Eurosotsialismi päikeseseäras: Eurokomissaride sõjaplaan - suurettevõtete nõukogud allutatakse sookvootidele.
Euroopa Parlament hääletab kolmapäeval Strasbourgis ELi
direktiivi eelnõud, millega soovitakse saavutada 2020. aastaks
ettevõtete nõukogude liikmete seas vähemalt 40 protsendilist naiste
osakaalu. Eelnõu puudutab börsil noteeritud erasektori äriühinguid,
milles on üle 250 töötaja. Tänavuse seisuga on Euroopa Liidu ettevõtete
nõukogudes naiste osakaal europarlamendi andmeil 17,6 protsenti ja
Euroliidu bürokraatide arvates on tegemist lubamatu ning diskrimineeriva
olukorraga.
Seega siis plaan olukorra parandamiseks selliselt, et
tahad või ei taha, kuid ettevõtte omanikud on kohustatud valima
nõukogudesse naisi vähemalt 40% ulatuses.
Vaadates seda plaani (ilma,
et midagi oleks iseenesest naiste valimise vastu nõukogudesse) küsiks
siiski - millal tuleb aeg, kui eurosotsialistid õiglusest juhinduvalt
kehtestavad reeglid, et ettevõtete nõukogudesse kuuluksid sundkvootide
alusel 20% neegreid, 20% mustlasi, 20% kollase rassi esindajaid ja
näiteks 20% arengupeetusega inimesi?
Allikas: SIIN
1 kommentaari:
On üpris absurdne, et ainult taolised n-ö magusad positsioonid on neil kinnisideeks. Mis on selle taga, ja miks ,,võrdsus'' ei ole teemaks päriselus? Nagu näiteks haridusasutustes? Millal tulevad kvoodid ülikoolidesse? Ja kusjuures see on siin oluliselt reaalsem soolise ebavõrdsuse probleem, kui nende võimujanuste naisratsanike omad. Ja viimaste suhtumine naistesse nagu lastesse, kes vajavad erihoolt peaks ka igale endist lugupidavale naisele mõjuma näkkusülitamisena.
Naised ja mehed ei ole võrdsed. Sellest hetkest kui see nii saab olema teeb inimkond ka oma viimase hingetõmbe. Kuigi sisuliselt Õhtumaade kultuur ongi hingitsemas juba. Aga see selleks. Naised ei ole mingid zombid, vaid iseseisva mõtlemisvõimega inimesed nagu mehedki ja kes teevad ka iseseisvaid valikuid seoses oma eluga. Valikuid, mis suuremjaolt ei ühti ühelgi moel meeste ambitsioonide ja soovidega ning pingelise karjääri tagaajamisega. Kuid, kes on tahab ja on tegija on ka probleemideta n-ö meeste maailmas läbi löönud. Probleemid on kõigest neil, kes endi väärtust mõõdavad endi jalgevahega.
Diskrimineerimine on tõesti paha. Ja justnimelt seda siin ju seadustada tahetaksegi. Võrdsus läbi ebavõrdsuse? Rääkides ka õiguslikest raamidest, jääb sügavalt arusaamatuks, mis voli on poliitilistel jõududel teha ettekirjutusi erasektorile seoses sellega, kuidas end ise juhitakse.
N-liit uues kuues. Mida varem Eesti seal minema saab seda parem. Ehk oleks tõesti omamoodi Konföderatsioon Eesti-Läti-Leedu vahel nagu vahest on välja käidud, optimaalseim variant seismaks vastu nii Ida kui ka Lääne haiglasele ideoloogilisele survele...Üksi oleme haavatavad. Liitlasi vajavad kõik. On isegi Euroliidu nn. presidentki ELi vaenlasteks rahvuslust nimetanud. Mida peame meie, väikese rahvusriigi kodanikud sellest arvama?
Postita kommentaar