otsustusõigusest ja lõigatud ära ka suur osa valdade tulubaasist, selleks, et raha saada kohaliku elu edukaks juhtimiseks, tuleb vallaametnikel täita vastuvaidlematult kõiki poliitilisi suuniseid.

Kuidas siis Euroopa riikides moodustub kohalike omavalitsuste tulubaas? Selleks on põhiliselt kaks teed.
Esimese puhul saavad omavalitsused tulude põhiosa varal baseeruvaist maksudest (kinnisvara-, auto-, jalgratta- ja maamaksust, ka pärandimaksust) ja mitmesugustest tasudest loodusvarade kasutamise eest (nagu kalapüügimaks, vee, kohalike ehitusmaterjalide jms kasutamise tasud jne).
Teise süsteemi korral saab omavalitsus oma põhitulud antud piirkonna ettevõtlusest. Süsteemi plussiks on tema tekitatav huvi ettevõtluse arendamise vastu - mida arenenum ettevõtlus, seda suuremad ka omavalitsuse tulud.

Eestis ei saa ellu viia kumbagi maailmas kasutatavat, kas kinnisvara või ettevõtluse maksustamisel baseeruvat süsteemi.
Sest esimese puhul on selliste maksude ja tasude osakaal 5,3% omavalitsuste kogutulust, olles oluline vaid nn. põlevkivivaldade ja mõne kõrge metsasusega valla eelarves.
Teise süsteemi kasutamise välistab see, et paljude (eelkõige väikeste) omavalitsusüksuste territooriumil ettevõtlus õigupoolest puudub.
Seepärast meie valdade ainsaks stabiilseks tuluks on ja jääb lähiaastail siiski isiku tulumaks, õigemini protsent sellest. See on aga valitsuse ja parlamendi otsustada ja isegi praegu ei ole taastatud omavalitsuste tulubaasi, mida väendati kohe kriisiaastate alguses. Seepärast ei saa vallad planeerida enda tegevust pikaaegselt ette, mis oleks sujava arengu puhul vajalik. Tähtis on valdadele tagada kindel tulubaas. Praegu laekub omavalitsustele üksikisiku tulumaksust vaid 7%, seda tuleks otsustavalt tõsta. Muidu jäävadki vallad poliitikute tahte mängukanniks.

Viimasel ajal on Eestist lahkunud jaba üle 200 000 inimese ja haldusreform on muutunud hädavajalikuks. Töötajate ja perekondade äravoolu meilt ei ole kartellipoliitikud võimalised peatama, seda suudaksid teha vaid rahvuslikud jõud ja ka suurte jõupingutuste hinnaga.

P.S. Mina pooldaksin kihelkonnapõhist, mitte aga "tõmbekeskusi" arvestavat omavalitsuste reformi.

1 kommentaari:

Unknown 18. mai 2016 15:13  

Uskumatu, aga tõsi Jumal on alati suur. Pärast mitmeid releases minu taotlus, mille pank, ma laenu saanud läbi väga lahke daam. Täpsema info saamiseks palume pöörduda oma e-maili teel aadressil: marilinetricha@mail.ru see pakub laenude € 3000 kuni € 3000000 kellelegi suudab seda tagasi maksta koos intressiga madal 2 % ei kahtle, et sõnum. See on ideaalne reaalsus. Levitada oma sõpradele ja perekonnale, kes seda vajavad.
tagasimaksmine algab viis kuud pärast oma krediidi
Jumal õnnistagu teid.

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP